2-06-1917/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja 11.10.2006.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-06-1917 Tsiviilasi OÜ P.M.J hagi S.K AS vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu kindlakstegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ P.M.J (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja esindaja juhatuse liige Ago Teder ja lepinguline esindaja Andres Kurg, kostja S.K AS (registrikood xxx asukoht xxx) ja kostja esindaja Almar Sehver Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindajad juhatuse liige Ago Teder ja lepinguline esindaja Andres Kurg ning kostja esindaja Almar Sehver Kohtuistungi toimumise 21.09.2006.a aeg RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jagamine Jätta kohtukulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt jäeti Majandusministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni 28.10.2005.a otsusega nr 853-o rahuldamata hageja avaldus, millega hageja vaidlustas Patendiameti poolt kostja nimele kombineeritud kaubamärgi „hea“ registreerimise. Hageja leiab, et kaubamärgi „hea“ registreerimine Patendiameti poolt kostja nimele kaubaklassis 29 kaupade „piimatooted“ osas kui ka muude kaupade ja teenuste osas ei saa olla õiguspärane, kuivõrd esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Hagejale kuulub varasem registreeritud kaubamärk „Hea juust“, mis on saanud kaitse piimatoodete osas. Kostja kaubamärgi õiguskaitse on hageja arvates välistatud kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p 2 alusel, kuna üksnes sõna „hea“ disainimine ei muuda kostja märki hageja kaubamärgist selgelt eristatavaks. Kostja märgiga kauba, antud juhul piimatoodete, sh juustu tähistamisel tekib kooslus „hea juust“ (kaubamärk „hea“ + kaup juust = „hea juust“). Selline kooslus on segiaetavalt sarnane ja assotsieeruv hageja varasema kaubamärgiga „Hea juust“. Seejuures esineb segiaetavalt sarnasus foneetilisel tasandil (juustu tähistamisel tähisega „hea“ hääldub see „hea juust“ ning assotsieerumine visuaalsel tasandil („hea“ + kaup juust = „hea juust“). Tarbija tajub kaubamärke tervikuna ning kui kaubamärk sisaldab mingit domineerivat osa, keskendub tähelepanu eelkõige sellele. Ka kaubamägi mittekaitstav sõnaline osa mõjutab tarbijat viisil, et ta just seetõttu võib segi ajada mittekaitstavat sõnalist osa sisaldava tähise ja mittekaitstavat sõnalist osa sisaldava kaubamärgi, või siis eksisteerib tõenäosus, et samal põhimõttel meenutab varasem kaubamärk tähist, kuigi neid segi ei aeta. Kostja ei ole kunagi taotlenud hagejalt, kui varasema kaubamärgi omanikult, kirjalikku luba oma märgi registreerimiseks. Kostja kaubamärgi õiguskaitse on hageja arvates välistatud ka KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel, (hagiavalduses ekslikult KaMS § 9 lg 3, vt hageja täpsustust tl 34 pöördel) kuna sõna „hea“ on pelgalt kirjeldav ja sellel puuduvad samatähenduslikud vasted. Sõna disainimine ei anna sõnale lisaks uusi tähendusi ega muuda kuidagi sõna, kui sellist, muulaadseks tähiseks. Eeltoodu põhjal palub hageja tuvastada, et kostja poolt Patendiametile registreerimiseks esitatud kaubamärgi „hea“ õiguskaitse kaubaklassis 29 kaupade „piimatooted“ osas on välistatud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt leiab kostja, et tema kaubamärgil puuduvad KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud kaubamärgi registreerimist välistavad asjaolud. Vastavalt hageja kaubamärgiregistreeringu andmetele on hageja kaubamärgiregistreeringu koosseisus sõnadekombinatsioon „hea juust“ määratud kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. See tähendab muuhulgas ka seda, et hagejal puuduvad ainuõigused klassis 29 üksikutele sõnadele „hea“ ja „juust“. Hagejale kuuluvad kaubaklassis 29 üksnes kaubamärgi „Hea juust“ kujundusele ja mitte märgi sõnalisele osale. 