2-06-15452/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15452 Tsiviilasi TL avaldus A.O lapse äravõtmiseks ja A.O vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg avaldaja TL , avaldaja lepinguline esindaja K.V asjast puudutatud isikud: A.O A.O R.O R.Oi lepinguline esindaja vandeadvokaat T.M.H Avaldaja lepinguline esindaja K.V Puudutatud isik R.O R.O’i lepinguline esindaja vandeadvokaat T.M.H
2. september 2006.a RESOLUTSIOON
3. Võtta ära R.O A.O vanema õiguste äravõtmiseta.
4. Ära võtta vanema õigused A.O R.O suhtes.
5. Mõista OÜ T-M.H OÜ kasuks riigieelarvest välja puudutatud isikule R.O’ile osutatud riigi õigusabi eest 2011.90 krooni (1705.00krooni + 18 % käibemaks 306.90 krooni). Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused 1 Avalduse kohaselt on R.O ema A.Oja A.Oe sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevalt on A.O R üksinda kasvatanud. A.Oon sotsiaalhoolekande osakonnale kinnitanud, et R A.Oei ole alates astast oma kasvatamises ega ülalpidamises osalenud ning et A.Oei ole teadnud tema elukohta. A.Oi ja R.Oviimane registreeritud elukoht oli linnaosas aadressil Nimetatud aadressilt registreeriti nad välja …. Sellest ajast on A.Okoos lastega elanud oma emale kuulunud 26 m2 suuruse 2-toalise korteri 1 toas (A.O ema, kes suri …, ja täisealine vend elasid samas korteris teises toas). Lastekaitsetöötajate kodukülastustel nimetatud aadressile, selgus, et A.Oja lapsed magasid põrandal, välisseinale oli niiskuse kaitseks pandud vaip. Ainukest korteri küttekeha köögipliiti ei olnud võimalik kütta. Korter oli pime, kitsas ja räpane. A.Okoos lastega on kantud abivajajatena Nõmme linnaosa sotsiaalregistrisse …, sellest ajast on sotsiaaltöötajad perekonda abistanud. … teavitati lastekaitsetöötajaid A.O vanema J.L koolikohustuse täitmisega seotud probleemidest. Lastekaitsetöötajatele teadaolevalt on J.L käesoleva ajani põhiharidus omandamata. … koostas … juhtivinspektor A.O haldusõigusrikkumise protokolli seoses sellega, et R.Oloopis …. huligaansetel ajenditel võõrast sõiduautot. Antud fakti kohta alustati vastavalt KrK § 195 lg 1 R.Osuhtes kriminaalmenetlus. Kuna R.Oei olnud teo sooritamise momendil kriminaalvastutuse eas, edastati R.Omaterjalid … tema suhtes mõjutusvahendite kohaldamiseks. Kodune kasvatus on R klassijuhataja hinnangul olnud väga puudulik, R ei olnud kooli õppima asudes harjunud enese eest hoolitsema, teda ei häirinud mustus ja räpasus. Õpilaskodu kasvatajad nägid vaeva, et õpetada R hügieeniharjumusi. Enese puhtuse eest hoolitsemine toimis nädala sees õpilaskodus, kuid kui R läks esmaspäeval kodust kooli, oli ta jälle must ja kasimatu. R puudusid sageli aastaajale vastavad riided, hädavajalike koolitarvete hankimine võttis kaua aega. Rpuudus ema toetus ja abi koolikohustuse täitmiseks. … esitas … taotluse … alaealiste komisjonile seoses R.Okoolikohustuse mittetäitmisega, …. õppeaastal oli R koolist põhjuseta puudunud tundi. … paigutasid lastekaitsetöötajad R nädalavahetuseks … turvakodusse, kuna pere elukohas aadressil puudusid elementaarsed elamistingimused, sealhulgas elekter ja vesi. Lapse turvakodusse paigutamisest teavitati A.O ning paluti tal tulla … lastekaitsetöötaja vastuvõtule tekkinud olukorra lahendamiseks. A.Ooli nõus R viibimisega tööpäevadel kooli õpilaskodus ning puhkepäevadel ja koolivaheajal turvakodus. Alates … kuni kooliaasta lõpuni viis … alaealiste komisjoni sekretär R igal reedel peale tunde koolist turvakodusse ja esmaspäeva hommikul turvakodust kooli. ….a. alaealiste komisjoni istungil ei olnud komisjonil taas võimalik R koolikohustuse mittetäitmise probleemi arutada, kuna alaealise seaduslik esindaja A.Oei ilmunud komisjoni istungile. … komisjon leidis, et R koolikohustuse mittetäitmise põhjuseks oli elementaarsete elamistingimuste ja järelevalve puudumine ning ei pidanud vajalikuks antud küsimuse jätkuvat arutamist komisjoni istungil. Klassijuhataja sõnul oli Rpuhas ning koolis aktiivsem ja tublim sellest ajast, kui ta viibis nädalavahetustel turvakodus. Klassijuhataja hinnangul avaldab A.O R halba mõju manipuleerides … andis .. linnaosavanem välja korralduse nr … R.O eraldamise kohta ema A.O juurest seoses sellega, et puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse tervist ja arengut ning laps ise oma käitumisega seab ohtu oma tervise ja arengu; perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks ning lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Risto perearsti hinnangul on A.O R vähe tegelenud, pere elukohas on aastaid valitsenud antisanitaarsed elamistingimused, mis on mõju avaldanud ka Risto arengule. Perearsti hinnangul ei ole R endises elukohas lapsele sobivaid tingimusi. Ajavahemikul … külastas A.O R turvakeskuses viiel korral, külastused olid lühiajalised ja pinnapealsed. A.Oväitis turvakodu töötajatele, et tal on vähe aega ja bussiraha ei ole, et R tihedamini külastamas käia. R oli raske ema kätte saada ka telefoni teel. Turvakodu töötajate hinnangul on A O jaoks problemaatiline Risto eest hoolitsemine, tema kasvatamine ja arendamine, samas vajab Rvajab stabiilset kasvukeskkonda. … teadaolevalt on A.O ainuke regulaarne sissetulek R O määratud riiklik peretoetus 300 krooni. A.O elatub mitteametlikest juhutöödest saadavast töötasust. … ja Harjumaa osakonna … kirjale on A.Oolnud 2 töötuna arvel ajavahemikel … ja …, kokku 3 kuud. Seega ei ole ta aktiivselt tegelenud ametliku töökoha otsimisega. R.Obioloogilise isa A.Otelefoninumbri sai … lastekaitse vanemspetsialist …. … helistas lastekaitsetöötaja A.O. A.Osõnul nägi ta R viimati umbes 10 aastat tagasi. Tema sõnul läks ta A.Ojuurest ära, kuna A elukoht oli räämas. 6 aastat tagasi käis A.Oühel korral endises elukohas, kuid kedagi ei olnud kodus. Rohkem ei ole ta enda sõnul proovinud A.Oja ga ühendust saada. Enda sõnul eeldas A.O, et kui laps jäi A.Ojuurde ja A.Oise temaga ühendust ei võtnud, siis oli lapsega kõik korras. Imavere valla sotsiaaltöötaja sõnul on A.Okäitunud oma ema A.Osuhtes t. … on A.O maksnud riiklikku toimetulekutoetust .. a neljal kuul, .. a 8 kuul, … a 8 kuul ning … a 4 kuul. Ta on pidevalt vahetanud töökohti. Valla sotsiaaltöötaja sõnul on A.Okäitumine ebastabiilne ja närviline, A.Oon …. … … väljatrükile on A.Osaanud …… summas 725 krooni. … politseijaoskonna konstaabli sõnul on A.Okäesoleval ajal tunnistatud kahtlustatavaks alustatud kriminaalmenetluses. Vastavalt karistusregistri … väljavõttele (lisa 31) on A.Oseoses kriminaalasjadega kandnud korduvalt vabadusekaotuslikku karistust – ajavahemikel …. a, …. a, …. a, …. a ning …. a. A.Oei ole alates … vanema kohustusi täitnud. Ta ei ole R.Okasvatanud ega tema eest hoolitsenud. A.Oselgitusi põhjuste kohta, miks ta ei ole täitnud oma kohustusi Rkasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, ei saa lugeda mõjuvateks. A.Oei ole maksnud elatist Rülalpidamiseks alates … a. R.Oei tunne oma bioloogilist isa A.Oi, kuna R sõnul ei ole ta oma isa näinud. A.Okäitumist saab eeltoodu põhjal kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut, ebastabiilset ja ebaadekvaatset. Kuigi A.Oon töövõimeline isik, ei oma ta kindlat töökohta ega sissetulekut. A.Oon korduvalt karistatud kriminaalkuritegudes, mille tõttu ta avaldab oma käitumisega lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine A.Oilt on R.Ohuvides, kuna täisealiseks saades peaks R täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust A.Okui oma vanema ees, mida ei saa pidada õiglaseks. … sotsiaalhoolekande lastekaitsetöötajate hinnangul on R.Opika aja jooksul olnud oma vanemate poolt hooletusse jäetud (hooletussejätmine on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata). Ron osaks saanud: - füüsiline hooletussejätmine – elukohas puudus pika aja jooksul elekter, seega ei olnud võimalik valmistada lapsele sobivat ja tervislikku toitu; emal puudus tihti raha lapsele toidu ostmiseks; vanemad ei taganud R elementaarseid koduseid elamistingimusi - elukoht oli tihti kütmata, rõske, pime ja räpane; ema jättis pidevalt R ostmata mähkmed, mille tõttu tundis ennast halvasti; Rl puudusid tihti ilmastikule ja aastaajale sobivad riided ja jalatsid; - emotsionaalne hooletussejätmine – ema oli ükskõikne lapse vajaduste suhtes ja jättis need rahuldamata (vajadus tähelepanu, armastuse, suhtlemise ja kaitstuse järele), ta ei võimaldanud R positiivsete emotsioonide teket, jäi ilma emotsionaalsest kaitsest ja turvatundest, samuti juhendamisest ja õpetusest; vanemad ei arvestanud lapse vajadusega olla seotud täiskasvanuga; - tervise hooletussejätmine – ema ei käinud Rga vajalikel tervisekontrollidel perearsti juures, haiguse korral pidi käima perearsti juures üksinda, kuna emal ei olnud aega või ta ei pidanud arsti juures käimist vajalikuks; ema keeldus minemast lapsega psühhiaatri vastuvõtule; ema jättis korduvalt ostmata R vajalikud enureesiravimid; kodus puudus psüühiliselt stabiilne ja toetav õhkkond, mis on oluline tegur enureesihaige lapse ravimisel; - hariduslik hooletussejätmine – vanemad jätsid ilma vajalikust toetusest hariduse omandamisel (koolinädala alguses hilines sageli kooli, puudus sageli koolist põhjuseta, ema andis R korduvalt põhjendamatuid tõendeid puudumiste kohta, ema vältis kontakti õpetajatega ja keeldus koostööst kooliga, vanemad ei hoolinud võimete väljaarendamise võimalustest, nad ei tundnud huvi kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu); - järelevalvetus – puudus piisav vanemapoolne kontroll tegevuse üle ning vastutustunne füüsilise ja psüühilise heaolu eest; hulkus, kodus puudus lapsele vajalik režiim; vaimne hooletussejätmine – räpakuse tõttu tekkisid Rl suhtlemisprobleemid teiste lastega; koduse olukorra tõttu ei ole saanud kunagi enda juurde kutsuda sõpru; vanemad ei taganud R eakohast kasvatust ja nõudmisi; ema andis korduvaid lubadusi, mida ta ei täitnud; ema käskis Rl valetada; Rl oli ema väga raske kätte saada, kuna ema ei olnud kodus ja R teadaolevad telefonid ei vastanud või olid väljalülitatud; ema ei lähtunud oma elukorralduses eakohastest vajadustest ja huvidest; ema ei 3 pidanud vajalikuks suunata Rt sisustama vaba aega huvitegevusega. on olnud alates esimesest klassist õppetöö ajal kooli õpilaskodus riiklikul ülalpidamisel. R.Omõistab antud olukorda ja on avaldanud soovi elada lastekodus. Kuna Rl on diagnoositud terviseprobleemid, vajab ta nende tõttu stabiilset ja toetavat kasvukeskkonda. äravõtmine vanemalt ei välista bioloogilise vanema kontakte lapsega, lastekaitsetöötajad ei tee A.O takistusi Rga suhtlemiseks. Sotsiaalhoolekande osakonna peretöötaja jätkab A.Oabistamist elamispinna ja ametliku töökoha leidmiseks ning aitab korraldada A.Oregulaarset suhtlemist Rga. Puudutatud isikute seisukohad A.Oja A.Oavaldusele kirjalikult vastanud ei ole. Puudutatud isikud A.Oja A.Okohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud. Puudutatud isikud on teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast (tlk 76,77). Puudutatud isiku O’i lepinguline esindaja toetas avaldust. R.Oavaldas lapse ärakuulamisel kohtule, et ta saab emaga hästi läbi ja tahaks temaga kokku saada. Ema Rt arsti juurde viinud ei ole, arsti juures käis Rga lastekaitsetöötaja. on elanud alates I klassist kooli internaadis. Kodus õppimiseks lauda ei olnud, magas välivoodil. Koolis iga päev ei käinud. Isaga kohtunud ei ole, isa ei mäleta. Puudutatud isku sooviks on, et emal läheks kõik hästi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isiku seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nr … (t/l 18) nähtub, et poolte abielust on sündinud … poeg O Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta nii lapse kui ka vanema õigused. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 53 lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. PKS § 54 lg 1 p 1 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes ei täida oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. Käesoleval juhul kohus leiab, et R.Oäravõtmine A.Ot on põhjendatud, kuna alaealist on ohtlik jätta A.Ojuurde, kuna puudutatud isik ei suuda täita vanema kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kohus leiab, et O’i jätmine A.O’i kasvatusele võib olla ohtlik tervisele ja arengule. A.O puudub elamiskõlblik elamispind ja majanduslikud vahendid, et Rt kasvatada ja tema eest hoolitseda. A.Oei ole suutnud täita oma kohustust lapse koolikohustuse täitmise eest hoolitsemisel ja lapsele elementaarsete elamistingimuste muretsemisel. Nimetatud asjaolud on tõendatud … asuva elamu tehnilise ekspertiisi aktiga (tlk 22-26), mille kohaselt on elamu kasutuse jätkamine tuleohtlik ja elamistingimused antisanitaarsed. … iseloomustustega (tlk 34-35, 41, 44), klassijuhataja teatega sotsiaaltöötajatele (t/l 36, 37-39) ja klassijuhataja taotlusega … alaealiste asjade komisjonile (tlk 40) on tõendatud, et laps on jäänud pikaajaliselt vajaliku järelevalveta ja hoolitsuseta ning R.Oei ole täitnud koolikohustust. klassijuhataja koostatud arenguloost nähtuvalt on probleemid Rga väga pikaajalised. Samuti on leidnud tõendamist asjaolu, et käitumine ja õppeedukus paranesid ajal, kui alaealine elas turvakodus (t/l 44). Kohus on seisukohal, et seega asjas on leidnud tõendamist A.O’i suutmatus hooldada ja kasvatada oma poega. Kohus nõustub 4 avaldaja seisukohaga, et A.Oon käitunud egoistlikult, jättes arvestamata lapse vajadused ning tal on ebaadekvaatne arusaamine oma rollist ja kohustustest lapsevanemana. A.Oei ole pika aja jooksul olnud võimeline tegema oma elus lapse kasvatamiseks vajalikke muudatusi, ta ei ole oma ja laste elu planeerinud. Tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel on lapse huvides tema paigutamine eestkosteasutusse. Samuti on lapse paigutamisega lastekodusse nõustunud alaealine R.O ise (t/l 66) kui ka puudutatud isik A.O(t/l 59). Ka R.O esindaja toetab äravõtmist A.O kasvatuselt. Kohus leiab, et jätmine A.Okasvatusele võib olla ohtlik tervisele ja arengule. Kohtul ei ole alust arvata, et alaealise vaimset ja füüsilist heaolu arvestades oleks vajalik jätta ema kasvatusele. Lapsele tuleb luua võimalused, mis valmistaksid teda ette iseseisvaks eluks. Samas selgitab kohus, et lapse äravõtmine vanemalt ei välista lapse kohtumist vanemaga. Perekonnaseaduse § 53 lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Juhul, kui lapse äravõtmise põhjused ära langevad, võib vanem, kellelt laps on ära võetud, pöörduda kohtusse ning nõuda laps tagasi enda juurde, kui ta on näidanud, et ta soovib ja suudab vanema kohustusi nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine A.Oilt poeg suhtes on põhjendatud, kuna puudutatud isik A.Oon jätnud oma vanema kohustused kohtule teadmata põhjustel täitmata. A.Oei ole aastate kaupa lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega teinud midagi lapse olukorra parandamiseks, seega on põhjendatud temalt vanema õiguste äravõtmine. Kohus peab asjas eelkõige arvestama lapse huvidega. Arvestades A.O’i huvi puudumist O’i suhtes on kohus seisukohal, et vanema õiguste ära võtmine on käesoleval juhul lapse huvides. Vanema õiguste äravõtmine võimaldab lapse elu korraldada sõltumata A.O’ist ning vältida tulevikus puudutatud isikul O’i vastu nõuete esitamist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 (jõust. 11.08.2006) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 155 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 krooni iga poole tunni kohta. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - ettevalmistus 27.09.2006 kohtuistungiks: tutvumine toimikuga, materjalide analüüs, konsultatsioon, puudutatud isiku olukorraga tutvumine- 5 tundi 1550.00 krooni, esindus 27.09.2006 kohtuistungil 155.00 krooni – kokku 2011.90 krooni (1705.00 krooni + käibemaks 306.90 krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg
6. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku O’i esindaja tasuks riigi õigusabi eest 2011.90 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg
7. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik kohtunik 5