2-06-6586/1

Tsiviilasi nr.2-06-6586/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 19.september 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi R.Ohagi ASvastu kindlustushüvitise väljamõistmises kohtuistung 8.september 2006, Tallinn hageja R.O, istungil osales koos nõustaja, M.T’iga kostja AS, istungil osales volitatud esindaja, J.P asjaolud Pooled sõlmisid … sõidukikindlustuse lepingu … millega kindlustati hageja kasutuses olev sõiduk Volkswagen Passat, …. Sõiduki omanik ja lepingus soodustatud isik on AS . Poliisi järgi oli kindlustusperiood ajavahemikus … kuni …; kindlustuskaitse hõlmas kindlustuspaketis … ettenähtud riske ja poliisil märgitud lisariske kindlustussummaga 130 000.00 krooni. Lepingu dokumentideks on kindlustusavaldus, poliis ja kostja sõidukikindlustuse üldtingimused … ning kostja kindlustuse üldtingimused …. … … juhtimisõiguse peatamise otsusega nr… on hageja juhtimisõigus peatatud kolmeks kuuks. … toimus kindlustatud sõidukiga liiklusõnnetus; hageja poolt juhitud sõiduk kaotas juhitavuse ja libises vastu puud. … teatisega … on kostja teatanud hagejale kahju hüvitamisest keeldumisest. Otsust on põhjendatud kahe asjaoluga, 1) hagejal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus ja 2) hageja ei teatanud juhtunust politseile liikluseeskirjades ettenähtud korras. Kostja … kirja … kohaselt ei ole kostja pidanud hageja vastuväiteid kindlustusandja 2 otsusele põhjendatuks ning on jäänud … kirjas väljendatud otsuse juurde. hageja nõue Hageja esitas … kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat täitma kindlustuslepinguga võetud kohustust ja mõista kostjalt soodustatud isiku kasuks välja 108 590.00 krooni. … vähendas hageja nõuet ning palus kostjalt soodustatud isiku kasuks välja mõista 58 466.80 krooni. Hageja väidab, et kostja on aluseta keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest. Hageja ei ole rikkunud lepingut ega seadust. Hageja väidab, et 1) liiklusõnnetuse toimumise ajal oli hageja valduses kehtiv, ajutine juhtimisõigust tõendav dokument - ajutine luba …; hageja ei olnud juhtumi toimumise ajal teadlik juhtimisõiguse peatamisest; 2) teavitas juhtunust kostjat kooskõlas lepinguga; juhtumis teisi kannatanuid ei olnud, seega võis sündmuskohalt lahkuda polisteid ära ootamata. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et hageja nõue ei põhine kindlustuslepingul; kostja on lepingut kohaselt täitnud. Kostja väidab, et keeldus hüvitise väljamaksmisest põhjusel, et 1) hageja juhtimisõigus oli … poolt peatatud … kuni …; sõiduki juhil vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine on hüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks …; lepingus on määrav juhtimisõiguse puudumine, mitte sellest teavitamine; 2) hageja pidi juhtunust teatama politseile; politsei sai juhtunust teabe kolmandatelt isikutelt; liiklusõnnetuses sai kahjustatud puu, millele hageja sõiduk otsa libises (p.24.4). Kostja möönab, et hageja täpsustatud avalduses märgitud sõiduki taastamisremondi maksumus võib olla õige; täpsustatud kahju suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. … poliisiga nr. … on tõendatud, et pooled on kindlustuslepingu sõlmimisega avaldanud tahet hageja kasutuses olevale varale kindlustuskaitse andmises lepingus märgitud riskide vastu lepingus kokkulepitud tingimustel. Eelnevast tuleneb üheselt, et kindlustuslepingu sõlmimisega võtavad pooled teineteise suhtes kindla sisuga kohustusi, millele vastavad kohased nõudeõigused. 3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et … liiklusõnnetuse toimumise ajal oli selles osalenud sõiduk kindlustatud. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks; kostja on hüvitise väljamaksmisest keeldunud. Kindlustushüvitise väljamaksmise nõude põhjendatust hinnates lähtub kohus põhimõttest, et vabatahtliku varakindlustuslepinguga hõlmatud ja saabunud riskide puhul eeldatakse kahju hüvitamist; hüvitise väljamaksmisest võib kindlustusandja keelduda üksnes tuginedes lepingu sõlmimisel kokkulepitud välistustele. Kostja tugineb kahju hüvitamisest keeldumisel asjaolule, et hagejal puudus juhtumi toimumise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Lepingu kohaselt … vabaneb kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja jätab täitmata p.-s 23 ettenähtud kohustuse. Lepingu p.-st 23.1 tuleneb, et kindlustusvõtjal lasub kohustus omada sõiduki juhtimiseks vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et … puudus hagejal sõiduki juhtimisõigus. Hageja väidab, et ei teadnud ega pidanudki teadma juhtimisõiguse peatamisest; kostja väidab, et hageja pidi juhtimisõiguse puudumisest olema teadlik, sellekohase teadmise puudumine ei oma lepingu täitmisel ka tähendust. Kohus leiab, et hageja väide ei ole õige. Juhtumi toimumise ajal kehtinud liiklusseaduse § 41 järgi tähendas juhtimisõiguse peatamine isikul mootorsõiduki juhtimise keelamist. Seega polnud isikul, kelle juhtimisõigus oli peatatud õigust sõidukit juhtida. Liiklusseaduse § 413 lg. 10 järgi saadetakse juhtimisõiguse peatamise otsus isikule posti teel. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kirjadega 9-8/06/22216 ja 9-8/06/19067-3 on tõendatud, et 4.jaanuari 2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 44 on hagejale saadetud liiklusseaduse § 413 lg. 10 ettenähtud korras. Hageja seletas kohtus, et juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitud aadress on õige; ta on oma elukohas püsivalt viibinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 järgi loetakse eemalviibijale tehtud avaldus kättesaaduks, kui see on saaja elu- või asukohta jõudnud ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et posti kättesaamist hageja elukohas tuleb eeldada. Kohtul puudub alus hageja paljasõnalise väite alusel järeldada, et sideteenuseid pakkuv asutus … ja juhtimisõiguse peatamiseks pädev asutus …. ei ole oma ülesandeid kohaselt täitnud. Juhtimisõiguse peatamise otsus on hageja elukohta saadetud; lihtkirjana info edastamine on reeglina tulemuslik ehk kirjad jõuavad adressaadini; hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis vastupidist kinnitaks. Hageja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, mis seaksid kirja jõudmise tema elukohta kahtluse alla. Kohus leiab ka, et õige on kostja väide selles, et kindlustuslepingu täitmisel on primaarne juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumine; sellekohase info edastamine on sekundaarne. Kindlustuslepingu tingimus on selge ja seob hüvitamiskohustuse tekkimise juhtimisõiguse olemasoluga. Hageja valduses ajutise juhiloa olemasolu ei kummuta asjaolu, et hagejal juhtumi toimumise ajal sõiduki juhtimisõigus puudus. Kohus peab vajalikuks märkida, et liiklusseaduse § 411 lg. 2 järgi saab ajutine juhiluba kehtida üksnes kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Lääne Maakohtu otsus hageja väärteoasjas jõustus Tallinna Ringkonnakohtu … otsusega. Ka see asjaolu oli hagejale teada. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagejal puudus … sõiduki juhtimisõigus, millest hageja pidi teadma ning oma käitumises ka juhinduma. Hageja on ilma juhtimisõiguseta 4 sõidukit juhtima asudes kindlustuslepingut rikkunud; kostjal on kahju hüvitamisest keeldumisel õigus tuginenud lepingule. Kostja tugineb kahju hüvitamisest keeldumisel ka asjaolule, et hageja ei teatanud juhtumist politseile. Kindlustuslepingu p. 24.4 (SÜ-03) järgi lasus kindlustusvõtjal kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile vastavalt liikluseeskirjadele ja teistele õigusaktidele. SÜ-03 p. 25 järgi vabaneb kindlustusandja p.-s 24 ettenähtud kohustuste täitmata jätmise korral. Vaidlust ei ole selles, et hageja lahkus sündmuskohalt politseid sündmuskohale ootamata. Hageja väidab, et lahkus sündmuskohalt, kuna ei põhjustanud kellelegi kahju; kostja väidab, et hageja kahjustas kolmanda isiku vara, tekitades vigastusi puule. Kooskõlas liikluseeskirja p.-ga 227 ei ole vaja õnnetusest politseile teatad juhul, kui inimesed ei ole liiklusõnnetuses viga saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjuseid hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isik, ja sellele alla kirjutanud. Õnnetusest tuleb politseile teatada juhul, kui kahju saaja ei ole teada. … politseijaoskonna ………. on tõendatud, et kostja ei teavitanud … juhtumist politseid ning lahkus sündmuskohalt. Politsei on sündmuskohal käinud kolmandatelt isikult saadud teabe alusel; sündmuskohal tuvastati vigastatud puu ning vaidlusaluse sõiduki vigastatud osad. Seega on õige kostja väide selles, et hageja ei ole kahju saajaga juhtumi põhjusi hinnanud ning selles kokkulepet saavutanud, millega on rikkunud liikluseeskirja ja kindlustuslepingut. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja pole täitnud lepinguga võetud kohustust teatada juhtumist politseile liikluseeskirjas ettenähtud korras ja kostjal on alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. kohtukulud Hageja on … maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 5750.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 lg. 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162, 230; 436; 438; 439; 441-442 ja TsÜS §-st 5, 69 ning VÕS §-st 3 ja 422, liiklusseaduse §-st 41; 411 lg. 2; 413 lg 10, liikluseeskirja p.-st 227 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud R.Okanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus 5 apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik