lg 2 lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumist ei esita hagi käendaja vastu. Hageja on viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega peaaegu 5 aastat, mille tagajärjel ületab intressi-ja viivisenõue enam kui kahekordselt põhivõla suuruse. Hageja palub tasumisele kuuluvat leppetrahvi vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud hageja ja kostja O.Besindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et hageja õiguseellase AS-i ja V.U`i vahel sõlmiti ….a. laenuleping nr … (tlk 8-10), mille alusel anti kostjale V.U`ile laenu summas 29 500 krooni intressiga 8 % aastas. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu lepingus märgitud kuupäevaks alates ….a, koos vastaval kuul arvestatud intressidega kogusummas 1 379,06 krooni. Viimase laenusumma tagasimaksmise tähtajaks sätestati nimetatud laenulepingus ….a summas 1 122,56 krooni. Laenulepingu üldiste tingimuste p. 1.3 järgi leppisid pooled laenulepingus kokku, et kui laenusaaja ei tasu pangale tähtaegselt igakuiseid makseid ja/või muid lepingu alusel laenusaaja poolt tasumisele kuuluvaid makseid, kohustub laenusaaja tasuma pangale maksmise tähtajast möödunud iga päeva eest viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. Asjas puudub vaidlus selles, et V.Uei ole alates ….a laenulepingujärgseid makseid tasunud ning seisuga ….a. moodustab kostja V.U`i põhivõlgnevus hageja ees 5 079,46 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 kohaselt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksit. 2
lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Tsiviilkoodeksi (
) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt;
järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Laenulepingust tulenevate V.U`i kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja O.Bvahel ….a. käendusleping nr 861/V423-K (tlk. 14). Käenduslepingu kohaselt kohustus O.Btäitma laenulepingust tulenevaid V.U`i kohustusi juhul, kui V.Uei täida oma kohustusi tähtaegselt ja/või nõuetekohaselt.
lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.
p 2 kohaselt lõpeb käendus kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Asja materjalidele lisatud käenduslepingu p 6 kohaselt kinnitab kostja O.B, et käendus on antud tagsivõtmatult ning kehtib kuni kõigi punktis 1 tähendatud panga nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate, lõppemiseni ja siis, kui on välistatud tähendatud nõuete tekkimine tulevikus. Kohus leiab, et kuivõrd käenduslepingu p-ga 6 on käenduslepingu pooled välistanud
p 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu, siis ei ole kostja O.Btaotlus aegumise kohaldamiseks põhjendatud. Kostja O.Btaotleb hageja arvestatud leppetrahvi vähendamist.. Hagiavalduse kohaselt moodustab hageja ja kostja V.U`i vahel sõlmitud laenulepingu järgne põhivõlgnevus 5 079,46 krooni. Hageja on arvestanud põhiosa viivist 12 084,45 krooni. Intresse on hageja arvestanud 180,12 krooni ja intressiviivist kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni 393,25 krooni. Tsiviilkoodeksi § 191 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muu tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus osutab, et tsiviilkoodeks viivise suuruse kokkuleppele piiranguid ei sätesta. Kuigi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine, leiab kohus, et tulenevalt kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS §-s 108 ja
§-s 194 lg 1 sätestatust peab hageja põhjendama ja tõendama tekkinud kahju olemasolu viivistenõude osas, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. Kuivõrd kostja O.Btaotles viivise vähendamist aga hageja eelnimetatud kahju olemasolu ei põhjendanud ega tõendanud, siis leiab kohus, et O.Btaotlus põhivõlalt arvestatud viiviste vähendamiseks põhivõlani ja intressiviiviste vähendamiseks arvestatud intressisummani on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3
lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Arvestades eeltoodut, asjaolu, et kostjad on hageja ees
§-st 207 lg 1 tulenevalt solidaarvõlgnikud, kostja V.Uon kirjalikus seisukohas hagile nõustunud esitatud põhivõlgnevuse koos põhivõla suuruses viivisega tasuma, siis leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaareslt välja mõista põhivõlg summas 5 079,46, viivised põhivõlalt 5079,46 krooni, intressid 180,12 krooni ja intressiviivis 180,12 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu ….a. maksekorralduse järgi 1 400 krooni, mille väljamõistmist taotleb kostjatelt solidaarselt. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja
§-st 207 lg 2 leiab kohus, et kohtukulud 1050 krooni tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. Hageja on asja menetlemisel kandnud kohtukulusid ka tõlkekulude näol (tlk 137-138), mille väljamõistmist palub kostjalt V.Uilt. Arvestades asjaolu, et hagejale tekkisid täiendavad kohtukulud seetõttu, et kostjale V.U`ile tuli hagimaterjalid edastamiseks tõlkida, leiab kohus, et hageja taotlus on põhjendatud, tõlkekulud summas 5032,70 krooni tuleb välja mõista kostja V.U´ilt. Krista Kirspuu Kohtunik 4 5 6 7 8 9 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.