Obsah (4)

§ 82§ 119§ 103§ 74

2-05-788/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-788/34 (endin

§ 82lg 1 alusel alates 03.02.2005.

1. Tunnustada A.Aõigust saada vähem arvestatud ja makstud töötasu kokku summas 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni ja 80 senti.
2. Tunnustada AS-i õigust mitte maksta A.Atöötasu summas 2706 (kaks tuhat seitsesada kuus) krooni.
3. Välja mõista AS-ilt A.Akasuks kokku 29 878 (kakskümmend üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 08 senti, mis koosneb 2 kuu keskmise palga suurusest hüvitisest summas 10 401, 28 krooni

§ 82

lg 2 alusel, keskmisest palgast summas 16 982,16 krooni

§ 119

lg 1 alusel, 1 kuu keskmise palga suurusest hüvitisest summas 5200,64 krooni

§ 119lg 2 alusel, millelt on mahaarvatud enammakstud töötasu summas 2706 krooni.

1. Kohustada AS-il tegema tööraamatusse parandus töölepingu lõpetamise kuupäevas ja kohustada märkima töölepingu lõpetamise alus. 2-05-788/34
2. Jätta rahuldamata A.Anõue …õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle tühistamiseks. Kohtukulu Edasikaebamise kord
3. Välja mõista AS-ilt A.Akasuks menetluskulu kokku 18 800 (kaheksateist tuhat kaheksasada) krooni.
4. Välja mõista AS-ilt riigituludesse riigilõiv summas 1950 (üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda … a/a … või …, märkides viitenumber …. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
5. … määrusega liideti ühte menetlusse AS-i hagi A.Avastu palga arvestuse õigsuse tunnustamiseks, tuvastamiseks, et kostjal ei olnud õigust nõuda töölepingu lõpetamist

§ 82

lg 1 alusel ning tööleping ei lõppenud

§ 82

lg 1 alusel ning töötasu 5 826,20 tagasi maksmise kohustamiseks ja A.Ahagi ja vastuhagi AS-i vastu nõudes tunnustada A.Aõigust lõpetada AS-ga tööleping

§ 82

lg 1 alusel ning lugeda tööleping lõppenuks alates …,

§ 82lg 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks, …õigusvastaseks tunnistamiseks.

2. AS-i (õiguseellane AS) ja A.Avahel ….a sõlmitud tööleping lõpetati … juhindudes

§ 103lg 1 alusel seoses töökohustuste rikkumisega (tl 8-12).

3. Töövaidluskomisjoni … otsusega rahuldati A.Aavaldus osaliselt ning tunnistati tööleping lõppenuks

§ 82

lg 1 alusel alates …, mõisteti välja A.Akasuks kahe kuu keskmine palk 9346.70 krooni ja vähem arvestatud ning makstud töötasu summas 5826,80 krooni (tl 13-17). AS-i nõue, põhjendused, vastuväited vastuhagile ja hagile (edaspidi hageja) 4. Hageja palub palga arvestuse õigsuse tunnustamist, tuvastada, et kostjal ei olnud õigust nõuda töölepingu lõpetamist

§ 82

lg 1 alusel, tööleping ei lõppenud

§ 82

lg 1 alusel ja kohustada tagasi maksma töötasu 5 826,20 krooni, mille hageja pidi maksma viivitamatult vastavalt töövaidluskomisjoni … otsusele. Kostja hagi ja vastuhagi palub hageja mitte rahuldada. Menetluskulud sh riigilõivu summas 620 krooni ja tasu õigusabile summas 6500 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. 5. Hageja ei ole maksnud kostjale palka alla kehtestatud kuupalga alammäära, mis on tõendamist leidnud palgatõendiga (tl 18-20). Alates oktoobrist 2004 maksti kostjale palka 2 2-05-788/34 vastavalt ….a sõlmitud töölepingule. Kostja keeldus korduvalt kirjalikult muudatuste fikseerimisest töölepingus. Kuna hageja ei rikkunud palga maksmisel palgaseadust, siis kostja ei olnud õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist

§ 82

lg 1 alusel ja saama viivitamatult täitmisele kuulunud töötasu summas 5826,20 krooni. Kostja ei ole õigustatud saama hüvitist §

§ 119lg 2 alusel, kuna hageja maksis lõpparve õigeaegselt.

