2-05-3484/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3484 Tsiviilasi AS hagi L.Svastu 40 724,71 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja AS Hageja esindaja H.K Kostja L.S 18.09.2006.a., Tallinn Istungi toimumise aeg Hageja esindaja H.K Kostja L.S Kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebe kord Rahuldada hageja AS hagi osaliselt ja mõista välja kostjalt L.S´alt hageja AS kasuks 36 868,66 krooni. Istungil osalenud isikud Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ….a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahju 40 724,71 krooni. ….a. sõlmisid OÜ ja L.Skapitalirendi lepingu nr …, mille objektiks oli kaubik Peugeot Boxer 350 LH. Lepingust tulenevalt kohustus OÜ omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma OÜ-le selle eest lepingus sätestatud makseid. ….a. sõlmisid OÜ ja AS nõude loovutamise akti nr …, millega OÜ loovutas lepingust nr … tuleneva OÜ nõudeõiguse kostja vastu AS-ile Kuna kostja ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi ja jättis tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed, saatis hageja ….a. kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. Kuivõrd kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, lõpetas hageja kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 13.6 andma hagejale üle lepingu objektiks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Lepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu olid kostja poolt tasumata rendimaksed summas 36 868,66 krooni ja kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 114 025,54 krooni, seega olid nõue kokku 150 894,20 krooni. Kuna liisinguesemeks olev vara õnnestus ….a. võõrandada 110 169,49 krooni eest, ei katnud vara võõrandmaisest saadud summa kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ja hageja sai vara realiseerimisest otsest müügikahju 40 724,71 krooni. ….a. saatis hageja kostjale kirja, milles palus tasuda vastav kahjusumma 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Vaatamata sellele ei ole kostja käesoleva ajani hagejale võlgnevust tasunud. Hageja nõude õiguslikeks põhjusteks on võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tulenevalt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele TsK § 174 sätestas, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kuna kostja ei tasunud maksegraafikus kindlaksmääratud makseid kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil, milline on käsitletav kostja poolse rikkumisena. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt L.S´alt AS-i kasuks 40 724,71 Eesti krooni ja kohtukulud, sealhulgas tasutud riigilõiv summas 3150,00 krooni. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele …, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt tagastas kostja hagejale hageja nõudmisel hageja vara koheselt ja heas seisukorras. Vara vastuvõtmisel hageja ei väljendanud kahju olemasolu. Lepingu lõpetamisel ja vara tagastamisel puudusid hagejal pretensioonid kostja vastu. Peale lepingu lõpetamist vara realiseerides ei teavitanud hageja kostjat oma tegemistest nagu vara hindamineümberhindamine, vara alla omahinna müümine; et on vara alla omahinna müümisest kandnud kahju, et kostja peab hüvitama tekkinud kahju, st hageja ei pidanud, vara realiseerimisel kostjat vastutavaks hagejal kantud kahjus. Hagejal on rohkem kui 5 aastat peale lepingu lõpetamist tekkinud pretensioonid kostja vastu. ….a. teatises nõudis hageja võlgnevuse summas 40 724,71 krooni tasumist, samas jättis esitamata, väidetavalt lepingust tuleneva, võlgnevuse, arvestuse alused. Leping ei sätesta, et pooled käsitlevad lepingu ennetähtaegselt lõpetamist hagejale tekitatud kahjuna, samuti, et kostja vastutab vara säilimise eest peale vara hageja valdusse üleminekut. Kuidas hageja peale lepingu lõpetamist oma valduses enda varaga ümber käib või seda realiseerib, on hageja asi ja ei puutu kostjasse. Kostja palub jätta AS hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta AS kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas 01.07.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksi (kehtis kuni 01.07.2002.a.) sätteid. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et OÜ ja L.Svahel on sõlmitud kapitalirendi leping nr … mille objektiks oli kaubik Peugeot Boxer 350 LH. Lepingust tulenevalt kohustus OÜ omandama vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma OÜ-le selle eest lepingus sätestatud makseid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et leping on sõlmitud ja lepinguobjektiks olnud vara kostjale üle antud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tasunud nõuetekohaselt rendimakseid kuni 15.12.1999.a. Asjaolu, et lepingu lõpetamise teatis ….a. on kostja kätte saanud samal päeval, on tõendamist leidnud lepingu lõpetamise teatisega ….a. ( t lk 23) Rendiobjekt on rentniku poolt tagastatud ….a. ja selle üle vaidlus puudub. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja poolt jäid maksmata rendimaksed ajavahemikul 15.01.2000 kuni 15.04.2000, seega on tasumata rendimaksed summas 36 868,66 krooni Tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud ja lg 2 kohaselt mõistetakse kahju all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue summas 36 868,66 krooni tasumata rendimaksete näol on põhjendatud ja tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Vastavalt toimikus olevale hindamisaktile nr … on … vara väärtuseks hinnatud 175 000 krooni ja .. 130 000 krooni, millise hinnaga on ka vara realiseeritud. Vastavalt TsK § 227, kui isik, kes ei täitnud kohustust või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustust rikkunud. Kohus leiab, et hagetava varalise kahju suurusest summas 40724,71 kr on tekkinud kostja süül üksnes summas 36 868,66 krooni. Kohus on seisukohal, et ülejäänud summas hageja kahju ei ole piisavalt tõendatud. Asjaolu, et hagejal õnnestus lepinguobjekt müüa 130 000 kr eest, ei saa pidada kostja süüks. Mis ajal ja millise hinnaga hageja pärast kostja poolt rendiobjekti tagastamist selle realiseeris, ei olenenud enam kostjast. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt L.S´alt välja mõista hageja AS kasuks võlgnevus 36 868,66 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tulenevalt leiab kohus , et poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik