) §94 lg1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 2. lõike ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kohus on seisukohal, et pettuse olemasolu on tõendamata. Hageja on algselt hagi alusena välja toonud asjaolud, et hageja oli nõus müüma OÜ osa OÜ OÜtingimusel, et hageja tütar H.Ki abikaasana saab abikaasade ühisomandina sellest tehingust majanduslikku kasu, kuid hiljem selgus, et kostja osade omanik on hoopis H.Ki uus elukaaslane. Kohus ei pea siinjuures vajalikuks hinnata, kas vaidlusaluse lepinguga saadud osad oleksid kuulunud ühisomandisse või mitte, kuivõrd kostja on hagi alust muutnud. Uue aluse kohaselt seisnes pettus OÜ kinnistu ostumüügilepinguga seonduvas, kuivõrd nimetatud notariaalse lepingu projektist ei nähtunud , mille eest hageja raha saab ja miks talle 1 250 000 krooni maksab OÜ. Kohus nõustub siinjuures kostja vastuväidetega, mis puudutavad hinnakokkulepet ja asjaolu, kuidas on OÜ sõlmitud kinnistu müügitehing ning selle koostamise asjaolud seotud käesoleva hagiga, seda enam, et hageja nimetatud lepingu pooleks ei ole. Kohus on seisukohal, et väidetavalt kostja seadusliku esindaja poolt käsikirjaliselt kirjutatu ei ole käsitletav tõendina. Sellel puudub kuupäev ja ka väidetava koostaja allkiri. Ka ei nähtu kirjutatud summadest, mille eest need tasumisele kuuluvad. Hageja soovis algselt tunnistaja kuulata S.P, kes hageja esindaja sõnade kohaselt maaklerina viibis notariaalse lepingu sõlmimise juures, ning oskab anda ütlusi kokkulepete ja lepingute sõlmimisest. Kohtuistungil … loobus hageja tunnistaja ülekuulamisest. Seega on kostja väited kokkuleppest 1 250 000 krooni kohta notariaalse ostumüügilepingu projektis paljasõnalised.
lõike kohaselt tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
. lg1 esimese lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
lg1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
lg2 kohaselt „Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.“ Asja materjalide hulgas on … dateeringut kandev tehingu tühistamise teade. Kohus nõustub hageja väitega, et teade on esitatud seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kuid tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et tühistamise avaldus oleks kostjale kätte toimetatud enne hagiavalduse esitamist. Kostja oma vastuses on märkinud, et OÜOÜ sai müügilepingu väidetavast tühistamisest teada käesoleva tsiviilasja raames Tallinna Linnakohtu poolt esitatud dokumentidest. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, millised kinnitaksid tühistamisteade kättesaamist kostja poolt. Ka on tühistamisteade esitatud teistel alustel, kui hagi pärast uue aluse sissetoomist. Riigikohus oma 8.mai 2006 lahendis … on asunud seisukohale, et tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed (esmajoones avalduse kättetoimetamine) kui ka materiaalsed tingimused. Kui on täitmata materiaalsed eeldused, ei ole sellisel tühistamisavaldusel õiguslikku jõudu. 3.4. Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu riigilõiv 60 krooni ja kostja õigusabikulud 16520 krooni. 3 TsMS ja TMS RakS §3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 1.jaanuar 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Arvestades TsMS §61 lg1 p2 sätestatut, leiab kohus, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks õigusabikulude väljamõistmine 50 %ulatuses taotletud summast, s.o 8260 krooni. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud hageja. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.