← Eesti

3-05-532/3

Obsah (9)§ 88§ 23§ 99§ 119§ 85§ 92§ 98§ 114§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2006, Tallinn Haldusasj

) § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust vastavate summade tasumiseks. 01.03.2005 esitas I. A. vaide MTA LMK 09.02.2005 korraldusele. MTA 20.04.2005 vaideotsusega nr 63-1 rahuldati vaie ja korraldus tunnistati kehtetuks. MTA leidis, et korralduse tegemise ajal puudus I. A.l maksuvõlg

  1. ja
  2. a osas. Aastate 2001-2004 osas MTA vaiet sisuliselt ei arutanud, kuid viitas arvutuslikele puudujääkidele, millised tingivad uue korralduse tegemise. MTA LMK 01.06.2005 korraldusega nr 13-2.1/5471 kohustati I. A.t tasuma 10 017 kr
  3. kuni
  4. a eest füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu ja 4 372 kr intresse.
  5. I. A. esitas halduskohtule kaebuse MTA LMK 01.06.2005 korralduse nr 13-2.1/5471 tühistamiseks.
  6. Pärnu Halduskohtu 04.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Maksuhaldur lähtus eeldusest, et sotsiaalmaksu tasumise miinimumkohustus tuleneb vahetult seadusest, ja nõudis maksuvõla tasumist alates
  7. aastast kuni
  8. aasta lõpuni ehk peaaegu avaldaja registrist kustutamise hetkeni. Seadusest tuleneva sotsiaalmaksu tasumise miinimumkohustuse täitmata jätmine on vaadeldav võlana ja võla puhul on sundtäitmise aegumise tähtaeg 7 aastat. Isegi kui vaadelda võla tasumise korraldust maksusumma määramisena lähtuvalt

§-st 98, oleks see

  1. aasta osas tähtaegne, sest vaidemenetluse käigus revideeritud esialgne ettekirjutus oli tehtud 09.02.
  2. b)

§ 88

lg 2 kohaselt võib maksuhaldur väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal. Deklaratsioonis esitatud andmete põhjal midagi ei arvutatud, vaid tõdeti, et vähemalt seadusest tulenev miinimumkohustus oleks pidanud olema täidetud. Erandi moodustab vaid 207 kr suurune täiendavalt tasumisele kuuluv summa, kuid hilinenud tuludeklaratsiooni esitamise tõttu ei saanud summat määrata. Samas oli tegemist võlgnevusega, mille sissenõudmine aegunud ei ole. c) Ettevõtluse lõpetamine eeldas ka muid toiminguid peale maksuhalduri suulise teavitamise. Maksukorralduse seaduse varasema redaktsiooni kohaselt oli vaja teatada tegevuse lõpetamisest 5 päeva jooksul, kui isik oli registreeritud maksuameti kohalikus asutuses. I. A. oli kantud äriregistrisse ja äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 3 kohaselt tuli füüsilisest isikust ettevõtja kustutada registrist tema avalduse alusel.

§ 23

lg 3 eeldab samuti kirjalikku teatamist, sest avalduses on vaja märkida vastav ajavahemik. d) Metoodika on haldusaktis lühidalt esile toodud ja korralduses viidatud ka selle lisaks olevale intressiarvestusele. Haldusakti on motiveeritud piisavalt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(8)3-05-532 4. I. A. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: a) Füüsilisest isikust maksukohustuslane ei esita tema poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta maksuhaldurile deklaratsiooni, mistõttu puudub tal

§ 88lgst 1 tulenev tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu arvutamise kohustus.

Lähtuvalt sotsiaalmaksu seaduse (SMS) § 9 lg 6 p-st 1 ja

§ 88

lg-st 2 ning § 92 lg 1 p-st 1 oli maksukeskusel kohustus määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja väljastada

§-s 46 sätestatud nõuetele vastav maksuteade

  1. kuni
  2. aasta eest vastavalt maksuvõla kujunemisele seoses sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumata jätmisega 30 päeva enne maksu tasumise kuupäeva. Maksuteate väljastamata jätmist käsitleb maksukohustuslane maksukohustuse puudumisena või eeldusena, et tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem kui 50 kr (

§ 88lg 2).

b)

§ 88

lg 2 eeldab, et maksuteate hilisem väljastamine maksuhalduri poolt on tingitud asjaolust, et pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsioon sisaldab andmeid, millised puudusid maksukohustuslase registri andmetest ja hilinemisega esitatud deklaratsioon tingis maksukohustuse muutmise. Maksuteate hilisema väljastamise aluseks ei saa olla nulldeklaratsioon, milline maksukohustust ei muuda. c) Asjaolu, et MTA kohustas vaideotsusega MTA LMK-d uue korralduse andmiseks, ei peata