1. Kostja hilines regulaarselt tööle, mille ta on ise omaks võtnud ja mille kohta on esitatud kostja poolt kirjutatud seletuskirjad. Hageja oli õigustatud karistama kostjat töödistsipliini rikkumise eest noomitusega, mille kohta vormistati käskkirjad. Kostja oli teadlik tööaja algusest, kuna ta allkirjastas ametikirjelduse … ja alates … kehtima hakanud töösisekorraeeskirjad … (tl 161).
2. Hageja ei ole keeldunud kostjale tööraamatut andmast, vaid kostja keeldus tööraamatu vastuvõtmisest, mis on tõendatud tunnistaja ütlustega. Kuna hageja ei teinud takistusi tööraamatu kättesaamisel, siis kostja ei ole õigustatud saama tööraamatukinnipidamise eest hüvitist. Hageja saatis kostjale tööraamatu postiga. Hageja on veendunud, et tööraamatusse tehtud kanne on õige.
3. … kostja esitatud nõuded hagis ja vastuhagis on aegunud, mistõttu palub hageja kohaldada aegumist kooskõlas TsÜS § 143-le. Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel oleks tulnud esitada hagi 1 kuu jooksul või sama tähtaja jooksul alates oma õiguste rikkumise teada saamisest. A.Avastuväited, vastuhagi ja hagi nõuded ja põhjendused (edaspidi kostja)
4. Kostja palub tunnustada õigust lõpetada AS-ga tööleping

§ 82

lg 1 alusel ning lugeda tööleping lõppenuks alates …, välja mõista

§ 82

lg 2 alusel hüvitise summas 10 401,28 krooni ja tunnistada distsiplinaarkäskkiri õigusvastaseks ja tühistada (tl 144). … esitatud hagis, vastuhagis ja hilisemate täpsustuse kohaselt palub kostja kohustada hagejat tegema tööraamatusse töölepingu lõpetamise kuupäeva ja formuleeringu osas parandus märkides töölepingu lõpetamise kuupäevaks … ja töölepingu lõpetamise aluseks

§ 82lg 1.

Kostja palub välja mõista hüvitise tööraamatu kinnipidamise eest iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni nõuetekohaselt vormistatud tööraamatu kätte andmiseni ja mõista hagejalt välja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest summas 5200,64 krooni (tl 147). Menetluskulud palub jätta hageja kanda sh riigilõivu summas 2100 krooni ja kulud õigusabile summas18 880 krooni. 10. Hageja maksis kostjale kokku perioodil … kuni … vähem põhipalka 3120.80 krooni. Hageja vähendas töötasu põhjendamatult alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum kuupalgamäära. Kostja töötas vastavalt töölepingu p-le 3.1 päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi, mis vastab TPS § 4 lg 1 kohaselt täistööajale. Juhindudes PaS § 2 lg 2, 7 ei oleks tohtinud palga alammäär olla madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule vastavast palga suurusest, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisele täistööajaga. Töölepingu 4.1 sätestab põhipalga ühes kuus ehk kuupalgamäär. PaS § 10 lg 2 sätestab, et palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui 3 2-05-788/34 Valitsuse poolt või kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi kollektiivlepinguga kehtestatust. Hagejal ei olnud vaja kostja nõusolekut põhipalga arvestamiseks kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammääraga. Hageja arvestas oktoobris 2004 põhipalka 845 krooni, s.o 1635 krooni vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär ja novembris arvestas põhipalka 768,20 krooni, so 1711,80 krooni vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär. Kuna kostja oli novembris 2 päeva ajutiselt töövõimetu, siis hageja tasus kostjale vähem 1485,80 krooni. Kuna palk on töösuhte üks olulisemaid komponente, siis palga põhjendamatu vähendamine alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära on oluline töölepingu rikkumine ja iseseisvaks aluseks töölepingu lõpetamisele

§ 82lg 1 alusel.

Töölepingu lõpetamisel

§ 82lg 1 alusel peab töötaja teatama sellest tööandajale ette vähemalt 5 päeva.

Kostja esitas … avalduse töölepingu lõpetamiseks alates ….

§ 82lg 1 sätestab töölepingu lõpetamiseks minimaalse etteteatamise tähtaja.

Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates ….

§ 82lg 2 alusel on esitatud hüvitisenõue kahe kuu keskmise palga ulatuses.

11. Kostjal on õigus nõuda tööraamatu kinnipidamise eest hüvitisena keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni nõuetekohaselt vormistatud tööraamatu kätteandmiseni vastavalt

§ 119lg-e 1.

Kostja nõudis hagejalt tööraamatu väljastamist oma … e-postis, mille läkitas hageja juhatajale. Samal päeval saadetud vastuses keeldus hageja tööraamatut väljastamast. … käis kostja hageja juures kontoris ja nõudis lõpparve maksmist ja tööraamatut. Hageja oli arvamusel, et tööleping ei ole lõppenud ja töösuhe jätkub, mistõttu ta ei pea kostjale tööraamatut andma. … läks kostja hageja telefonikõne peale tööraamatule järele. Hageja keeldus tööraamatu kätteandmisest ilma distsiplinaarkäskkirjale allkirjastamiseta. Kostja keeldus allkirja kirjutamisest ja nõudis tööraamatut. Tunnistaja J.V-K ütlused tõendavad, et hageja nõudis kostjalt … vormistatud distsiplinaarkäskkirja allkirjastamist enne tööraamatu kätteandmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja saatis tööraamatu kostjale postiga, mille kostja sai kätte … postkontorist. Tööraamatusse oli töölepingu lõpetamise kuupäevana sisse kantud …, tööraamatus puudub märge töölepingu lõpetamise aluse kohta. 12. Kuna hageja viivitas kostjale lõpparve väljamaksmisega, siis on kostjal õigus saada viivitamise eest keskmist palka iga viivitatud päeva eest kuni 1 kuu keskmise palga ulatuses vastavalt

§ 119lg-le 2.

1. Kostja palub tunnistada distsiplinaarkäskkirja nr 172 õigusvastaseks ning tühistada karistus. Nimetatud käskkirjaga on kostjale määratud distsiplinaarkaristusena noomitus tööle hilinemise eest ajavahemikul … kuni …. Töölepingus puudub märge tööaja alguse osas. … kehtestati ettevõttes sisekorraeeskirjad, milles oli kehtestatud tööaja norm, kuid ei fikseeritud tööpäeva alguse ja lõpu kellaaega (tl 39-41). Hageja tugineb käskkirjas töölepingu lisaks olevale ametikirjeldusele, kus on märgitud tööajaks 08.00 – 17.
2. Tegelikult on kõik müügiesindajad allkirjastanud dokumendi, milles määrati tööpäeva alguseks kell 09.00, mida tõendavad ka A.P ütlused. Distsiplinaarkaristusele eelnes … kostjalt seletuskirja nõudmine. Seletuskirja nõudis kostja vahetu ülemus Lõuna regiooni juhataja K.I, kes leidis, et kostja tööpäev algab kell 08.
3. Seega ei saanud kostja tööpäev alata kuidagi enne 08.
4. Oletades, et kostja tööpäev algas 08.30, jääb arusaamatuks, mille alusel on Hageja arvestanud Kostja saabumist tööle. Ükski etteheidetud hilinemine ei ületa 8 minutit, seega ei ole selge, kas hageja arvestas hilinemist hetkest, mil kostja istus laua taha ja asus tööle või arvuti sisselogimisest. 4 2-05-788/34
5. Juhindudes

§ 74

lg 1 kostja soovib, et hageja märgiks kostja tööraamatusse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile ja lõikele s.t „töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu

§ 82lg 1 alusel” ja kohustada märkima töölepingu lõpetamise kuupäevaks ….

Hageja on senini keeldunud paranduse tegemisest töölepingu lõpetamise kuupäevas ja märkima lõpetamise alust (tl 63). Kostja on vastavasisulisi nõudeid esitanud elektronkirjaga ja kirjalikult tuginedes (tl 61,64, 65,66).

1. Kostja nõuded ei ole aegunud. Liidetud tsiviilasjas esitatud nõuded ei aegu 1 kuu jooksul. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Kui kohtusse pöördutakse nõudega, mida ei ole eelnevalt töövaidluskomisjonis läbi vaadatud, hakkab sellise nõude aegumise ühekuuline tähtaeg kulgema ajast, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, mitte aga ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise ajast. Arvestades eeltoodud asjaolu ei ole esitatud haginõuded aegunud. Kohtu põhjendused
2. Kohus, ära kuulanud pooled, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega sh töövaidluskomisjoni toimiku nr … materjalidega ning hinnanud tõendeid sh tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et AS-i hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. A.Ahagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.
3. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4. Töölepingu seaduse (edaspidi

) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Vastavalt töölepingule töötas Anne Annus müügiesindajana hageja juures alates ….a tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas põhipalgaga 845 krooni (brutopalk), millele lisandus lisapalk kliendilepingu sõlmimise eest. Pooled vormistasid kirjalikult … ja … lisapalga tingimuste osas töölepingu muutmise (tl 11,12). PaS § 2 lg 1 sätestab, et palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põhipalk on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud põhipalk. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Töölepingu p 3.1 sätestab, et tööaja kestus on päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi, mis vastab TPS § 4 lg 1 kohaselt täistööajale. Töölepingu p 4.1 sätestab põhipalga ühes kuus ehk kuupalgamäär. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määrus nr 323 sätestas, et kuupalga alammääraks täistööaja korral oli 2004.a 2480 krooni. PaS § 4 lg 2 sätestab tööandja kohustuse palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste muutumisel muutma töötajate 5 2-05-788/34 palgatingimusi hiljemalt ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et tööandja seega hageja kohustus oli muuta töötaja (kostja) palgatingimusi palga alammäära muutmise korral hiljemalt ühe kuu jooksul kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Seega pidi hageja alates 2004.aasta jaanuarist arvestama kostja põhipalgaks 2480 krooni kuus, millele lisandus vastavalt töölepingus kokkulepitule lisapalk. PaS § 10 lg 2 sätestab, et palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja töötades täistööajaga oleks nõustunud töötama alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäära. Kohus on seda meelt, et Eesti Vabariigis kehtivate seaduste täitmine on kohustuslik ka hagejale. Hageja arusaam on väär, et töölepingus fikseeritud põhipalga maksmine on töölepingu täitmine ka ajal, mil seadusega on kehtestatud palga alammäär 2,9 korda suurem lepingus märgitust. Hagejal lasub kohustus täita Eesti Vabariigi Valitsuse kehtivat määrust, mis reguleerib palka. Hagejale peaks olema arusaadav, et seadusega vastuolus olev lepingu punkt on tühine ja tööandja hoolsuskohustus on viia tööleping seadusega kooskõlla. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja kui tööandja on rikkunud töölepingut ja nimelt osas, mis annab töötajale, seega kostjale õiguse saada töötasu, mis on vastavuses kehtiva seadusega. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alampalgamäära mittemaksmine on samastatav kokkulepitud ajal töötasu mittemaksmisega, mida saab käsitleda töölepingu tingimuste rikkumisena, mis annab töötajale õiguse nõuda töölepingu lõpetamist

§ 82

alusel.

§ 82

lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis-või töökorralduses ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on töötajal õigus hüvitisele 2 kuu keskmise palga ulatuses. Kostja esitas hagejale töölt lahkumise avalduse …, paludes töölepingu lõpetamist alates …

§ 82lg 1 alusel (tl 49).

Kohus leiab, et kostja esitatud avaldus on vastavuses seadusega, mistõttu tuleb lugeda töölepingu lõpetamise päevaks …. Varasemaks töölepingu lõpetamiseks oleks pidanud olema mõlema poole nõusolek. Sellekohast nõusolekut pooled ei ole andnud. Kuna hageja on kostjale maksnud oktoobrist detsembrini 2004 vähem töötasu 3120.80 krooni (bruto), siis on hagejal õigus saada vähemmakstud töötasu eelmärgitud perioodi eest (tl 43). Kuna töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt maksis AS viivitamatult välja vähemmakstud töötasu summas 5826.80 krooni, siis tuleb tunnustada A.Aõigust saada vähemmakstud töötasu summas 3120.80 krooni ja tunnustada AS õigust mitte maksta töötasu summas 2706 krooni. 19. Kuna töölepingu lõpetamine

§ 82

lg 1 alusel on põhjendatud, siis on kostja õigustatud saama tulenevalt sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 10 401,20 krooni (bruto), mille suuruse osas AS vastuväiteid esitanud ei ole. 20.

§ 74

lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Lõpparve sisaldab saamata jäänud töötasu, puhkuse kompensatsiooni ja hüvitist sõltuvalt töölepingu lõpetamise alusest. 6 2-05-788/34 Kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et hageja viivitas tööraamatu kätteandmisega kostjale. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja J.V-Kütlused, et hageja nõudis kostjalt 09.03.2005 vormistatud distsiplinaarkäskkirja allkirjastamist enne tööraamatu kätteandmist. Kuna kostja keeldus käskkirjale allkirja andmast, siis ta ei saanud … tööraamatut kätte. Eeltoodut kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja K.T, kes kutsuti hiljem teisest ruumist eelnimetatud toimingute juurde. Tunnistaja teab, et kostja keeldus käskkirjale allkirja andmast. Tunnistaja ütlused, et kostja keeldus tööraamatu vastuvõtmisest ei ole usutavad, kuna ta ise seda ei kuulnud ega näinud, vaid sai teada oma vahetult ülemuselt, kellele ta on ilmselt lojaalne. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hagejal kui tööandjal lasus kohustus töötajale tööraamatu kätteandmine töölepingu lõpetamisel ja keelatud on seada tööraamatu saamine sõltuvusse mingi tegevusega. Juhul kui töötaja keeldus tööraamatu vastuvõtmisest, oleks tulnud tööraamat saata töötajale tähitud postiga. Hageja saatis tööraamatu kostjale alles aprillis 2005. Kostja on omaksvõtnud tööraamatu kättesaamise …. Seega tööraamatu kätteandmine oli viivituses … kuni … – kokku 52 tööpäeva. Tulenevalt

§-st 119 lg 1 on Anna Annus õigustatud saama keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Kostja keskmine päevapalk on 326,58 krooni. Seega on Anne Annus õigustatud saama tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 16 982,16 krooni. Kohus on seisukohal, et enama päevade eest keskmise palga saamine ei ole õigustatud, kuna töölepingu lõpetamise kuupäev oli vaidlustatud. Kohus arvestab faktilist tööraamatu kättesaamise aega. Kuna lõpparve sisaldab saamata jäänud töötasu, siis on kostja õigustatud saama tulenevalt

§ 119

lg-st 2 lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga summas 5200,64 krooni.

1. Kostja nõue ….a käskkirjaga nr 172 määratud distsiplinaarkaristuse –noomituse (tl 4647) tühistamiseks ei ole põhjendatud sõltumata sellest, et hilinemise summaarne aeg käskkirjas on ebaõige. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kostja on korduvalt hilinenud tööle, mis on tõendatud poolte elektroonilise kirjavahetuse ja kostja kirjalike seletustega tööandjale (tl 44,45, 118, 119, 120). Vastavalt töölepingu punktile 3.2 tööaja alguse ja lõpu kehtestas tööandja (tl 8). Tööandjal on õigus nõuda töösisekorra eeskirjade järgimist töötajalt, kes on eeskirjadega tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tl.161). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja enda esitatud 27.10.1997.a ametikirjelduse p. B 1 kohaselt pidi müügiesindaja alustama tööpäeva hiljemalt 8.00 ja lõpetama 17.00 (tl. 39), seega tööpäeva algus oli tööandja poolt fikseeritud ja kostjale allkirja vastu teatavaks tehtud (tl. 40). Seadus ei keela tööandjal tööaja alguse muutmist, mida on ka hageja teinud. Oluline on, et töötajat teavitatakse sellest nõuetekohaselt. Menetluse käigus on tõendamist leidnud, et hageja suuliselt tegi märkusi kostjale tööle tuleku osas. Tunnistaja Anneli Pukk ei mäletanud millal toimus allkirja andmine selle kohta, et tööpäev algab kell 9.00 ja kas kostja kirjutas sellele alla või mitte, mistõttu tunnistaja ütlus ei omanud tõenduslikku kaalu. Tunnistaja ise käis tööle 8.30-ks.
2. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et A.Aesitatud … nõuded ei ole aegunud. Kohus nõustub, et tähtaeg hakkas kulgema 04.02.2005 ja lõppes 4 kuu möödumisel …. Hagi on esitatud kohtule … – seega tähtaegselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja vaidlustades töövaidluskomisjoni otsuse võttis võimaluse selle jõustumisest tervikuna. Alates 01.01.2006 seaduse muudatuste mõtte kohaselt 7 2-05-788/34 töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel vaadatakse läbi töövaidluskomisjoni laekunud kaebust kõikide nõuete osas juhul kui neist menetluse käigus ei loobuta. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Anne Annus kui töötaja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest vastavalt RLvS § 16 lg 1 p-le 1 va. mittevaralise kahju nõude esitamisel, millelt ta tasus riigilõivu 2100 krooni. Kuna Anne Annus loobus mittevaralise kahju nõudest, siis jäävad selles osas menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja (Anne Annus) on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt (AS) välja riigilõivu riigituludesse rahuldatud hagi osas ja millelt on veel riigilõiv tasumata. Nõuete osas, mis on tehtud AS-i kahjuks tuleb tasuda riigilõivu kokku (60+2450+60) 2570 krooni. AS tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 620 krooni, seega tuleb riigituludesse välja mõista täiendavalt riigilõivu summas 1950 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1, 2 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et A.A õigusabi kulud tuleb jätta AS-i kanda täies mahus s.o summas 18 800 krooni. Maire Lukk Kohtunik 8