3 tuginedes vastu otsuse nr. 104, millega kehtestati Avinurme aleviku Võidu tn. 33 kinnistu detailplaneering (t.l. 29). Otsuses märgiti, et detailplaneeringu avalikul arutelul 26.05.2005 esitatud Viru Teedevalitsuse tingimusi ja tähelepanekuid on arvestatud ning, et arvestatud on ka asjaolu, et kehtestatav detailplaneering kannab valla turismivaldkonna arendamisel avalikku huvi. Heldur Saarmets esitas selle otsuse tühistamiseks Avinurme Vallavolikogule vaide (t.l.31-32), 25.08.2005 istungil arutas volikogu vaiet ning selle esitajale saadeti samal päeval ka vastus (t.l. 27-28) ja vaidlusaluse otsuse täiendamise kohta antud otsus nr. 114 (t.l. 33). 30.09.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-11) ja palus, et tuvastataks tema õiguste rikkumine Võidu 33 planeerimismenetluses ja tühistataks Avinurme Vallavolikogu otsused. Ta leidis, et detailplaneeringu kehtestamise kohta antud otsus on mitteproportsionaalne ja kaalutlusvigadega ning riivab õigust heale haldusele, vara puutumatusele, riigi ja seaduse kaitsele. 1 Neid seisukohti põhjendas ta
1, § 16 lg. 1, 2 ja 4 p. 1, § 18 lg. 6, 7 ja 9, § 20 lg. 2, § 21 lg. 1, 3 ja 4, § 23 lg. 1 p. 2 ja 3 p.5, kohaliku omavalitsuse seaduse § 32 lg. 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 84, § 85 ja § 86 tuginedes väidetega, et planeeringu algatamisest pole ajalehes Põhjarannik teatatud, et Võidu tänava elanikke planeeringu koostamisse ei kaasatud, et nende 18.08.2004 pöördumist ei käsitletud vaidena Avinurme Vallavalitsuse 23.12.2003 korralduse peale, et planeeringu väljapaneku ning avaliku arutamise aega ja kohta ei avalikustatud, et 26.05.2005 toimus avalik arutelu ajal, kui enamik asjast huvitatud isikuid oli tööl, et ei esitatud kooskõlastatud seisukohti vastuväidete kohta, et sisuliselt võeti planeering vastu algselt esitatud kujul ning, et eirati maavanema kui järelevalvet teostava isiku seadusest tulenevaid õigusi. Veel märkis kaebaja, et avalikul arutelul jäi käsitlemata Ida-Viru maavanema tähelepanu juhtimine planeeringu piiride mittekinnipidamisele ja väitis, et kehtestatud detailplaneering muudab ilma tema nõusolekuta Võidu 31 ja 33 piire. Kaebaja väitis, et talle jäi arusaamatuks, miks ei arvestatud otsuses kõigi menetlusosaliste huve ega kajastatud tema vastuväidete tähelepanuta jätmise põhjendusi ning lisas haldusmenetluse seaduse § 3 lg. 2 ja § 4 lg. 2 viidates, et vaidlustatud otsuse proportsionaalsus pole kontrollitav, kuna selles puuduvad igasugused põhjendused ja kaalutlused. Oma vaidele saadud vastust pidas kaebaja õigusvastaseks, viitas seejuures haldusmenetluse seaduse § 83- 86 kehtestatud korrale ning märkis, et vaiet pole lahendatud tähtaegselt ja otsuse vormis, detailplaneeringu kehtestamise otsuse täiendamist pidas ta aga arusaamatuks. Avinurme Vallavolikogu kirjalikes vastuväidetes (t.l. 49-53) paluti kaebus rahuldamata jätta ja leiti, et planeerimismenetlus on toimunud seaduse nõuetele ja tingimustele vastavalt, viidati seejuures ajalehes Põhjarannik avaldatud ja kaebajale saadetud teadetele ning märgiti, et kaebaja küll osales detailplaneeringu avalikul arutelul, kuid ei esitanud ühtegi ettepanekut, mistõttu ei kuulunud
2 kohaldamisele. Kaebaja vaiet peeti
2 kohaseks ettepanekuks ning märgiti, et volikogu on selle alusel oma esialgset otsust täiendanud. Veel märgiti, et kohalik omavalitsus on avalikes huvides tegutsev institutsioon, kellel puudub võimalus ühte isikut eelistada, et antud juhul on volikogu võimaluste piires arvestanud kõigi planeerimismenetluses osalevate isikute huvide ja vajadustega ning ka avaliku huviga, sest loodav puhkeasutus parandab valla tööhõivet ja tagab toitlustus- majutusasutuse olemasolu. Vastuväidetes viidati riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2005 otsuse nr. 3-3-1-16-05 seisukohtadele ja märgiti, et kaebaja peab tõendama oma õiguste rikkumist või vabaduste piiramist ning lisati, et detailplaneeringu otsuse põhjendused on tuletatavad sellele lisatud dokumentidest. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Birger kirjalikes vastuväidetes (64-68) paluti samuti kaebust mitte rahuldada ja märgiti, et kaebajal huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamisel pole põhjendatud, otsus nr. 114 aga ei loo talle mingeid iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. Vastuses viidati ajalehes Põhjarannik avaldatud teadetele ja kaebajale menetluse kohta antud teabele, peeti OÜ Birger ainsaks kaasatavaks isikuks
1 mõttes ning leiti, et kaebaja õigusi pole vähimalgi määral kahjustatud. Veel leiti, et 18.08.2004 pöördumist ei ole võimalik käsitleda vastuväidete või ettepanekuna kehtestatavale planeeringule ning märgiti, et kuna kaebaja ei esitanud määratud tähtaja vältel motiveeritud põhjendusi ega viiteid rikutud seaduste sätetele, polnud kohalikul omavalitsusel midagi ka arvestada. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Agu Eichenbaum kaebuse väidete juurde, pidas tühistamisnõude rahuldamist piisavaks ning esitas kokku 5910 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta möönis, et kaebaja ja teised Võidu tänava elanikud pole planeerimismenetluse käigus ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud, kuid leidis, et probleem oli varasemate pöördumiste tõttu siiski olemas ja vald pidanuks lähtuma uurimispõhimõttest. Avinurme Vallavolikogu ja OÜ Birger esindajad jäid samuti kirjalikult väidetu juurde. Küllike Namm esitas 14 868 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude ning leidis, et planeeringut ei saanud kehtestamata jätta, sest kõik vajalikud tingimused olid täidetud, ainus esitatud vastuväide ja valla avalik huvi turismi arendamiseks arvesse võetud. Kersti Kägi leidis, et volikogu on kaebaja poolt tõstatatud probleemid tema volitajale tehtud ettekirjutustega lahendanud, Võidu tänava elanike huve kaalunud ja kuna seadusest tulenevad alused planeeringu kehtestamata jätmiseks puudusid, ei saanud otsus teistsugune olla. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Kõik detailplaneeringu koostamisega seotud küsimused on reguleeritud
s. Nimetatud seaduse § 9 lg. 1 ja 2 sätestatu kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks ning teenib muuhulgas maa-ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramise ning hoonestusala piiritlemise eesmärki. Samad eesmärgid tulenevad ka Avinurme aleviku Võidu tn. 33 krundi detailplaneeringu toimikus asuvast seletuskirjast, muudest dokumentidest ja joonistest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse üldreeglina pöörduda ainult oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kirjaliku kaebuse väidete kohaselt ongi X oma nõuded esitanud just sel põhjusel, et ta peab Aseri Vallavolikogu vaidlustatud otsuseid oma õigusi rikkuvaiks. 30.06.2005 otsuse nr. 104 puhul nimetas ta asjaolu, et sellega kehtestatud detailplaneering muudab ilma tema nõusolekuta Võidu 31 ja 33 kruntide piire. Kohtuistungil pidas kaebaja esindaja seda pigem ohu tundeks ja ei kinnitanud ega tõendanud väidet (t.l. 104). Väite tõele vastavust ei nähtu ka detailplaneeringu toimiku materjalidest. Veel väideti kaebuses, et kohalik omavalitsus pole planeerimise algatamisest, planeeringu väljapanekust ja selle avalikust arutamisest seaduses ettenähtud korra kohaselt teavitanud ega Võidu tänava elanikke planeerimismenetlusse kaasanud. Need väited pole samuti õiged. Planeeringu algatamisest teatamise kohustus tuleneb
2 ja § 12 lg. 1, planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike, elanike ja teiste huvitatud isikute kaasamise nõue sama seaduse § 16 lg. 1 ning planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teatamise kohustus seaduse § 18 lg. 6. Sätestatu kohaselt tuleb algatatud detailplaneeringust teatada maakonnalehes ühe kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist, avaliku väljapaneku ja sellele järgneva arutelu ajast ja kohast aga hiljemalt üks nädal enne väljapaneku algust. Võidu 33 detailplaneeringu puhul on need kohustused järgitud, sest teated Avinurme Vallavalitsuse 23.12.2003 korraldusega nr.356 (t.l.55) algatatud planeeringust, avalikust väljapanekust ning sellele järgnevast arutelust avaldati ajalehes Põhjarannik vastavalt 16.01.2004 ja 27.04.2005 (t.l. 59-61 ja detailplaneeringu toimiku lehed 16 ja 24). Kaebuse esitaja sai avaliku väljapaneku ja arutelu aja ja koha kohta veel ka kirjaliku teate (t.l. 62). Samuti saadeti selline teade teisele Võidu 33 naaberkinnistu omanikule Erich-Arkadi Tammele (detailplaneeringu toimik). Kaebuses on selle esitaja väitnud, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul kooskõlastusi ei esitatud. Ka seda väidet pole ta millegagi tõendanud. Võidu 33 detailplaneeringu toimikus on kõik lähteülesandes loetletud kooskõlastused olemas (nimetatud toimiku lehed 5-5/3, 14, 20 ja 22-23). Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 26.05.2005, kaebuse esitaja viibis sellel, sai sõna ning esitas küsimuse avaliku korra tagamise ja müra kohta, kuid ei teinud ühtegi ettepanekut ega esitanud mingeid vastuväiteid (t.l. 24-25 ja detailplaneerimise toimik).
1 alusel saab vastuväiteks lugeda üksnes mittenõustuva seisukoha esitamist või väidet, et planeeringu menetlemisel pole täidetud seaduse nõudeid. Sama sätte kohaselt on igal isikul küll õigus planeeringu kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada, kuid seda tuleb teha avaliku väljapaneku kestel. Sama seaduse § 20 lg. 2, § 21 lg. 1 ja § 23 lg. 3 p. 5 kohaselt kuuluvad vastamisele ja arvestamisele üksnes avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited. Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et ei kaebaja ega ka ükski teine Võidu tänava elanik pole vaidlusaluse detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal oma vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud (t.l. 103). Seega on kaebaja ise oma õigused kasutamata jätnud. Kirjalikus kaebuses on ta ennast õigustanud õigusalaste teadmiste puudumisega. Vastava väite esitas kohtuistungil ka tema esindaja (t.l. 104). Samas on detailplaneeringu toimikus olemas dokumendid (leht 26-28), millised tõendavad õigusabi kasutamist juba alates 15.09.
sätetega.
1 ja 2 sätestatu ei näe ette vaide esitamise võimalust ning planeeringu kehtestamise otsustuse saab vaidlustada kas otse kohtus või esitada ettepaneku otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui isik leiab, et kehtestatud planeering selliseid vastuolusid sisaldab. X vaie (t.l. 31-32) on esitatud tema õiguste rikkumise põhjendusel ja planeeringu tühistamise nõudega ega sisalda ettepanekut selle seadusega kooskõlla viimiseks. Avinurme Vallavolikogu on esitatut menetlenud vastavuses juba nimetatud
2 sätestatuga, on täiendanud seaduses kehtestatud ühekuulise tähtaja jooksul detailplaneerimise otsust osade kaebaja poolt tõstatatud probleemide osas (t.l. 33) ning andnud kirjaliku selgituse teistega mittenõustumise põhjustest (t.l. 27-28). Mis puutub Võidu tänava elanike 18.08.2004 pöördumisse, siis ei saa seda eespool juba nimetatud põhjustel käsitleda vaidena, ka on pöördumine esitatud Avinurme Vallavalitsusele, kelle vastu pole kaebaja ühtegi nõuet esitanud.