§ 99

lg 1 p 3 kohaselt maksusumma määramise aegumist põhjusel, et maksusumma määramist maksuotsuse alusel maksuhalduri poolt ei toimunud. Samuti ei olnud tegemist füüsilise isiku revisjoniga. d) Ettevõtluse peatamine ja tegevuse lõpetamine olid reaalsed, mitte kavatsetavad. Põhjusel, et maksuteateid ei väljastatud, eeldas maksukohustuslane, et MTA LMK aktsepteeris ettevõtluse peatamise teate. e)

§ 119

lg 4 alusel puudub maksuhalduril õigus intressi arvestamiseks, kui maksuhaldur ei väljastanud

§-s 88 nimetatud maksuteadet. Maksuteate mitteväljastamine juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta on niivõrd oluline menetlusnõuete rikkumine, et see toob kaasa haldusakti tühisuse. 5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse järgmist: a) Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtjana registreeritud kuude arvuga (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 p 1 ja lg 6). Registriandmetes ei sisaldu märget, et tegevus oleks hooajaline või ajutine. Sotsiaalmaksu miinimumsummas tasumise nõue tuleneb otseselt seadusest ja peale deklaratsioonide esitamist saab selguda, kas seadusest tulenev miinimumkohustuse tasumise nõue on täidetud. Juhul, kui deklaratsioon esitati õigeaegselt ja esineb juurdemaksmisele kuuluvaid summasid, on maksuhaldur kohustatud väljastama maksuteate, mis on haldusakt HMS ja

mõttes. b) Tegevuse peatamisest teavitamise ajal, 11.09.2000, kehtis 06.01.1994 jõustunud maksukorralduse seadus, mille paragrahv 114 lg 8 kohaselt on tegevuse lõpetamisest kohustatud maksuhaldurit informeerima füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei ole kantud äriregistrisse. 6. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 85

lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksuja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. 3

(8)3-05-532 SMS § 9 lg 1 p 5 kohaselt SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta käesoleva seaduse § 6 lõike 1 või 11 alusel makstava sotsiaalmaksu, selle üle kandma järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. Samasugune deklaratsiooni esitamise kohustus tulenes ka varasemast sätte redaktsioonist. SMS § 4 näeb sotsiaalmaksu maksjana ette muuhulgas füüsilise isiku. Sättes ei ole täpsustatud, kas SMS § 9 lg 1 p 5 nimetatud deklaratsiooni esitamise kohustus laieneb ka füüsilisele isikule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.04.2002 otsuses nr 3-1-1-22-04 leiti, et SMS § 9 lg 1 p 4 paneb maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse üksnes nendele SMS §-s 4 nimetatud subjektidele, kellel tekib vastaval maksustamisperioodil sotsiaalmaksu maksmise kohustus. SMS § 2 lg 5 sätestab füüsilisest isikust ettevõtja kohustuse maksta sotsiaalmaksu ning maksu minimaalse suuruse, samuti erandid, millal maksu tasuda ei tule. Viidatud erandid on sätestatud § 2 lõigetes 7 ja
  1. Lõige 7 sätestas kuni 01.01.2006 kehtinud sõnastuses, et kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel riik ja tema ettevõtlusest saadud tulu on maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel riigi poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummaga. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised lõike 7 asjaolude esinemist väitnud. SMS § 9 lg 3 näeb ette füüsilisest isikust ettevõtja kohustuse tasuda sotsiaalmaksu avansiliste maksetena igakuiselt. Kui ka asuda seisukohale, et füüsilisest isikust ettevõtjale SMS § 9 lg 1 p 5 nimetatud deklaratsiooni esitamise kohustus ei laiene, on füüsilisest isikust ettevõtjal kohustus deklareerida sotsiaalmaksu tasumist tuludeklaratsioonis. Vastavad lahtrid on ette nähtud rahandusministri määrusega kehtestatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormides, mis kehtestatakse muuhulgas SMS § 9 lg 7 alusel. SMS § 9 lg 7 kohaselt kehtestab rahandusminister maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra. SMS § 9 lg 6 näeb ette, et Maksu- ja Tolliamet on kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohuslaste registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva ning tagastama enammakstud sotsiaalmaksu summa maksustamisperioodile järgneva aasta
  2. oktoobriks füüsilisest isikust ettevõtja poolt maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu apellandiga, et füüsilisest isikust ettevõtjale ei ole seadusega ette nähtud kohustust deklareerida tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu. Õige on vastustaja seisukoht, et tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu suurus tuleneb seadusest. 8.

