1 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist tekkinud maksukohustusega seotud maksusumma määramisel praegu kehtivas seaduses sätestatut. Sama seaduse § 98 lg. 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral aga kuus aastat ja algab maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast. X 1997 aasta ettevõtte tuludeklaratsioon (revisjoni toimiku II osa leht 353) tuli esitada hiljemalt 30.06.1998 ja 1998 oma (sama toimiku lehed 351-352) hiljemalt 30.06.1999, mistõttu oleks tahtliku maksuseaduste rikkumise korral tulnud maks määrata vastavalt enne 30.06.2004 ja 30.06.2005.
1 p. 3 kohaselt peatub maksu määramise aegumine alates revisjoni alustamisest kuni selle tulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani. X suhtes on maksuhaldur alates 19.03.2003 läbi viinud maksurevisjoni (juba nimetatud toimiku I osa lehed 290-293 ja 342-362) ja väljastanud selle alusel tehtud maksuotsuse posti teel 30.05.2005 (sama toimiku I osa lehed 381-397). Kuna aegumise peatumise 2 põhjustanud maksurevisjon on alanud peale
jõustumist, kuulub aegumise peatumine selle seaduse § 165 lg. 1 alusel kohaldamisele ning pole mingit õiguslikku alust väita nagu oleks tulumaksu määramine aegunud ka aastate 1997 ja 1998 osas. Kaebaja esindaja tuginemine haldusmenetluse seaduses sätestatud menetluse algust käsitlevale määratlusele (t.l. 92) ei ole asjakohane, sest selle seaduse § 112 lg. 2 lubab kohaldada eriseadusega reguleeritud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid ainult juhul kui see on eriseaduses otseselt ette nähtud, maksukorralduse seadus sellist võimalust aga ei sätesta. Isegi siis, kui lähtuda seisukohast, mille kohaselt on haldusmenetluse seaduse § 35 lg. 1 p. 3 menetluse alguse kohta sätestatu iga haldusmenetluse kohta käivaks üldiseks põhimõtteks, ei saa kriminaalmenetluse käigus AS Divec ruumidest toimunud dokumentide võetus olla X maksumenetluse alguseks, sest tegemist polnud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes sooritatud menetlustoiminguga. Kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 sätestatu kohaselt võis maksumaksja oma tulust maha arvata maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud ja dokumentaalselt tõestatud kulutused. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste (t.l. 91) kohaselt tõendavad X BBDO GmbH tehtud tehinguid selle äriühinguga sõlmitud koostööleping, maksuotsuses loetletud arved, kaebaja esindajate poolt antud selgitused ja koolitusmaterjalid. Hiljem ta siiski möönis, et kuna tegemist oli koolituse vahendamisega ei pruugi viimatinimetatu kajastada X BBDO GmbH tegevust (t.l. 91). Ka koostööleping (revisjonitoimiku II osa lehed 35-41) ei saa oma üldsõnalisuse tõttu tõendada vaidluse põhjuseks olevate konkreetsete tehingute tegelikku toimumist ja seab nendega saadud väidetava vahendusteenuse hoopis kahtluse alla, sest käsitleb seminaride, koolituste ja õpikodade korraldamist ja organiseerimist, mitte aga nende vahendamist. Lisaks on leping X nimel alla kirjutatud tegevdirektor Marek Reinaasa poolt, kes samal ajal oli ka X BBDO GmbH tegevdirektor ja selle äriühingu eest alla kirjutanud Aldo Kaljurannale volituste andja (revisjonitoimiku II köite lehed 173-175). Kuna seaduseandja on kulutuste tulust maha arvamise tingimuseks seadnud dokumentaalse tõendi olemasolu, ei saa kulutusi ja nende seotust maksukohustuslase ettevõtlusega tõendada seletustega. Maksuseadustes pole kehtestatud nõudeid tulumaksuga seonduvate dokumentide kohta, seepärast tuleb ettevõtlusega seotud kulutuste tõendamisel lähtuda raamatupidamise seaduse üldnõuetest. Kuni 31.12.2002 kehtinud seaduse § 7 lg. 1 ja 2 kohustas raamatupidamiskohustuslast kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja vastavates raamatupidamisregistrites kirjendama. Sama seaduse § 8 lg. 1 sätestatu kohaselt sai majandustehingu toimumist kinnitada üksnes selline raamatupidamisarvestuse algdokument, mis sisaldas dokumendi nimetuse, numbri, koostamise kuupäeva, registreerimise numbri, tehingu sisu ja aluse, tehingu arvnäitajad, sealhulgas koguse, hinna ja summa, tehingu teiste poolte nimed ja asuvõi elukoha aadressid ning allkirjad. Maksuotsuse aluseks olevatest X BBDO GmbH arvetest (revisjoni toimiku II osa lehed 311, 313, 314, 316) ei ole võimalik aru saada, millist konkreetset teenust on see äriühing X osutanud ja kuidas täpselt on saadu seotud tema ettevõtlusega. Lisaks puuduvad 08.08.1997 ja 10.12.1997 koostatud arvetel veel ka allkirjad, 30.09.1998 ja 31.12.1999 koostatutele aga pole märgitud ostetu kogust ja hinda. Kuna kuludokument iseenesest ei pruugi veel tõendada kulutuse seotust ettevõtlusega, on maksukohustuslane kohustatud koguma täiendavaid tõendeid ja need nõudmisel maksuhaldurile esitama, vaidlusaluste tehingute kohta on revisjonitoimikus aga olemas veel vaid tasumist tõendavad rahvusvahelised maksekorraldused (nimetatud toimiku II köite lehed 50-54), kust samuti ei selgu tehingute sisu. Ühest vastust tehingute sisu kohta ei osanud kohtuistungil anda ka kaebaja esindaja (t.l. 91). Kuna tema väidetest võis aru saada, et tegelikult tegeles X BBDO GmbH üksnes koolituste vahendamisega ja ise neid ei korraldanud, on ostetu kaebaja ettevõtlusega seotuse tuvastamiseks seda enam vaja tõendada, milles ostetud teenus siis ikkagi seisnes. Maksuotsuses on maksuhaldur loetlenud kõik need asjaolud, mis viisid ta järeldusele, et tegelikult pole kaebaja X BBDO GmbH üldse mingeid teenuseid saanud ja on kasutanud seda äriühingut üksnes maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Muuhulgas on maksuhaldur esitanud X BBDO GmbH asutamise, esindamise ja pangaarvete kasutamisega seonduva ning nimetanud ära, et 3 talle esitatu hulgas puudusid materjalid, milledest nähtuks X BBDO GmbH osalus koolituste korraldamisel või vahendamisel. Kõik need asjaolud on täiesti arvestatavad ja pidid kogumis paratamatult tekitama maksuhalduris kahtluse, et tegemist on tahtliku maksuseaduste rikkumisega X poolt. Vaatamata kohustusele esitada teavet ja dokumente (revisjonitoimiku I osa lehed 310-312, 314-316) ei ole kaebaja tekkinud kahtlusi ühegi tõsiselt võetava väite ja tõendiga ümber lükanud ning teavet tehingute sisu ja tegeliku toimumise kohta pole maksuhaldur saanud ka nii X kui ka X BBDO GmbH esindanud Marek Reinaasale esitatud korduvate nõudmiste peale (revisjonitoimiku I osa lehed 366-369 ja II osa lehed 224-245). Kirjaliku kaebuse väidete kohaselt on vaidlusaluse otsuse puhul toimunud veel ka menetluslikud rikkumised, sest õigused jäeti kaebajale ja kolmandatele isikutele selgitamata, tõendeid koguti ebaseaduslikult ja uurimispõhimõtet rikuti. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et on kaebuse väidetega silmas pidanud AS Divec toimunud võetuse ja pankadelt X BBDO GmbH teabe kogumise ebaseaduslikkust ning kaebaja esitatud tõendite uurimata ja X BBDO GmbH kontrollimise lõpule viimata jätmist. Kõigis kaebuse esitajale (revisjonitoimiku I osa lehed 310-312 ja 314-316) ja temaga otseselt seotud Marek Reinaasale (revisjonitoimiku II osa lehed 224-245) teabe saamiseks tehtud korraldustes on õigused loetletud, seega ei vasta väide nende isikute osas tõele, AS Sampo Pank tema õiguste tutvustamata jätmine aga võib rikkuda üksnes panga, mitte kaebaja õigusi.
1 kohaselt on maksumenetluse tõenditeks kõik kogutud andmed, sealhulgas ka kolmandatelt isikutelt ja riigiasutustelt saadud teave ja dokumendid. Seejuures pole seaduseandja kehtestanud mingeid konkreetseid nõudeid ning on jätnud maksuhalduri enda otsustada, milliseid tõendeid täpselt koguda. Samuti ei ole seaduseandja seadnud kolmandate isikute kohta vaja mineva teabe saamise ja arvesse võtmise tingimuseks, et selle isiku suhtes oleks läbi viidud maksumenetlus. Asjaolu, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud koolitusmaterjal tegelikult X BBDO GmbH osalust väidetavates tehingutes ei tõenda, on maksuotsuses märgitud (t.l. 20) ning seda möönis kohtuistungil ka kaebaja esindaja (t.l. 91).
1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Kuna X ei ole ei maksu- ega ka kohtumenetluses kõrvaldanud kahtlusi maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tegutsemise kohta, oli Ida maksu- ja tollikeskusel olemas piisav alus
1 punkt 2 sätestatu kohaldamiseks ning kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 rikkumisele viidates X täiendavale tasumisele kuuluva ettevõtte tulumaksu määramiseks. Seega on Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.05.2005 vastav maksuotsus nr. 12-5/53 on õige ega riku X õigusi ning tema poolt esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja kohtuistungil kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 29.08.2006 Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-747, millega jäeti Tartu Halduskohtu 05.01.2006 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.