← Eesti

2-05-24830/5

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-24830 (2-2344/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi L I vastu 2759,13 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. detsember 2005 Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RKxxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Kostja: L I (IKxxx) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  4. Välja mõista L I AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 2759 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) krooni ja 13 senti.
  5. Jätta menetluskulud täies ulatuses L I kanda ja välja mõista L I AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulud kokku 457 (nelisada viiskümmend seitse) krooni 95 senti. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtule
  6. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas elukohas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale edastatud pretensioonid. Seisuga
  7. mai 2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 2759,13 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. 1

(3)Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks alusetult saadud 2759,13 krooni ning kohtukulud: hageja poolt tasutud riigilõiv 280 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni, õigusabi eest 224,20 krooni. Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi ning selgitab, et ostis korteri 1999 aastal oksjonilt. Korteri endine omanik ei vabastanud korterit aasta jooksul peale selle müümist ning kostjal ei olnud võimalik korterist keskkütet eemaldada. Kohtuistung Hageja jäi hagiavalduse juurde. Kostja tunnistab hagi ning selgitab, et on pensionil ja saab võlgnevuse tasuda väikeste summade kaupa. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ning palus hagejalt igakuist maksegraafikut. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ning seoses maksegraafikuga märgib kohus, et pooltel on lubatud maksegraafik sõlmida ka pärast kohtuotsuse teatavakstegemist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on põhjendatud TsK §-ga 477 lg 1, VÕS §-ga 1028, §-ga 1032 lg
  1. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne
  2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  3. juunil
  4. Kooskõlas enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. 2
(3)Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 2759,13 krooni ning 5% sellest moodustab 139,75 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele osaliselt 137,95 krooni ulatuses. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kohtukulud kokku 457,95 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.