Obsah (6)

§ 442§ 231§ 173§ 174§ 163§ 179

Tsiviilasi nr 2-06-2825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 14.juunil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OR hagi AR vastu elat

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled … abielu, kuid käesoleval ajal ei ela enam koos. Abielu ajal hageja haigestus ja on ravil … vähiga. Arstliku ekspertiisiga tuvastati hagejal raske puue, mille tagajärjel vajab hageja lisakulutusi ja täiendavat kõrvalabi. Kostja on küll hagejat rahaliselt toetanud, kuid erinevate summadega. Hagejal on aga oma ravikulusid vaja ette planeerida. Vastavalt arstide ettekirjutusele läheb hagejal ainuüksi ravimitele orienteeruvalt kokku 6 000.00 krooni kuus. Hageja on aga püsivalt töövõimetu, kelle sissetulek on 2 567.00 krooni kuus. Hageja leiab, et kostja varaline seisund võimaldab hagejale ülalpidamist maksta. Eeltoodu alusel 2 palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha summas 4 500.00 krooni kuus ja menetluskulud. Kirjalikus vastuses kostja seisukohale lisab hageja, et kostja väide nagu oleks poolte ühisvara jagatud ebavõrdselt, on väär. Samuti on kostja ebaõigesti kirjeldanud oma varalist seisundit, kuna kostja saab peale põhitöökoha raha ka AS-ist i, kus ta tegeleb autode ostmise ja müümisega. Ka hagejal on ema, kellel on raske puue ja kes vajab hageja abi ja toetust. Hagejal kulub enda vajaduste rahuldamiseks kuus 13 738.60 krooni ja poeg toetab hagejat igakuiselt 2 500.00 krooniga. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja esitatud hagiga ei nõustu. Nii kirjalike kui istungitel esitatud suuliste vastuväidete kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted … ja kostja lahkus hageja juurest. Hageja elab poolte abielu ajal soetatud eramajas ja kostja on siiani hagejat materiaalselt toetanud, et aidata tal haigusega toime tulla. Kostja on hagejat toetanud vastavalt oma rahalistele võimalustele, viimasel ajal summas 2 600.00 – 3 500.00 krooni kuus. … jagasid pooled ühisvara, mille jagamisel ei arvestatud tasumata laenusid. Võlad jäid kostja kanda. Kostja nõustus jätma hagejale suurema osa ühisvarast just põhjusel, et hageja haigus oli muutnud ta töövõimetuks. Kostja on seisukohal, et 4 500.00 krooni suurust elatusraha ei ole ta võimeline maksma, kuna toetab rahaliselt ka oma pensionärist ema, kes põeb sama haigust mis hageja, ning lapselapsi. Kostja netosissetulek on 9 500.00 krooni kuus, millest kostja on nõus maksma hagejale elatusraha vastavalt võimalusele 2 500.00 – 3 000.00 krooni kuus. Kostja on samuti juba vanuses, kus ta vajab enda tervise eest hoolitsemiseks rahalisi vahendeid ja pole võimeline töötama mitmel töökohal, et teenida elatist hagejale. Hagejal on ka täisealine poeg, kes omab iseseisvat sissetulekut ja kellel ei ole peale abivajava ema rohkem ülalpeetavaid. Ka … on kohustatud oma ema üleval pidama. Samuti leiab kostja, et hageja liialdab ravimite maksumusega ja ka muude igakuiste kulutuste suurustega. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seisukohad ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 21 on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS § 23 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, kui abikaasa ei täida §-s 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõistetakse elatis välja ka juhul, kui kohustatud abikaasa ülalpidamiskohustust küll täidab, kuid mitte piisavas ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: pooled on abielus, hageja on raske puudega ja püsivalt täielikult töövõimetu kaugelearenenud kasvajalise haiguse tagajärjel. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka kohtule esitatud abielutunnistusega ja arstliku ekspertiisi otsusega nr 241157 16.01.2006 (t lk 5, 9-11). Hageja igakuulised vajadused ravimitele loeb kohus tõendatuks Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja poolt väljastatud vastusega järelepärimisele nr … (t lk 54-55). Nimetatud vastusest nähtub kogu läbiviidav ravi ja selleks vajaminevate ravimite hinnad, lisaks ka rinnaproteesi/spetsiaalse rinnahoidja vajadus ja hind ning vitamiini- ja valgurikka dieedi vajadus. Nimetatud tõendiga on tõendatud hageja vajadused kuus summaliselt keskmiselt 5274.59 krooni, lisaks kulutused dieettoidule. Kohus võtab ravimite puhul arvesse nimelt selle tõendi, kuna 3 tegemist üheselt mõistetava ülevaatega hagejale vajalikust ravikompleksist koos ravimite nimetuste ja (soodus)hindadega. Muudelt ravimeid ja/või nende hindu sisalduvatelt tõenditelt (t lk 7, 8, 34-37) ei nähtu üheseltmõistetavalt kas vajadus või tarbimise periood või hind. Lisaks ravimite vajadusele on hageja hagiavalduse täpsustuses toonud esile järgmised igakuised vajadused: söök 3300.00 krooni, transport 2042.00 krooni (sellest takso 1072.00 krooni, 970.00 krooni bensiin), kommunaalkulud 2396.60 krooni (sellest vesi 111.60 krooni, mobiilimakse 700.00 krooni, elekter 730.00 krooni, telefoni- ja internetiteenus 620.00 krooni, maamaks 235.00 krooni). Nimetatud kulutuste tõendamiseks hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

-s) lubatud tõendeid ei esitanud. Seega loeb kohus neist põhjendatutena tõendatuks

§ 231

lg 1 alusel kulutused toidule suuruses 2500.00 krooni, transpordile suuruses 1000.00 krooni, telefonile suuruses 500.00 krooni ja elektrile 150.00 krooni. Kuna hageja on esitanud tõendi (t lk 68), et ta ei oma sõiduautot, ei ole põhjendatud lugeda tema kulutuste hulka ka kulutusi bensiinile. Kulutused taksosõidule sidus hageja vajadusega peale keemiaravi koju sõita. Samas nähtub aga kirurgiakliiniku vastusest, et keemiaravi sai hageja perioodil maist kuni novembrini

1. SA õiendist … (t lk 34) nähtub, et hageja saab bioloogilist ja hormonaalravi. Seega ei ole tõendatud, et kulutused taksosõidule seoses keemiaraviga oleksid perioodil, mille eest taotletakse elatise välja mõistmist, põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja alaline elukoht asub … lähedal, kust on üldiselt teadaolevalt regulaarne marsruuttakso ühendus …, loeb kohus põhjendatud ja vajalike transpordikulude hulka ühe päeva kohta 40.00 krooni. Kuna hagejal ilmselt puudub hädavajadus igapäevaselt … käia, on tal võimalik vajadusel aeg-ajalt kasutada ka taksoteenust. Kohus ei loe vajalikuks kulutuseks üheaegselt kulutusi mobiiltelefonile ja muule telefonile (näidatud koos internetiga). On arusaadav, et kostjale on vajalik mobiiltelefoni kasutamise võimalus, kuid sellega üheaegselt veel teise telefoni ja interneti kasutamise hädavajadust ei ole hageja tõendanud. Majanduslike võimaluste olemasolul võib hageja selliseid kulutusi teha, kuid põhjendatud ei ole nende tasumise nõudmine kostjalt. Kulutuste tõendamiseks veele/elektrile/maamaksule ei ole hageja tõendeid esitanud. Seetõttu loeb kohus neist tõendatuks vaid osaliselt kulutused elektri eest, kuna ilmselt on tegemist kulutusega, milleta ei ole hagejal võimalik oma igapäevast elu korraldada. Muud elamu ülalpidamisega seotud kulutused tuleb hagejal kanda koos temaga koos elava täisealise perekonnaliikmega ning võimaluste puudumisel elamut hooldada võib osutuda mõistlikuks kaaluda selle võõrandamist ja vähem kulutusi nõudva eluruumi omandamist. Hageja varaline seisund leidis tõendamist järgmiselt: 1) igakuine riiklik pension 2567.00 krooni; 2) omab kinnisvara (2264/3499 mõttelist osa kaasomandist elamumaale asukohaga Võsa t 9 Jüri alevikus (t lk 62). Kostja varaline seisund leidis tõendamist järgmiselt: 1) igakuine töötasu perioodil … kuni … ja aprillis …keskmiselt 9218.62 krooni (t lk 23, 24, 61); 2) omab sõiduautot Ford Scorpio Muude sissetulekute või vara olemasolu kohta kohtule tõendeid ei esitatud. Kostja vajalike igakuiste kulutustena loeb kohus tõendatuks kui üldtuntud kulutused igapäevasele elukorraldusele Tallinna linnas töötaval ja elaval 55-aastasel meesterahval kulutused suuruses 6000.00 krooni (kulutuste loetelu t lk 20). Kostja on nende tõendamiseks esitanud vastavasisulised arved (t lk 25-29). Kohus loeb kulutustest ravimitele tõendatuks ½ osa, kuna keskmiselt suuremat vajadust ravimitele tõendavat dokumentaalset tõendit (arstitõendit) kostja kohtule ei esitanud. Ka ei loe kohus hädavajalikuks kulutuseks igakuist kaabel-TV abonentmaksu ega muid kulusid. Viimaste tegemine on loomulikult inimlik ja arusaadav ja loomulik, kuid neid on võimalik teha vaid juhul, kui seda võimaldab varaline olukord peale seaduses ettenähtud ülalpidamiskohustuse täitmist. 