3-05-962/1

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. jaanuar 2006, Jõhvi 3-05-962 (endine nr. 3-243/2005) X (isikukood X) kaebus Sotsiaalkindlustusameti (registrikood 70001975) Virumaa Pensioniameti Narva osakonna pensionikomisjoni 22.07.2005 otsuse nr. 1.16-6-V45/794 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. jaanuar 2006 X, tema esindaja Leanika Tamm ja Virumaa Pensioniameti esindaja Helo Koskinen RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.04.2005 esitas X avalduse pensioni saamiseks (t.l.24). Virumaa Pensioniameti Narva osakonna 22.07.2005 otsusega nr. 1.1-6-V45/794 (t.l. 20) tema taotlust ei rahuldatud põhjusel, et ta ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 nõuetele. 26.10.2005 pöördus X Jõhvi Halduskohtusse. Seoses kohtute ühendamisega on tema kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses. Kaebuses (t.l. 2-4) palus X, et halduskohus tunnistaks kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistaks tema suhtes tehtud otsuse ja kohustaks Virumaa Pensioniametit määrama talle väljateenitud aastate pensioni. Kaebaja märkis, et tal teenistusest lahkumisel oli ta 48-aastane, omas 27 aastat 4 kuud ja 7 päeva kaitseväeteenistuse staaži ja on kõik nõutavad dokumendid pensioniametile korrektselt esitanud. Ta leidis, et komisjoni tõlgendus ei lähtu otseselt seadusest ning läheb vastuollu pensioniõiguse üldiste põhimõtete ja kõigi isikute võrdse kohtlemise põhiseadusliku printsiibiga. Seda seisukohta põhjendas kaebaja väitega, et seaduseandja mõtteks on olnud pikaajalise pideva teenistuse tagamine ja selle eest tunnustuse avaldamine, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 aga loob ebavõrdse olukorra pikaajaliste teenistujate vahel eristades isikuid nende teenistusest lahkumise vanuse, mitte teenistuse tegeliku aja järgi. Seejuures viitas ta põhiseaduse § 11 ning leidis, et isiku õigus väljateenitud aastate pensionile tuleneb riigi soovist tagada pikaajaline pidev ja lojaalne teenistujate kaader, enne 50-nda eluaasta täitumist teenistusest lahkunud isikult pensioni saamise võimalust ära võttes aga asetatakse võrdsetel teenistuslikel alustel ja erinevatel põhjustel aasta enne nõutavat vanust omal soovil erru läinud kaadrikaitseväelased ebavõrdsesse olukorda teenistust jätkanud isikutega. Virumaa Pensioniamet palus oma kirjalikus vastuses (t.l.16-17) kaebuse rahuldamata jätta ja leidis, kaitseväeteenistuse seaduse § 10 lg. 1 ja § 207 lg. 1 p. 1 viidates, et kaadrikaitseväelane peab väljateenitud aastate pensioni taotlemiseks olema tegevteenistuses kuni vanadusnõude täitumiseni. Veel leiti vastuses, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus ja märgiti, et seadus on väga täpselt määratlenud isikute ringi, kellel on õigus kaitseväeteenistuse väljateenitud aastate pensionile. Kohtuistungil jäid kaebaja, tema esindaja ja Virumaa Pensioniameti esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. Leanika Tamm täpsustas, et kaebuse esitamise aluseks on kaebaja põhiseaduse § 28 lg. 1 tuleneva vanaduse korral riigilt abi saamise õiguse piiramine. Ta väitis, et kaebaja lahkus teenistusest küll omal soovil, kuid põhjuseks oli tervise halvenemine ning leidis, et seaduse mõte pole oodata haigestunud inimeselt 50 aastaseks töötamist, kui tal on staaž juba olemas. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil viidatud (t.l. 51) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg. 1 tagab õiguse tervise kaitsele. Seetõttu ei ole nimetatud säte käesolevas kaebuses asjakohane ning kaebusele saab õigusliku aluse anda vaid sama paragrahvi teises lõikes sätestatu. Selles on kehtestatud, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning, et abi liigid ulatus, saamise tingimused ja kord tuleb sätestada seadusega. Seega pole õigus riigi sotsiaalabile piiramatu ning pensionide osas on seaduseandjale antud lai otsustusõigus selle üle, kellele täpselt, millistel tingimustel ja missugust pensioni määrata. Kaitseväelastele pensionide määramise tingimused ja kord on reguleeritud kaitseväeteenistuse seaduses. Selle seaduse § 196 lg. 1 sätestatu järgi tekib kaadrikaitseväelasel vähemalt 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži või vähemalt 25-aastase üldise pensionistaaži, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat olemasolul 50-aastaselt õigus saada väljateenitud aastate pensioni. Sama seaduse § 8 lg. 1 ja 2 ning § 10 lg. 1 kohaselt on kaadrikaitseväelane isik, kes on vabatahtlikult lepingulises tegevteenistuses. Tegevteenistusest lahkunud isikutele väljateenitud aastate pensioni saamise õigust kaitseväeteenistuse seadus ette ei näe. Kohtule esitatud Eesti kodaniku passi väljavõttest (t.l. 25) ja Piirivalveameti peadirektori 06.08.2003 käskkirjast nr. 698-P (t.l. 32) nähtuvalt on X sündinud X, lepingulisest teenistusest lahkus ta 11.08.2003 omal soovil ning töötab alates 04.02.2004 Narva haiglas (t.l. 31). Seega polnud ta 50-aastaseks saamisel kaadrikaitseväelane ning talle ei laiene väljateenitud aastate pensioni saamise õigus. Kirjalikus kaebuses on kaebaja leidnud, et kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 on vastuolus põhiseadusega, sest selle kehtestamisega on seaduseandja rikkunud lisaks vanaduse korral riigilt abi saamise õigusele ka proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid (t.l. 2-4). Nimetatud põhimõtted tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11, kus on kehtestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ning § 12, mille kohaselt on kõik isikud seaduse ees võrdsed. Riiklike pensionide seaduse § 7 lg. 1 ja 2 kohaselt on üldine vanaduspensioni saamise iga 63-aastat ja seda pensioni võib saada iga isik, kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Sama seaduse § 22 võimaldab vajaliku saaži puudumise korral saada rahvapensioni. Väljateenitud aastate pensioni mõiste on kehtestatud väljateenitud aastate pensionide seaduse §
6. Sätestatust tuleneb, et see pension on ette nähtud üksnes sellistele isikutele, kes teevad tööd, millega kaasneb enne vanaduspension ikka jõudmist kutsealal või ametikohal edasist töötamist takistav kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Seega on tingimus, mille kohaselt saab väljateenitud aastate pensioni määrata ainult sellisele kaitseväelasele, kes pensionile õigust andva vanuse saabumisel on tegevteenistuses, täielikult kooskõlas selle pensioniliigi olemuse ja põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtetega. Kuna väljateenitud aastate pensioni puhul on sisuliselt tegemist mõnede kutsealade või ametikohtade suhtes kehtiva erisoodustusega, mis ei võta isikult ära õigust saada vastavasse vanusesse jõudmisel pensioni üldises korras, ei saa kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 kaadrikaitseväelase väljateenitud aastate pensioni määramise kohta sätestatud tingimused kuidagi riivata Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg. 2 tulenevat isiku õigust riigi abile vanaduse korral. Kaitseväe lepingulises tegevteenistuses olev isik ja tegevteenistusest mistahes põhjusel lahkunud isik ei ole võrdses olukorras ning kaadrikaitseväelase väljateenitud aastate pensioni saamise õigus puudub võrdselt kõigil tegevteenistusest lahkunud isikutel. Seetõttu ei saa kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg. 1 rikkuda ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Eeltoodud alustel puudub kohtul vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja Virumaa Pensioniameti Narva osakonna pensionikomisjoni 22.07.2005 otsus nr. 1.1-6-V45/794 tuleb lugeda õiguspäraseks. Seega jääb X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt poolte enda kanda. /allkiri/ Raili Randllane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 18.09.2006 Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-962, millega jäeti Tartu Halduskohtu 17.01.2006 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik