2-04-2098/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-04-2098 (endine number 2/230-7787/04) Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2006.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi O.Bhagi E.Bvastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 29.06.2006.a. Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär Lura Kuuse, tõlk Galina Tael hageja O.B kostja E.B RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista E.B`ilt elatusraha 1500,- krooni kuus alates ….a. K.B, ….a. ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni ….a. lapse ema O:Bkasuks. Välja mõista E.Bilt riigilõiv 1400 krooni riigituludesse. Kohtuotsus kuulub elatise väljamõistmise osas viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMINE Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Poolte abielu sõlmiti ….a. ja lahutati ….a. Abielust on sündinud … K.B, kes elab koos emaga. Hageja esitas ….a. Tallinna Linnakohtule hagi E.B vastu elatisraha nõudes, paludes kostjalt välja mõista elatusraha 1500,- krooni kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt mõisteti ….a. E.B …. Hagejale maksti … igakuiselt 25 krooni. Peale …ei ole hageja tütre kasvatamiseks mingit raha saanud. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ….a. tagaseljaotsusega kuid ….a. määrusega taastas tsiviilasjas menetluse. ….a. toimunud kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle vastu elatise nõudele, kuid vaidleb vastu selle suurusele . Kostja töötab … ja tema töötasu on … krooni kuus. Kostja peab aitama oma … ja oma ema, mistõttu on ta võimeline lapsele maksma 800 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või olla elatis ühele lapsele väiksem kui 1500 krooni kuus. Kummagi poole töötasud ei ole suured, mistõttu kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista minimaalses suuruses, so. 1500 krooni kuus, et katta 15 aastase lapse mõistlikud vajadused. Perekonnaseaduse § 61 lg.6 sätete kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada kui vanem, kellelt elatist nõutakse , on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja E.B ei ole töövõimetu. Kohus asub seisukohale, et kostja on töövõimelises eas ja ta on kohustatud lapse olemasolul asuma tööle, mis võimaldab tal lapse ülalpidamiskohustust täita seaduses ettenähtud ulatuses. Asjaolu, et kostja aitab oma ema ja kostja abikaasa on invaliiduspensionär, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et nii kostja emal kui ka kostja abikaasal on sissetulek pensioni näol. Kostja laps on aga alaealine, kellel puudub igasugune sissetulek ja võimalus selle saamiseks. Kostja sõnade kohaselt oleks ta võimeline maksma lapse ülalpidamiseks 800 krooni kuus, ometi ei ole ta seda senini teinud. Kohus asub seisukohale, et puudub seaduslik alus elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega kindlaksmääratud alammäära. Maie Seppo /allkiri/ kohtunik