4 Lisaks eelpool tõendamist asjaoludele tuleb kohtu arvates hageja abivajaduse ulatuse määramisel võtta arvesse ka teiste isikute, peale abikaasa, seadusest tulenev hageja ülalpidamiskohustus. Vastavalt PKS § 64 lg-le 1 lasub selline kohustus ka tema täisealisel lapsel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lapse poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda abikaasade ühisvara jagamise tulemusena hageja omandisse jäänud elamuga seotud laenukohustuse (kostjale hüvitamise kohustuse) täitmist. Nimetatud kohustus ei ole seotud otseselt suunatud hageja ülalpidamisele ega aita tal tulla toime oma igapäevase elukorraldusega. Eeltoodu alusel ja arvestades, et tõendamist leidsid hageja igakuulised vajadused suuruses 9424.59 krooni ja tema sissetulek 2567.00 krooni, on seega hageja igakuine ülalpidamise vajadus 6857.59 krooni. Arvestades asjaolu, et hagejat on kohustatud ülal pidama ka teise täisealine perekonnaliige, on kohus seisukohal, et õiglane ja mõistlik on jätta sellest kohustusest kostja kanda ½, s o 3430.00 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et osaliselt on kostja seda kohustust täitnud (hagetaval perioodil 2600.00 krooni kuus). Eelpool leidis tõendamist, et sellises ulatuses on kostja ka võimeline seda kohustust kandma. PKS § 25 kohaselt lõpeb abikaasa ülalpidamiskohustus, kui langevad ära samas seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse alused. PKS § 23 lg 2 kohaselt võib varalise seisundi või abivajaduse muutumisel abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, kui hageja tagasiulatuvat nõuet ei esita. Antud juhul hageja seda ei teinud. Seega kuulub elatis välja mõistmisele alates 10.02.
2. Küll aga tuleb elatise välja mõistmisel arvestada kostja poolt vabatahtlikult tasutud rahasummat (2600.00 krooni veebruaris, märtsis, aprillis, mais, s o 4 x 2 600.00= 10 400.00 krooni) järgmiselt: kostjalt välja mõistetav elatusraha 3430.00 krooni kuus moodustab ühe kalendripäeva kohta 3430.00 : 30 = 114.33 krooni; kostja on tasunud perioodil 10 400.00 krooni; seega on tal tasutud 10 400.00 : 114.33 = 90,96 ehk 91 päeva eest. Seega tuleb elatis välja mõista mitte alates 10.02.2006, vaid alates 12.05.2006.

§ 173

lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 toimub menetluskulude rahaline kindlaksmääramine peale kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Antud asjas on kohus seisukohal, et poolte õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlik jätta kummagi poole enda kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (

§ 163lg 1).

Kostjal tuleb riigituludesse hüvitada riigilõiv, mille tasumisest hagi esitamisel oli hageja riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel (

§ 179lg 1, 2).

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok