ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- jaanuar 2006, Jõhvi 3-05-1248 (endine nr. 3-270/2005) X (isikukood X) kaebus Ida-Viru maavanema (registrikood 70001449) 15.11.2005 korralduse nr. 890 tühistamiseks
- jaanuar 2006 X esindaja Jaanus Silm ning Ida-Viru maavanema esindajad Evi Soomets ja Milvi Tooming RESOLUTSIOON 1.Jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.01.2001 esitas X vaba maa erastamise kohta avalduse ja märkis selles muuhulgas ära Maidla vallas Tarumaa külas asuva maatüki nr. M 2.9 (toimiku nr. 39574 leht 3). Maidla Vallavolikogu 30.05.2001 otsusega nr. 106 (t.l. 10-13) kinnitati valla vabade metsamaade erastamisõigust omavate isikute osaline lõppnimekiri ning märgiti selles Tarumaa külas asuva 15 ha suuruse maatüki nr. 2.9 erastajana X. 29.03.2004 korraldusega nr. 55 (t.l. 9) andis Maidla Vallavalitsus X nõusoleku maaüksuse erastamiseks, kinnitas maaüksuse nimeks Hernemäe ja sihtotstarbeks maatulundusmaa. 15.11.2005 võttis Ida-Viru maavanem vastu korralduse nr. 890 (t.l.8), millega lõpetati vaba metsamaa erastamise menetlus Maidla vallas Tarumaa külas asuva 15 ha suuruse maatüki nr. M 2.9 erastajaks kinnitatud füüsilisest isikust ettevõtja Toomas Asteni osas. Otsustuse põhjenduseks märgiti asjaolu, et X ei oma Maidla vallas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut ega vasta seetõttu vaba metsamaa erastaja kohta kehtestatud tingimustele. 15.12.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-5). Seoses kohtute ühendamisega on kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja menetluses. Kaebuses palus X Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud korra § 2 lg. 1 ja 2, § 6 lg. 1 ja 2, § 15 ning haldusmenetluse seaduse § 56 tuginedes, et Ida-Viru maavanema 15.11.2005 korraldus nr. 890 tühistataks. Ta leidis, et maavanemal puudus alus erastamismenetluse lõpetamiseks. Seda seisukohta põhjendas ta väitega, et seaduseandja on sidunud vaba metsamaa erastamise õiguse avalduse esitamise momendiga, mistõttu peab erastamise taotleja kehtestatud tingimustele vastama 1 avalduse esitamise ajal ning maavanemal tuleb erastamine läbi viia omavalitsuse poolt teostatud eeltoimingute tulemusel kogutud andmetest lähtuvalt. Veel märkis kaebaja, et otsustus ei sisalda vajalikke õiguslikke aluseid ja on meelevaldne, sest sellest ei nähtu, missugusel ajamomendil ei omanud ta Maidla vallas mittetulundusmaa sihtotstarbega kinnistut. Ida-Viru maavanema kirjalikus seletuses (t.l. 26-29) kaebusega ei nõustutud, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti maareformi seaduse § 232 lg. 2 tuginedes, et vaba metsamaa erastamisel on füüsilisest isikust ettevõtja puhul üheks kohustuslikuks tingimuseks maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu omamine erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seejuures leiti, et avalduse esitamine on vaid üks etapp vaba metsamaa erastamise menetluses, kinnistu omamine peab olema kehtiv kuni lepingu sõlmimiseni ning tingimustele mittevastavad isikud kaotavad edasises menetluses osalemise õiguse automaatselt. Kokkuvõtteks leiti, et kuna vaba metsamaa erastamise puhul on seaduseandja eesmärk maaelu ja metsamajandusega tegelemise toetamine ja edasiarendamine nende isikute osas, kelle omandis olev metsamaa on täies ulatuses kasutusel ja maa puudumine on saanud takistavaks ettevõtluse edasisel arendamisel, peab erastaja vastama seaduses sätestatud tingimustele kogu vaba erastamise menetluse ajal. Lõpetuseks viidati maareformi seaduse § 222 lg. 1 ja märgiti, et selles sätestatu kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ja kuni erastamise otsuse tegemiseni ei saa keegi väita, et ta on erastaja. Kohtuistungil jäi Toomas Asteni esindaja Jaanus Silm kaebuse nõude juurde ja esitas kokku 3560 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta rõhutas veelkord seisukohta, mille kohaselt peab vaba metsamaa erastaja vastama esitatud tingimustele üksnes avalduse esitamise ajal ja väitis, et ka maavanem peab esitatu õigsust just selle aja seisuga kontrollima. Ida-Viru maavanema esindajad Evi Soomets ja Milvi Tooming jäid samuti kirjalikult väidetu juurde. Evi Soomets leidis, et erastamise õigus tekib isikul küll volikogu otsuse andmisest, kuid tingimustele peab ta vastama ka erastamise ajal, sest ta peab olema metsamajandusega tegeleja ja ilma maata seda olla ei saa. Milvi Tooming möönis vaidlustatud korralduse õiguslike viidete ebatäpsust, kuid oli arvamusel, et otsustuse sisu see ei mõjuta. KOHTU PÕHJENDUSED Vaba metsamaa erastamist reguleerib kuni 01.01.2003 kehtinud maareformi seaduse § 232 ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kehtestatud “«Maareformi seaduse» paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord”. 13.11.2002 vastu võetud maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 kohustab vaba metsamaa erastamise läbi viima senikehtinud alustel, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 01.01.
