2 ja § 25 lg. 1. 03.05.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-4) ja palus, et Narva Linnavolikogu otsuse punkt 1 tühistataks tema piirkonnast Kreenholmi tänava kaheksa maja väljaarvamise ja teiste koolide teeninduspiirkondadesse sissearvamise osas. Kaebaja väitis, et otsus ei vasta tema suhtes optimaalsuse eesmärgile, ei ole vajalik ega proportsionaalne ning sellest ei nähtu, kas kooli põhjendatud huvi Kreenholmi tänava suurte majade teeninduspiirkonda jätmise osas võeti arvesse. Kaebaja leidis, et otsus rikub haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 2, § 35 lg. 1 p. 2 ja lg. 2, § 40 lg. 1, § 48 lg. 1 ja § 54 nõudeid, sest ei arvesta esimese klassi õpilaste ohutust kooli ja koju liikumisel, on antud ilma teda teavitamata ja menetlusse kaasamata ning ka selle eelnõu ja seletuskirja pole avalikkusele tutvustatud. Veel viitas kaebaja kohaliku omavalitsuse seaduse § 2 lg. 1 1 ja § 3 ning leidis, et tema teeninduspiirkonna järsk kitsendamine on vastuolus Kreenholmi tänava elanike huvidega, ei taga lähedal asuvates majades elavate laste seaduslikke õigusi kooli astumisel, rikub oluliselt kooli õigust arenemisele ja tekitab töökohtade koondamise ohu. 31.05.2006 kohtusse saabunud arvamuses (t.l.33-34) märgiti, et vaidlustatud otsuse tõttu kaotab 42 ettevalmistatud lapsest 18 seadusandliku garantii astuda valitud kooli, millega rikutakse kooli õigust enda poolt ettevalmistatud laste vastuvõtuks ning lisati, et otsusega faktiliselt kehtestatakse õpilaste arv esimeses klassis, mis aga on linnavalitsuse pädevus. Narva Linnavolikogu kirjalikes vastuväidetes (t.l. 31-32) kaebusega ei nõustutud ning leiti, et kehtestatud teeninduspiirkonnad haaravad kõiki koolikohustuslikke lapsi, otsus vastab täielikult X võimalustele tema teeninduspiirkonnas elavate laste esimese klassi õppima võtmisel ega takista kooli arengut, sest pole seotud kooli kui haridusasutuse sihttegevusega. Otsuse vastuvõtmist põhjendati kaebaja varasema kaebusega volikogu 21.02.2006 otsuse nr. 29 kohta ja märgiti, et uus otsus vastab tema poolt esitatud nõuetele, sest on motiveeritud ja sisaldab tegeliku olukorra üksikasjalikku analüüsi. Avaliku arutelu puudumist põhjendati vastava seadusest tuleneva kohustuse puudumisega ning lisati, et reaalset vajadust ettepanekute ja vastuväidete saamiseks polnud, kuna need olid kohtule esitatud kaebuses juba formuleeritud ja otsuse tegemisel arvestatud. Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad kirjaliku kaebuse väidete ja taotluse juurde ning esitasid kokku 1010 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Aleksandr Gamazin väitis, et vaidlusaluse otsuse tegemisel pole arvestatud erinevatel põhjustel teistesse koolidesse astuvate lastega, mis veelgi vähendab vastuvõetavate õpilaste arvu ja mõjutab kooli arengut. Ta leidis, et teeninduspiirkonna põhjendamatu vähendamine rikub kooli mainet, viitab soovile kool sulgeda, paneb õpetajad mõtlema töökoha vahetusele ning takistab oma kohustuste kohusetundlikku täitmist. Svetlana Kolpakova lisas, et Narva oludes tähendab teeninduspiirkonna järsk vähendamine kooli sulgemise püüdu, hirmutab lapsevanemaid ja toob kaasa kooli praegu kõrgel oleva maine vähenemise. Narva Linnavolikogu esindaja Pjotr Näkk jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja märkis, et linna õpilaste üldarv ei sõltu haldusorganite tahtest. Ta väitis, et vaidluse põhjuseks olev otsus rajaneb tegelikul olukorral, laste õigusel saada kooliharidus ja seaduse nõudel arvestada ainult kooli kohustusega võtta vastu kõik oma teeninduspiirkonna lapsed. Teistesse piirkondadesse õppima asuvate laste kohta esitatud väidet pidas ta arusaamatuks ja märkis, et sellisel juhul tekivad vabad kohad ja võimalus võtta õppima mistahes piirkonna lapsi. Laste kooliks ettevalmistamise leidis ta olevat kooli oma algatuse, mis ei anna õigusi ega tekita kohustusi ning lisas, et kohtule pole esitatud ühtegi väidet nagu jääks mõni Narva linna laps vaidlusaluse otsuse tõttu ilma koolihariduseta. Narva Kreenholmi Gümnaasiumi esindaja Irina Janovitš ja Joala Kooli esindaja Ljubov Fomina nõustusid Narva Linnavolikogu otsusega ja leidsid, et teeninduspiirkonna määramine ei ole kooli puudutav otsustus. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda ainult oma rikutud õiguste või vabaduste kaitsmise eesmärgil. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas ja kuidas puutub vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada vaid siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kaebajal on olemas põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevad ja konkreetselt määratletavad subjektiivsed õigused, haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu on neid rikutud ning kaebuse nõude läbi saab olukorda taastada. Kohaliku omavalitsuse volikogu õigus ja kohustus kinnitada kooli teeninduspiirkond on kehtestatud
2. Halduspiirkonna hariduse arengu kavandamine on haridusseaduse § 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks, sama seaduse § 29 lg. 2 annab haridusasutustele iseseisvuse ainult õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel. Õigust valida endale meelepärast teeninduspiirkonda või rääkida mistahes viisil kaasa selle määratlemisele, ei ole seaduseandja koolidele andnud. Seetõttu on haldusakti, millega 2 määratakse kindlaks mingi kindla haldusterritooriumi koolide teeninduspiirkonnad, suunatud enne kõike nende piirkondade elanikele, kellel tekib õigus ja kohustus panna oma laps kindlasse kooli. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse haldamisel oleva kooli (toimiku nr. 3-06-545 leht 14) suhtes on see aga halduse sisene haldusakt, millega korraldatakse omanikuna enda haldamisel oleva asutuse tegevust ega teostata avalikku võimu. Seega ei saa koolide teeninduspiirkondade määramise kohta vastu võetud otsus olla puutumuses ühegi konkreetse kooli õigustega ega mistahes viisil neid ka rikkuda. Samal põhjusel pole ükski kool tema teeninduspiirkonna määramisel haldusmenetluse osaliseks ja talle ei laiene selle seadusega menetlusosalistele antud õigused. Mis puutub kaebuses ära märgitud väidetavasse haldusmenetluse seaduse § 48 lg. 1 rikkumisse, siis on kohustus panna õigusakti eelnõu ja seletuskiri avalikkusele tutvumiseks välja üks avatud menetluse osadest. Sama seaduse § 46 lg. 1 kohaselt tuleb menetlus läbi viia avatuna üksnes juhul, kui seaduses on nii sätestatud. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei näe kooli teeninduspiirkonna määramist ette avaliku menetlusena, polnud mingit vajadust seda sellisena ka läbi viia. Halduskohtumenetluses kehtivate põhimõtete kohaselt ei pea halduskohus käsitlema kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebaja õigusi. Kuigi seda põhimõtet on otstarbekas järgida ka käesolevas kaebuses, peab kohus siiski vajalikuks mõnede väidete üle arutleda. Kaebuses ja kohtuistungil esitatu kohaselt on kaebaja seisukohal, et linna koolidele varem kinnitatud teeninduspiirkondade muutmine rikub tema õigust arengule ja kõigi enda ettevalmistatud laste I klassi vastuvõtmisele, lastevanemate õigust valida oma lapsele sobiv kool, kooli poolt ettevalmistatud laste õigust astuda just sellesse kooli ning võimalikust koondamisest tulenevaid töökollektiivi õigusi. Ükski neist väidetest ei saa anda alust kaebuse nõude rahuldamiseks ka sellisel juhul, kui asuda seisukohale, et vaidlusalune otsus on kaebaja suhtes siiski avalik-õiguslike ülesannete täitmisel antud haldusaktiks, millest saavad talle tuleneda halduskohtus kaitstavad õigused. Eesti Vabariigis pole seadust ega muud õigusakti, mis annaks koolile õiguse esitada kaebust oma töötajate, õpilaste või nende vanemate nimel ja sisuliselt nõustus kohtuistungil sellega ka kaebaja esindaja Aleksandr Gamazin (t.l. 70). Seaduseandja pole andnud ühelegi koolile ka õigust ega pannud kohustust võtta esimesse klassi vastu tema enda poolt väljaõpetatud lapsi. Narva Linnavalitsuse 18.10.2001 korraldusega nr. 1769-k kinnitatud X arengukava (t.l. 47-48) näeb seda kooli kui majanduskallakuga gümnaasiumi ega käsitle mingilgi määral põhikooli arendamist. Põhikooli arengu kohta ei tulene midagi ka kohtuistungil täiendavalt esitatud ainete eesti keelde integreerimises ajakavast (t.l.64), ürituste tööplaanist (t.l. 65) või integreerumisprotsessi arengukavast (t.l. 66), sest ajavahemikuks 2003-2007 seavad need dokumendid koolile konkreetseid õppetegevusest tulenevaid ülesandeid vaid gümnaasiumi osas. Koolidele teeninduspiirkondade määramine on paigutatud
ossa, milline käsitleb koolikohustust. Seaduse § 17 lg. 1 kohaselt on õpilane koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni. Seega on sama seaduse § 19 lg. 1 sätestatuga koolile pandud kohustus, tagada igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele õppimisvõimalus, seotud üksnes põhihariduse omandamisega.
sätestatu kohaselt toimub vastuvõtt gümnaasiumisse põhikooli lõpetamise tulemuste alusel, koolile kinnitatud teeninduspiirkonnaga ei saa sellel mingit seost olla ning kindlaks määratud suunitlusega õppe puhul ei ole mõistlik eeldada ka seda, et kõik kooli teeninduspiirkonnas elavad lapsed soovivad jätkata hariduse omandamist just selles koolis. Täiesti arusaamatuks jääb kohtuistungil esitatud väide eesti keele õpetaja koormuse vähenemisest vaidlusaluse otsuse tõttu. Selle haldusakti kirjeldava osa väidete kohaselt jääb kavandatud muudatuste tulemusel X piirkonda 24 niisugust last, kes peavad algaval õppeaastal 1. klassi astuma. See arv vastab
1 kohasele põhikooliastme ühe klassi täituvuse ülemisele piirnormile. Täpselt sama esimese klassi õpilaskohtade arv oli X ka kahel eelmisel õppeaastal (t.l. 51, 57 ja toimiku nr. 3-06-545 leht 41). Seega klaasikomplektide arv võrreldes eelmise õppeaastaga ei vähene ning väheneda ei saa ka nimetatud õpetaja koormus, sest Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku 3 õppekava § 11 lg. 4 p. 3 kohaselt on eesti keel vene või muu õppekeelega koolis põhikooli kohustuslikuks aineks. Asjaolu, et vaidlusaluse otsusega arvati X teeninduspiirkonnast välja mõned varem tema teenindamisel olnud Kreenholmi tänava majad, on tegelikkuses kaebaja suhtes soodne otsustus, sest järgmisel õppeaastal esimesse klassi võtta lubatud õpilaste arv on samasugune nagu eelmistelgi perioodidel ja seega on loodud senisest paremad võimalused
1 tuleneva kohustuse täitmiseks. Kuna Narva linna koolide seni kehtinud teeninduspiirkondade muutmine ei puutu X seadusest tulenevatesse subjektiivsetesse õigustesse, tuleb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva Linnavolikogu esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.