§ 85

lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. Nimetatud säte ei tähenda, et maksuhalduril on maksudeklaratsiooni esitamata jätmisel kohustus meeldetuletus esitada. Maksuhalduri tegevus deklaratsioonide esitamise kontrollimisel on pisteline ning seaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul meeldetuletus tuleks esitada. Seetõttu ei ole meeldetuletuse varasem esitamata jätmine toonud kaasa hilisema maksunõude õigusvastasust. 9. Vastustaja on õigesti osundanud, et maksuteate koostamise eelduseks SMS § 9 lg 6 p 1 kohaselt on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmed ning maksukohustuslaste registri 4

(8)3-05-532 andmed. Kuna esimesena nimetatud andmeid maksuhaldurile esitatud ei olnud, ei saanud ta ka maksuteateid koostada. Tuludeklaratsioonid
  1. kuni
  2. a kohta esitas apellant 07.12.2004 ning
  3. a deklaratsiooni 27.04.
  4. Seega ei rikkunud vastustaja oma kohustust maksuteadete esitamisel, kuna apellant ise jättis deklaratsioonid õigeaegselt esitamata. Apellandi käsitlus, et maksuhalduri poolt maksuteadete esitamata jätmist tuleb käsitleda maksuvõla puudumisena, ei ole seetõttu õige.
  5. Vastustaja märgib õigesti, et

§ 92

lg 1 p 1 ei sätesta maksuhaldurile kohustust arvutada maksuvõla suurus ka ilma maksudeklaratsiooni esitamiseta. Nimetatud säte reguleerib maksuotsuse tegemist. Maksuotsuse tegemise tähtaeg ei ole seotud maksu tasumise tähtajaga, vaid selle võib teha

§ 98sätestatud tähtajal.

11. Apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi poolt enne 01.07.2002 kehtinud

§-le 21 antud tõlgendusele ei ole asjakohane, kuna käesoleval juhul ei ole maksudeklaratsiooni õigeaegselt esitatud ning seega ei ole maksuhaldur maksusummat kindlaks määranud. Seetõttu pole käesoleval juhul tegemist ka ümberarvestuste tegemisega. Maksuhaldur ei ole viivitanud oma kohustuste täitmisega ning ilma maksukontrolli läbi viimata ei oleks olnud võimalik ka maksusumma kindlaksmääramine ilma deklaratsioonita. Maksuhaldur ei saanud eeldada, et maksukohustuslasel ettevõtlus puudub ning maksusumma koosneb üksnes sotsiaalmaksuseaduses sätestatud miinimumsummast. 12. Apellant leiab, et 2001. a maksusumma sissenõudmine on aegunud ning

§ 99

lg 1 p 3 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna maksusumma määramist maksuotsusega ei ole toimunud ning maksuhalduri esmane korraldus on vaideotsusega tühistatud. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldust ei saa käsitleda maksusumma määramisena, kuna avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleneb otse seadusest. Ringkonnakohus leiab, et avansilise makse tasumata jätmisel tuleb tasumisele kuuluv sotsiaalmaks arvestada deklaratsiooni alusel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et korraldus anti pärast 2001. kuni 2003. a deklaratsioonide esitamist, seega nende aastate osas ei ole tegemist mitte enam avansilise, s.o deklaratsiooni esitamise eelse maksukohustuse sissenõudmisega, vaid deklaratsioonis näidatud andmete alusel määratud maksukohustusega. 13. Küll on aga õige vastustaja seisukoht, et

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt aegumine peatus pärast esialgse maksuotsuse tegemist.

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatub maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Seejuures ei ole ringkonnakohtu arvates silmas peetud mitte lõplikku maksuotsust, vaid vaideotsust. Asjaolu, et vaideotsusega esialgne maksu määramiseks tehtud haldusakt tühistati ja kohustati maksukeskust uue korralduse andmiseks, ei tähenda, et aegumine peatub ka ajaks vaideotsuse tegemisest korralduse andmiseni, millega nõutakse maksu tasumist. Vastasel korral võiks maksu määramine lükkuda edasi mistahes ajaks pärast vaideotsuse tegemist, ilma et maksu määramine saaks aeguda. Ka käesoleval juhul ei ole vaideotsuses antud maksukeskusele tähtaega uue korralduse andmiseks. Aegumine peatus seega vaide esitamisest 01.03.2005 kuni vaideotsuse tegemiseni 20.04.2005. Aegumine hakkas 2001. a sotsiaalmaksu osas kulgema 31.03.2002, seega möödus 3-aastane tähtaeg, arvestades aegumise peatumist viiekümneks päevaks, 20.05.2005. Kuna vaidlustatud korraldus anti 01.06.2005, siis on see 2001. a sotsiaalmaksu tasumiseks kohustamise osas aegunud. 5

(8)3-05-532
  1. Apellant on seisukohal, et tema poolt maksuhalduri suuline teavitamine ettevõtluse peatamisest leidis aset ning see on piisav sotsiaalmaksu tasumise kohustuse lõppemiseks. Halduskohus asus seisukohale, et teavitamine peab olema kirjalik ning käesoleval juhul võis apellant anda teada kavatsusest ettevõtlusega tegelemine lõpetada. Vaidlust ei ole selles, et teavitamine leidis aset 11.09.
  2. Vastustaja on seisukohal, et sel ajal (kuni 01.07.2002) kehtinud

§ 114

lg 8 käsitleb tegevuse lõpetamist ning maksuhaldurit on kohustatud informeerima vaid lõikes 3 nimetatud isikud, s.o füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse. Seetõttu tõlgendas vastustaja apellandi poolset teavitamist, kuid äriregistrist mittekustutamist kui apellandi soovi jätkata majandustegevust.

§ 114

lg 3 p 3 sätestas, et maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse kandmiseks on end enne oma tegevuse alustamist kohustatud registreerima Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt

  1. lõikes nimetatud isikud ja asutused olid kohustatud teatama Maksuameti kohalikule asutusele viie tööpäeva jooksul oma tegevuse lõpetamisest, püsiva tegevuskoha likvideerimisest või sama paragrahvi 4.,
  2. või
  3. lõikes loetletud andmete muutumisest, sealhulgas iga uue pangakonto avamisest. Kuni 01.01.2001 kehtinud sotsiaalmaksuseadus ei näinud ette võimalust, et ettevõtlusega mittetegelev füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kantud äriregistrisse, ei tasu miinimumsuuruses sotsiaalmaksu. 01.01.2001 jõustunud SMS § 2 lg 2 p 5 sätestas, et füüsilisest isikust ettevõtja ei pea tasuma miinimumsummas sotsiaalmaksu, kui ta on kustutatud äriregistrist või teatanud elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele oma tegevuse lõpetamisest. Ringkonnakohus leiab, et sel ajal kehtinud

§ 114

lõikeid 3 ja 8 arvestades tuli tegevuse lõpetamisest teatamise all mõista kas äriregistrist kustutamist või äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest teatamist. Alles 01.07.2002 jõustunud redaktsioonis sätestas SMS § 2 lg 8, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule teatanud elu- või tegevuskohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele ettevõtluse peatamisest, sotsiaalmaksu maksma ei pea. Samast kuupäevast jõustunud

§ 23

lg 3 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjal, sealhulgas äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal, on õigus Maksuameti kohalikule asutusele tegevuse peatamisest ette teatada, märkides avalduses ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse. Seetõttu ei saanud apellandi 11.09.2000 pöördumine vabastada teda sotsiaalmaksu tasumisest ajavahemikul 01.01.2001 kuni 01.07.2002. 15. Halduskohtu seisukoht, et 01.07.2002 jõustunud

§ 23lg 3 nimetatud taotlus peab olema kirjalik, ei ole õige.

Asjaolu, et sätte sõnastuse kohaselt tuleb avalduses märkida aeg, millal tegevus peatatakse, ei tähenda, et märkimine peab olema vormistatud kirjalikult. Viidatud sättes ega teistes maksukorralduse seaduse sätetes ei ole ette nähtud, et maksukohustuslase avaldusel peab olema kohustuslikult kirjalik vorm. Maksukorralduse seadus avalduse vormi ei sätesta. Maksumenetluses kui haldusmenetluse eriliigis kohaldatakse haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt haldusmenetluse seadust, kui maksukorralduse seaduses ei ole sätestatud teisiti. HMS § 14 lg 1 näeb ette haldusmenetluses esitatavate taotluste ja avalduste vormivabaduse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt protokollib suulise avalduse haldusorgan. Ka 11.09.2000 kehtinud seadused ei näinud ette avaldustele kirjaliku vormi nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul oli juba enne haldusmenetluse seaduse jõustumist avalduste vormivabadus haldusmenetluse üldpõhimõte ning suuliselt esitatud avaldust ei saanud haldusorgan, sh maksuhaldur, jätta tähelepanuta. 6

(8)3-05-532
  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et 11.09.2000 kehtinud õigusaktid ei keelanud apellandil avaldust tegevuse peatamise ja ettevõtlusega mittetegelemise kohta esitada ka siis, kui ta ei kavatsenud äriregistri andmeid muuta. Ettevõtlusega tegelemise lõpetamine ilma äriregistri kande muutmiseta ei omanud sel ajal selliseid õiguslikke tagajärgi, mis oleks kaasa toonud sotsiaalmaksu tasumise kohustuse lõppemise. Vaidlustatud korralduse tegi vastustaja 01.06.
  2. Sel ajal oli tal võimalik arvestada apellandi poolt 11.09.2000 suuliselt esitatud avaldusega. Vastustaja ei ole väitnud, et apellant maksuhaldurile sellist teavet ei esitanud, vaid on tõlgendanud esitatud teavet tulenevalt varasemast õiguslikust olustikust ebaõigesti. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastustaja ei olnud 11.09.2000 avalduse kohta varem õiguslikku otsustust teinud, vaid selle üksnes teadmiseks võtnud, puudusid takistused avalduse arvestamiseks vaidlustatud korralduse andmisel. Asjaolu, et apellant ettevõtlusega ei tegelenud vaatamata äriregistris sisalduvate andmete muutmata jätmisele, ei mõjuta küll sotsiaalmaksu nõuet perioodi eest kuni 01.07.2002, küll aga ei saa hilisema aja eest sotsiaalmaksu nõuet apellandile esitada. Kuigi apellant teatas 11.09.2000, et ta ettevõtlusega ei tegele, mitte ei teatanud, et ta on ettevõtlusega tegelemise peatanud, ei tähenda hilisem nõue teatada ettevõtluse peatamisest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse vabanemiseks, et teade ettevõtlusega mittetegelemisest oleks ebapiisav. Ettevõtluse peatamisest teatamisel ei ole vaja näidata, millal ettevõtja asub uuesti ettevõtlusega tegelema. Selline asjaolu saaks nähtuda alles uuest avaldusest või maksuhaldurile esitatavast deklaratsioonist, millest nähtub ettevõtluse olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul on apellant enne vaidlustatud korralduse tegemist esitanud deklaratsioonid, millest ettevõtlust ei nähtu.
  3. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et maksuhalduril puudus õigus intressi arvestamiseks, kui maksuhaldur ei ole esitanud maksuteadet. Nagu eelpool märgitud, jäid maksuteated esitamata tulenevalt deklaratsiooni mittetähtaegsest esitamisest.

§ 119

lg 4 kohaselt kui maksuhaldur saatis maksukohustuslasest mitteolenevatel põhjustel

§-s 88 nimetatud maksuteate hiljem kui 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva, ei arvestata maksuteates märgitud summa tasumisel pärast maksu tasumise tähtpäeva intressi sama arvu päevade eest, mille võrra maksuhaldur viivitas maksuteate saatmisega. Säte ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna viivitus oli tingitud apellandist, mitte maksuhaldurist. 18. Apellant ei ole selgitanud, mis ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et korralduses toodud intresside arvestamise metoodika on piisav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et intresside arvestus on õiguspärane. See puudutab perioodi alates 01.07.2002 ning intressi nõudmine on

§ 115

lg 4 kohaselt lubatud ka maksuotsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega.

  1. Seetõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada osas, millega kohustatakse apellanti tasuma sotsiaalmaksu ajavahemiku eest 01.01.2001 kuni 31.12.2001 ja 01.07.2002 kuni 31.12.2004 ning sellelt summalt arvestatud intressi. Korraldus jääb kehtima sotsiaalmaksu osas perioodi eest 01.01.2002 kuni 30.06.2002 (sotsiaalmaksu summa 1386 kr) ja sellelt arvestatud intressi osas. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega kaebus osaliselt rahuldada.
  2. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Apellant taotleb halduskohtus tasutud menetluskulude väljamõistmist, mis koosneb riigilõivust 432 kr ja õigusabikuludest 1770 kr ning apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust 432 kr. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, mõistab ringkonnakohus apellandi kasuks välja menetluskulud osaliselt. Korraldus jääb kehtima 1386 kr nõudes tasumata sotsiaalmaksu 7

(8)3-05-532 eest, seega 13 protsendi osas, arvestamata intressi. Ringkonnakohus mõistab apellandi kasuks vastustajalt välja 87 protsenti apellandi kantud menetluskuludest, s.o. 2291 kr. Oliver Kask Viive Ligi 8
(8)Lauri Madise

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.