- Maidla Vallavolikogu otsus maatükki nr. M-2.9 sisaldava erastajate nimekirja kohta on vastu võetud 30.05.
- Maareformi seaduse § 232 lg. 2 sätestatu kohaselt võis avalduse vaba metsamaa erastamiseks esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeles maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega. Samas sättes määratles seaduseandja metsamajandusega tegelejat kui isikut, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse § 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse § 11 sätestatut. Põhimõtteliselt sama määratlus on metsamajandusega tegeleja kohta kehtestatud ka eelnimetatud korra § 6 lg.
- Sätestatust järeldub, et füüsilisel isikul tuli vaba metsamaa erastamiseks täita üheaegselt kolm tingimust - tegemist pidi olema äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, ta pidi omama metsamaad kasvava metsaga ja olema teinud selles valgustus, harvendus või sanitaarraiet või asunud täitma metsa uuendamise kohustust. Vaba metsamaa erastaja kohta selliseid tingimusi sätestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi metsamaa omanikke, vaid on eristanud metsamaa erastajamist soovivate isikute hulgast need, kes juba omavad metsamaad, on reaalse tegevusega tõestanud oma kogemust metsa majandamisel ning vajavad maad juurde metsamajandusliku ettevõtluse tarbeks. Kui asuda seisukohale, et isik peab vastama seaduses sätestatud tingimusele ainult avalduse esitamise hetkel, saaksid erastamise 2 õiguse ka sellised isikud, kes on üksnes vormistanud nõutavad dokumendid, kuid tegelikkuses mingit seost metsamajandusega ei oma. See aga poleks kooskõlas seaduseandja eesmärkidega. Seega pole mingit alust kaebuse väitel, et vaba metsamaa erastaja peab seaduses sätestatud tingimustele vastama ainult erastamise kohta kohalikule omavalitsusele avalduse esitamise hetkel. Metsamajandusega tegelemise vältimatuks eelduseks on metsa olemasolu, järelikult peab erastamist taotlev isik olema metsamaa omanik kuni erastamismenetluse lõpuni ning maa võõrandamisel kaotab ta õiguse erastamise taotlemiseks. Kohtule esitatud Hernemäe katastriüksuse moodustamise toimiku nr. 39574 kohaselt oli X 18.05.1999 seisuga füüsilisest isikust ettevõtja (nimetatud toimiku leht 4), mingeid muid dokumente tema vastavuse kohta metsamajandusega tegeleja tingimustele see toimik ei sisalda. Maavanema kirjaliku vastuse lisana esitatud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmete väljatrüki (t.l. 3536) kohaselt oli 17 ha suurune Maidla vallas Tarumaa külas asuv maatulundusmaa sihtotstarbega Võhma kinnistu Toomas Asteni nimel kuni 12.03.2002, 02.11.2005 seisuga kuulus talle ainult 9955 m2 suurune elamumaa sihtotstarbega Kuuse kinnist samas külas. Tõendeid, millised kinnitaksid kaebuse esitaja tegelemist metsahooldus- või uuendamistöödega erastamise toimikus pole ning neid ei esitatud ka kohtumenetluses. Seega on õige maavanema korralduses väljendatud seisukoht, et X ei vasta vaba metsamaa erastaja kohta kehtestatud tingimustele. Maareformi seaduse § 222 kohaselt on maa erastamise korraldajaks maavanem. Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud korra § 15 lg. 1 ja 3 kohaselt peab erastamise korraldaja kontrollima maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning vastu võtma maareformi seadusega kooskõlas oleva otsustuse. Kohtu poolt eelnevalt esitatud põhjendustel ei vasta X vaba metsamaa erastamisel metsamajandusega tegelejale kehtestatud tingimustele ning tal puudub õigus sellise maa erastamiseks. Seetõttu on Ida-Viru maavanema 15.11.2005 korraldus nr. 890 oma sisult õige ega riku Toomas Asteni seadusest tulevaid subjektiivseid õigusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 87 lg. 2 sätestatust tulenevalt peab maavanema korraldus sisaldama viite selle andmise aluseks olevale õigustloovale aktile. Vaidlusalune korraldus sisaldab viite maareformi seaduse § 232 ja Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr. 115 kinnitatud “"Maareformi seaduse" paragrahvides 23’ ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korrale”. Kuna mõlemad need koosnevad enam kui ühest sättest, pole selline üldine viide küllaldane. Samas ei saa see vormiviga olla kaebuse rahuldamise aluseks, sest korraldusega otsustatu on piisavalt arusaadav ja kontrollitav ka ilma konkreetsete viideteta. Seega jääb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata. Ida-Viru maavanema esindajad kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 55), mistõttu jäävad poolte kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 23.05.2006 Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2006 kohtuotsusega nr. 3-051248 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 31.06.
- a otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3