2-05-1770/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks -

1. september 2006.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-1770 (endine number 2/276-3686/05) Tsiviilasi M.Phagi T.Lvastu nõude tunnustamiseks OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlusosalised ja nende hageja M.P esindajad kostja T.L kostja lepinguline esindaja M.S Istungi toimumise aeg 11.09.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja M.P, kostja T.L, kostja lepinguline esindaja M.S. Istungit protokollis sekretär Kristi Serva. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M.Phagi T.Lvastu nõude tunnustamiseks OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
3. Tunnustada M.Pnõuet summas 179 784,80 krooni (ükssada seitsekümmend üheksa tuhat seitsesada kaheksakümmend neli krooni ja kaheksakümmend senti) OÜ pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
4. Välja mõista T.Lkohtukulud 80 (kaheksakümmend) krooni M.Pkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ….a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus ….a välja OÜ pankroti. ….a esitas hageja pankrotihaldurile nõude summas 309 229,85 krooni (89 892,40 krooni põhivõlg ning 219 337,45 krooni viivis). ….a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele summas 129 445,05 krooni vastu pankrotihaldur ning kostja vaidlustas hageja nõude täies ulatuses. ….a arve … alusel müüs OÜ võlgnikule kaupa 119 392,40 krooni väärtuses. Kauba võttis vastu võlgniku endine juhatuse liige M.L. Võlgnik kohustus kauba eest tasuma hiljemalt ….a. Eelnimetatud arve-müügileping sätestas ka võlgniku kohustuse maksta arve mitteõigeaegsel tasumisel viivist 0,5 % tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. 04.07.2003.a tasus võlgnik OÜ 29 500 krooni. Rohkem makseid ei ole tehtud. Seega jättis võlgnik tasumata 89 892,40 krooni ….a nõude loovutamise lepingu alusel omandas OÜ nõude hageja. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on võlgniku viivisvõlg 219 337,45 krooni. Hageja peab põhjendatuks esitada viivisenõude summas 89 892,40 krooni. Kui kohus peaks leidma, et kokkulepe viivise osas puudub, siis tuleb arvestada viivist määras 7 % aastas summas 8334,83 krooni. Nõue ei ole tagatud pandiga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnustada nõuet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 179 784,80 krooni
5. järgu nõudena. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Võlgniku ning OÜ vaheline tehing on tühine, kuna tehingu tegemise eesmärgiks oli OÜ (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamine ning seega on tehing vastuolus heade kommetega. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb eelkõige selles, et tehinguga omandatud kanganäidiseid ja katalooge ei omandatud eesmärgiga kasutada neid võlgniku majandustegevuses. Samuti oli kanganäidiste ja kataloogide omandamishind selgelt kõrgem kui turuhind ning osad neist olid tasuta saadaval. Võlgniku teine juhatuse liige M.L ei osalenud tehingu tegemise ajal reaalselt võlgniku majandustegevuses. M.L tegi tehingu eesmärgiga suurendada võlgniku varalisi kohustusi. Samuti on kahtlus, et OÜ poolt ….a väljastatud arve … on võltsitud. Samuti vaidleb kostja vastu viiviste nõudele, kuna viivise maksmises ei ole kokku lepitud. ….a arves … puudub selgesõnaline kokkulepe viivise määra kohta. Arve on raamatupidamise dokument. Selle alusel ei teki tsiviilõigusi- ja kohustusi. Arvel on pooled allkirjaga kinnitanud kauba üleandmist ja vastuvõtmist, kuid mitte ühtegi kokkulepet. Juhul, kui kohus aktsepteerib viivisenõuet, siis taotleb kostja selle vähendamist. Hageja poolt nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Tehingut ei tehtud lähtudes võlgniku tegelikest vajadustest, mistõttu kostja, kes ainsa juhatuse liikmena jätkas võlgniku majandustegevust, ei pidanud mõistlikuks tasuda ebavajalike asjade eest. See asjaolu oli aga just üheks oluliseks põhjuseks, miks viivise nõue üldse tekkis. Hageja poolt nõutav viivis on karistusliku iseloomuga ning on hagejale rikastumise aluseks. Viivise mõistlikuks suuruseks võiks olla 597 krooni päevas. Kohtu põhjendused 2 Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 01.11.2004.a kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ pankroti. Martin Pärn esitas 23.11.2004.a pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 309 229,85 krooni, millest 89 892,40 krooni moodustas põhivõlg ja 219 337,35 krooni viivised. Nõudeavalduse kohaselt ei ole nõue tagatud pandiga. OÜ (pankrotis) 11.04.2005.a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ilmneb, et nõudele vaidles vastu pankrotihaldur summas 129 445,05 krooni ning Tiina Link täies ulatuses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 27.03.2006.a e-kirjas Martin Pärnale kinnitanud, et pankrotihaldur vaidlustas kõrvalnõude osas, mis ületas põhivõlga. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja taotleb põhinõude ning põhinõudega samas suuruses viivisenõude tunnustamist. Osaühing LOSAADO on väljastanud 04.07.2003.a võlgnikule arve 01-0407 summas 119 392,40 krooni. Arvest ilmneb, et Osaühingu LOSAADO müüs võlgnikule katalooge ja näidiseid. Arvel on märgitud, et käesolev arve on ühekordne ostu-müügileping müüja ja ostja vahel. Arve mitteõigeaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,5 % tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 05.09.2003.a on Osaühing LOSAADO ja Martin Pärn sõlminud nõude loovutamise lepingu nr 1, millega Osaühing LOSAADO loovutas eelnimetatud tehingust tuleneva nõude võlgniku vastu hagejale. 05.09.2003.a teatega on Osaühing LOSAADO teatanud võlgnikule nõude loovutamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et Osaühingu LOSAADO 04.07.2003.a arvel 01-0407, 05.09.2003.a nõude loovutamise lepingul nr 1 ning 05.09.2003.a nõude loovutamise teatel olevad Osaühingu LOSAADO juhatuse liikme Udo Tagapere allkirjad ei ole tegelikult alla kirjutatud Udo Tagapere poolt. Põhja Politseiprefektuuri 18.07.2005.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ilmneb, et 04.07.2003.a arvel 01-0407 oleva allkirja suhtes on teostatud käekirjaekspertiis ning selle kohaselt ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud Udo Tagapere või mõne muu isiku poolt. Samuti nähtub kriminaalasja lõpetamise määrusest, et kriminaalasjas üle kuulatud Udo Tagapere on andnud ütlusi, et tema ei ole 04.07.2003.a arvele 01-0407 alla kirjutanud. 08.03.2006.a on hageja teinud Osaühingule LOSAADO ettepaneku kiita heaks, vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129, 04.07.2003.a arve 01-0407 (müügileping) ja 05.09.2003.a nõude loovutamise lepingu nr
6. 08.03.2006.a on Osaühing LOSAADO, keda esindas juhatuse liige Udo Tagapere, kirjalikult heaks kiitnud 04.07.2003.a arve 01-0407 (müügileping) ja 05.09.2003.a nõude loovutamise lepingu nr
7. Kostja on leidnud, et müügitehing on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kanganäidiste ja kataloogide hind oli selgelt kõrgem turuhinnast, samuti selle kohta, et omandatud esemeid ei läinud võlgniku majandustegevuses vaja. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tehingu tegemise ainsaks eesmärgiks oli võlgnikule ja tema võlausaldajatele kahju tekitamine. Lisaks leiab kohus, et kui esindaja teeb esindatava nimel kahjuliku tehingu, võib see olla esindatava 3 poolt tehingu tühistamise aluseks TsÜS § 131 järgi, kui esinevad nimetatud paragrahvis sätestatud tehingu tühistamise eeldused, mitte aga tühisuse aluseks TsÜS § 86 järgi. Käesoleval juhul võlgnik tehingut tühistanud ei ole. Kostja on samuti leidnud, et Osaühingu LOSAADO ja võlgniku vahel puudus kokkulepe viivise maksmise osas. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ja pankrotihaldur Ly Müürsoo e-kirjast Martin Pärnale nähtub, et pankrotihaldur ei ole vaielnud vastu põhinõudele summas 89 892,40 krooni ja viiviste nõudele summas 89 892,40 krooni. Seega puudub lepingupooltel vaidlus viivise kokkuleppe olemasolus. Kohtu hinnangul ei saa hageja, kui tehingu pooleks mitteolev isik, viivise kokkuleppe olemasolu vaidlustada. Samuti ei saa hageja, kui tehingu pooleks mitteolev isik, taotleda viivise vähendamist. Vastavalt TsMS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Seega saab kohus viivist vähendada üksnes viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik on tasunud Osaühingule LOSAADO kauba eest 29 500 krooni ning tasumata on 89 892,40 krooni. Seega on võlgniku põhivõlg 89 892,40 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist summas 89 892,40 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja nõuet summas 179 784,80 krooni pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS sätestatust. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 80 krooni. Indrek Soots kohtunik 4