KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-16628 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Tsiviilasi M.N hagi S AS vastu 3600 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.05.2006 määrus menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.N määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 04.05.2006 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu menetluses oli M.N hagi S AS vastu 13.08.2004 liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Eelnevalt oli kostja nõustunud kahju hüvitama summas 1500 krooni, S OÜ teatas sellest hagejale. Hageja sellega ei nõustunud ja pöördus Kindlustuse vahekohtu poole. Vahekohtu 01.11.2004 otsusega jäeti hageja kaebus rahuldamata ning leiti, et hüvitamisele kuulub 1500 krooni. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 58 lg 4 kohaselt jõustub vahekohtu otsus 10-ndal päeval alates vahekohtu otsuse avaldamisest Garantiifondi veebilehel, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud kohtule samas asjas nõuet teise poole vastu. Maakohus leidis, et kõnealune vahekohtu otsus on jõustunud ning, tuginedes TsMS § 428 lg 1 p-le 2, lõpetas tsiviilasja menetluse. Hageja kinnituse kohaselt sai ta 01.11.2004 postitatud vahekohtu otsuse kätte ilmselt 08.11.
- Hagi esitas ta kohtusse 05.09.
- Määruskaebuse põhjendus, vastus kaebusele ning kohtu seisukoht
- Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Apellant on seisukohal, et vahekohtu otsuse sõnastusest ei tulenenud üheselt, et otsusega mittenõustumisel tuli tal 10 päeva jooksul esitada hagi kohtusse. Seetõttu esitas apellant avalduse 01.12.2004 vahekohtule. Vahekohtu otsuses ei ole öeldud, et siis, kui otsus on jõustunud, ei saa kaebust esitada, sest seda ei menetleta. Kuna LKS §-st 42 tulenevalt on liikluskahju nõude esitamise tähtajaks 18 kuud ja lisakahju saab nõuda 3 aasta jooksul, siis tuleks lugeda apellandi 01.12.2004 avalduses sisalduvat ettepanekut, et kindlustus ostaks talle samaväärse sõiduki, lisanõudeks. Nimetatud nõude esitamise tähtaeg ei ole möödunud.
- Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Hageja viide LKS §-le 42 ei ole õige. Nimetatud säte määratleb tähtajad, mille jooksul tuleb pöörduda nõudega kindlustusandja poole. Hageja ajab segi kindlustuse vahekohtu (praegu vaidluskomisjon) otsuse vaidlustamise tähtaja ja nõude esitamise tähtaja.
- Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. M.N, järgides LKS §-s 42 sätestatut, pöördus nõudega liikluskahju hüvitamiseks Se AS poole ning seejärel Kindlustuse vahekohtusse. Seega vaidlustas hageja kostja otsuse vahekohtus, mille kohta on ka viimane oma otsuse teinud ning see on jõustunud. Vahekohtu otsuse vaidlustamiseks (hagiavalduse esitamiseks) ettenähtud tähtaeg on oma olemuselt protsessuaalne tähtaeg, mille järgimata jätmise puhul kaotab huvitatud pool vastava õiguse. Kuna samas asjas on vahekohtu otsuse näol olemas jõustunud lahend, ei ole kohtul alust sama asja uuesti menetleda. Kui kohus oli hagiavalduse menetlusse võtnud, tuli menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata ka siis, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud vahekohtu otsus. Maakohus kohaldas seadust õigesti.
- Kolleegium ei nõustu apellandi viitega vahekohtu otsuses sisalduvale eksitavale kaebekorrale. Nimetatud otsuses oli märgitud üheselt, millisel juhul otsus jõustub. Põhjendamatu on kaebuses sisalduv käsitlus hageja nõude olemusest. Pealegi ei ole määruskaebuses võimalik hagi eset muuta. Kaebuse läbivaatamisel kontrollib kõrgema astme kohus kaevatava lahendi, s.o kohtumääruse, õigsust. Ü.Jänes U.Loonurm A.Tänav 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.