1 sätestatu võimaldab planeeringu halduskohtus vaidlustada ka üksnes seaduse või muu õigusaktiga vastuolu põhjendusel, vaidlustatu seotus kaebaja õigustega mingit tähendust ei oma. Kaebaja on lisaks oma subjektiivsete õiguste rikkumise väitele esitanud seisukohti ka selle kohta, miks pole vaidlustatud otsus ja selle aluseks olev planeerimismenetlus tema arvates õiguspärane. Eelnevalt on kohus kõigil neil väidetel neil juba peatunud, kuid pole tuvastanud vaidlusaluste otsuste vastuolu
s sätestatud nõuetega. Detailplaneeringu kehtestamise ja täiendamise kohta antavad otsused on haldusorgani otsustused, mis alluvad halduskohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Tegemist on kaalutlusõiguse alusel langetatavate otsustustega, millede puhul ei saa halduskohus kontrollida planeeringu otstarbekust, küll aga seda, kas haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja kaalunud kõiki huve ning, kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas. Selleks, et nimetatud asjaolusid oleks võimalik kontrollida, peab haldusakt sisaldama faktilise ja õigusliku põhjenduse ning kõik need kaalutlused, milledest otsustuse tegemisel lähtuti. Planeeringu kehtestamise otsuste puhul on reeglina tegemist väga mahukate otsustustega ning kõigi asjaolude ja põhjenduste esitamine haldusaktis endas võib osutuda ülemäära keeruliseks. Juhul, kui otsustamiseks vajalik asjaolude kogum on tuletatav planeeringu kohta koostatud dokumentidest, on haldusakt kontrollitav ja põhjenduste ebapiisav esitamine haldusaktis endas ei saa vääramatu järelmina kaasa tuua selle tühistamist. Avinurme Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr. 104 ja 25.08.2005 otsus nr. 114 sisaldavad põhjendusi ja kaalutlusi vaid minimaalsel määral, kuid koos detailplaneeringu toimiku materjalidega on nende aluseks olnud kaalutlused, otsustuste vastavus
s sätestatud nõuetele ja puutumus kaebaja subjektiivsetesse õigustesse siiski kontrollitavad. Eelnevast tulenevalt pole Avinurme Vallavolikogu rikkunud X seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ega
st tulenevaid detailplaneeringu kehtestamise nõudeid. Seega ei ole esitatud kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seaduse § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse põhjendamatusest tulenevalt jäävad kõik kaebaja kohtukulud (t.l. 96-98) halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda ja tal tuleb sama seadustiku § 93 lg. 1 alusel hüvitada Avinurme Vallavolikogu poolt kasutatud õigusabi eest tasumisega kantud kohtukulu (t.l. 93-95). Täpse rahasumma määratlemisel kasutab halduskohus talle halduskohtumenetluse seadustiku § 87 lg. 2 antud õigust ja vähendab välja mõistmisele kuuluva kohtukulu suuruse 6000 kroonini. Seejuures arvestab kohus asjaoludega, et kaebus on küll mahukas ja selle kohtulikuks menetlemiseks on tulnud pidada kaks kohtuistungit, kuid kaebuses tõstatatud õiguslik probleem ise pole eriti keeruline ja võimaldanuks kohaliku omavalitsuse organi 4 töötajatel ka iseseisvalt ilma kallist õigusabiteenust ostmata hakkama saada. Kohaliku omavalitsusel küll on õigus osta õigusabi teenust väljast, kuid selle õiguse kasutamine ei tohi liigselt raskendada või teha hoopis võimatuks põhiseaduse § 15 tuleneva kaebeõiguse realiseerimise. Kaebaja on ise kandnud 5910 krooni suuruse kohtukulu, kohaliku omavalitsuse esindaja poolt küsitud õigusabi kulu täieliku hüvitamise kohustuse korral ületaks tema kogukulu käesoleval ajal kehtivat keskmist kuutöötasu suurust pea kahe ja poole kordselt ega oleks õiglane. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 17.07.2006 Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-836 millega jäeti Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 02.03.2006 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.