2-05-3960/1

2-05-3960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-3960 (endine nr. 2/256-20800/05) Tsiviilasi OÜhagi R.Kvastu 5294,38.- krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja lepinguline esindaja S.E kostja R.Kdokumentide vastuvõtja V.K RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OÜ poolt esitatud hagi.
3. Välja mõista R.K5294,38.- krooni OÜkasuks. (AS … asuvale arvelduskontole …)
4. Välja mõista R.K kohtukulud: riigilõiv 420,00.- krooni ja tasu õigusabi eest 264,72.krooni OÜ kasuks. (AS … asuvale arvelduskontole …)
5. Välja mõista R.Kriigituludesse postikulu 33,50.- krooni (… arvelduskonto nr …, viitenumber …) (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue ….a. esitas OÜTallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) R.Ksuhtes tsiviilhagi põhivõlgnevuse 2647,19.- krooni ja viivise 2647,19.- krooni suuruses võlanõudes. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – R.Kvahel ….a. sõlmitud leping (edaspidi leping) nr .., mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva …-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas ….a. 2647,19.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. ….a. kuni ….a. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viiviste nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 5294,38.- krooni, sellest põhiosa on 2647,19.- krooni ja viivist 2647,19.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜkasuks kostja R.Kvälja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 5294,38.krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 420,00.- krooni ja õigusabikulud 264,72.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30ne päeva pärast peale hagimaterjalide kättesaamist. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on saanud hagimaterjalid ja selle lisad ning kirjaliku vastuse nõude kätte ….a. ….a. Harju Maakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja R.Khagi ei tunnista andes seletuse selle kohta, et tema sõlmis ….a. lepingu, mida täitis korralikult kuni ….a. lõpuni. Temale teadmata asjaoludel tekkis võlgnevus summas 1500,00.- krooni, mille tõttu suleti telefon. Tema … - V.K pöördus isiklikult müügijuhi poole ja saavutas kokkuleppe selle kohta, et makstakse ära põhivõlg ning numbrit uuesti ei avata. Võlg tasuti ära sularahas ning seetõttu oli tema – R.Kveendunud, et tema lepingulised suhted on lõppenud. Kostja on asunud seisukohale, et hagiavaldusest ei nähtu, mis ajal on tema võlg tekkinud, millise aja eest on makstud ja millal on makstud tema isa poolt viimased maksed. Isegi kui võlgnevus on tekkinud, siis sellisel juhul ei saa see olla üle 400,00.- krooni ning lisaks veel ühe kuu kuumakse. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja teatab, et vastuhagi tema esitada ei soovi ning kohtukulusid ei ole tema nõus kandma ning asja on tema nõus arutama kirjalikus menetluses, sest finantsilisest olukorrast tingituna ei ole tal võimalik Tallinnasse sõita. Kostja on teinud ettepaneku selle kohta, et tema on nõus üksnes maksma 400,00.- krooni ja lisaks ühe kuu kuumaske tingimusel, et menetlus lõpetataks täielikult. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, on asunud seisukohale, et nemad ei saa kostja vastuväidetega nõustuda. Nimelt on teenuse osutaja ja kostja vahel lepingu sõlmimine tuvastatud nii lepinguga kui ka kostja enda ütlustega. Hageja leiab, et kostja ei ole ma oma vastuses tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, kuhu ja, millisel viisil tema või tema isa oleksid võlgnevuse tasunud, selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Hagejale on nõue loovutatud AS poolt ja hagi on esitatud õigetel alustel ning on tõenditega tõendatud. Seetõttu on 2 kostja väide, et on nõus tasuma üksnes summa, milline jääb krediidilimiidi ulatusse alusetu, sest vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutingimustele oli krediidilimiit teenuse osutaja õigus kliendile osutada teenuseid võlgu – seega teenuse piiramise siduvat kohustust lepingu tingimused ette ei näinud. Nimetatud asjaoludele viidates on hageja jäänud seisukohale, et R.Ksuhtes esitatud hagi on põhjendatud, tõendatud nii tõendite kui ka kostja enda ütlustega, seetõttu on hageja jäänud esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses ühtlasi mõistes kostjalt kohtukulud välja. Harju Maakohtu põhjendused: Hageja esitas ….a. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja R.Kvastu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr. … tuleneva võlgnevuse 2647,19.- krooni ja viivise 2647,19.- krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi mõista kostjalt välja menetluskulud nimelt riigilõiv: 420,00.- krooni ja OÜpoolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 264,72.krooni. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames edastati kohtu poolt kostjale hagimaterjalid koos lisadega ning kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagiavaldusele vastama. Kostja teavitas ….a. ja ….a. kohut, et tema hagi ei tunnista ning kohtukulusid nõus kandma ei ole, asja on nõus lahendama kirjalikus menetluses. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et lepingu sõlmimist hagejaga tema ei vaidlusta, kuid tekkinud võlg on tema …– V.K poolt tasutud sularahas. Samuti ei nähtu hageja poolt esitaud dokumentidest, millisel ajal on võlg tekkinud. 20.04.2006.a. asus kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetlemist on otstarbekas jätkata kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 404 lg 1 sätetega. Teavitades sellest tsiviilkohtumenetluse pooli. Kohus selgitas menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 2 peavad nad kohtule esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused hiljemalt 20 päeva pärast kohtumääruse kättesaamist märkides, et dokumendid ja taotlused peavad jõudma kohtusse määratud tähtaja jooksul ning, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtaja möödumist. Samuti juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et, kui kostja, kellest tulenevalt kirjalik menetlus määrati, taotleb kohtuistungi pidamist, tühistab kohus kirjaliku menetluse määruse ning, et hagejal on õigus olla ärakuulatud. Asja kohtuistungil pidamise soovist tuleb aga kohut teavitada samuti 20 päeva jooksul kirjaliku avaldusega. Käesolevaks ajaks kohtule taotlusi ega avaldusi esitatud ei ole. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus uurinud käesolevas tsiviilasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis leiab, et OÜpoolt esitatud hagi R.Kvastu 5294,38.- krooni suuruses võlanõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopiad kostja lepingujärgsele elukoha aadressile väljastatud arvetest kohustuste tekkimise ajal. Pooltel ei ole vaidlust lepingu … (lepingu koopia toimikus) sõlmimise üle. 3 Käesolevas tsiviilasjas on tekkinud vaidlus selle üle, et kostja ei tunnista hageja poolt nõutud võlgnevust kogusummas 5294,38.- krooni. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et vaatamata sellele, et tema isa oli tasunud sularahas ära AS’le teadmata asjaoludel tekkinud võlgnevuse summas 1500,00.- kooni on ta nõus tunnistama hagi summas 400,00.- krooni koos ühe kuu suuruse kuutasuga. Kohus asub seisukohale, et kostja R.Kei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millistega oleks võimalik kontrollida tema poolt esitatud väidete õigsust. Juhul, kui R.K… tasus võlgnevuse AS’ile sularahas, oleks ta pidanud saama sularaha maksmise kohta vastava kviitungi või muu makse teostamist tõendava dokumendi. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, kus kontoris või kellele tema isa tekkinud võlgnevuse eest maksis. Kohus asub hagejaga ühisele seisukohale, et vastavalt kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele märkinud, et ei oma töökohta ega igakuist sissetulekut, kuid ei ole selle väite tõendamise kohta esitanud ühtegi tõendit. Kohus leiab, et töökoha mitteomamine ei ole aluseks kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine. Kostja R.Ksõlmides hagejaga lepingu nr. … kinnitas lepingu allakirjutamisel omakäeliselt, et on tutvunud ka kohtule esitatud Lepingu ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. Märgitud lepingu lahutamatuks osaks on mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud tingimustest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma temale osutatud teenuste eest esitatud 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.krooni kokku. Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et tema poolt arve maksmata jätmise korral on hagejal õigus arvestada viivist, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud nõue kostjalt välja mõista võlgnevuselt tekkinud viivised põhivõla ulatuses summas 2647,19.- krooni on põhjendatud. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vastavalt tsiviilkoodeksi § 191 lg 1; § 192 ja 231 lg 1 sätete kohaselt on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kostja on märkinud, et ei ole nõus kandma kohtukulusid. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 420,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 264,72.krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
6. 4 Piret Liivo Kohtunik 5