2 Kostja arvates ei saa kaubamärgi domineerivaks osaks olla eristusvõimet mitteomavad ning kaubamärgi mittekaitstavateks osadeks märgitud elemendid, kuna tegemist on kauba omadusi kirjeldava või üldkasutatava tähisega. Sellise tähise kasutamist ei saa monopoliseerida läbi kaubamärgi registreerimise ning kõigile turuosalistele peab jääma õigus ning vabadus kasutada oma kauba omadusi kirjeldavaid tähiseid. Kuna hagejale ei kuulu kaubamärgi õigusi sõnale „hea“ kaubaklassis 29 on alusetud ka hageja väited vaadeldava kaubamärkide assotsieerumise kohta. Tähis „hea“ tekitab tarbijas üksnes assotsiatsiooni, et tegemist on positiivsete omadustega tootega ning see tähis ei seostu ühegi turuosalisega konkreetselt. Kaubamärgi muudab eristatavaks tema spetsiifiline ning eristatav kujundus. Poolte kaubamärkide võrdlemisel on ilmne, et kaubamärkide kujundused on erinevad. Hageja ei saa mittekaitstavale tähisele omandada kaubamärgiõigusi ka läbi kaubamärgi üldtuntuse, kuna andmed hageja kaubamärgi üldtuntuse kohta puuduvad. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, nagu oleks Patendiameti otsus kostja kaubamärgi registreerimise kohta vastuolus KaMS § 9 lg 1 p-ga

1. Kostja leiab, et kuna tema kaubamärk on kombineeritud ja koosneb sõnast „hea“ ning spetsiifilisest sõna kujundusest, siis on kaubamärgi eristavaks ning ainsaks kaitstavaks osaks märgi kujundus. Kostja kaubamärk on kaitstud hageja kaubamärgiga samadel alustel, st kaitse on saanud märgi kujundus ning kaitse alt on välja jäänud märgi sõnaline osa. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub kaubaklassis nr 29 registreeritud kaubamärk „Hea juust“ registreerimisnumbriga 40049 (tl 17). Vaidlust ei ole ka selles, et Patendiamet on 18.10.2004.a otsusega nr 7/M200400084 rahuldanud kostja taotluse ja otsustanud registreerida samas kaubaklassis kostja nimele kaubamärgi „hea“ (tl 16 ja 29). Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja kaubamärgi registreeringu koosseisus on sõnadekombinatsioon „hea juust“ määratud kaubamärgi mittekaitstavaks osaks ning et poolte kaubamärgid on kujunduselt erinevad. KaMS § 4 lg 1 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Vastavalt KaMS § 9 lg 1 p-le 3 ja § 38 lg-le 3 ei saa kauba liiki ja kvaliteeti näitavatele tähistele läbi kaubamärgi registreerimise omandada ainuõigust ning sellised tähised loetakse KaMS § 9 lg 3 kohaselt kaubamärgiga koos kasutamisel kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Vastavalt KaMS § 12 lg-le 5 ei või kaubamärgi mittekaitstava osa kasutamine vähendada teiste isikute õigusi ning KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi. Kohtu hinnangul tähendab kaubamärgi mittekaitstava osa õiguskaitse puudumine ühtlasi ja üheselt seda, et kaubamärgi omaniku kaitse kaubamärgi ainuõiguse rikkuja või kaubamärgi 3 registreerimise vastu ei saa tugineda kaubamärgi mittekaitstavale osale. Kohtu arvates piisab sellest tõdemusest, et nõustuda kostja järeldusega, mille kohaselt on hageja KaMS § 10 lg 1 p-le 2 tuginedes esitanud nõude õiguste kaitseks, mis talle ei kuulu. Kostja on õigesti viidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandandi Apellatsioonikomisjoni tõesele seisukohale, mille kohaselt tuleb kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid vaadelda proportsionaalsetena kaubamärgiomaniku ainuõigustega ja nende piirangutega KaMS § 14 lg 1 p 2 ja § 16 lg 1 p 5 tähenduses. Kuna vaidlus puudutab üksnes kaubamärkide mittekaitstavaid elemente, millele pooltel ei ole ainuõigusi ja mis ei täida KaMS §-s 3 sätestatud kaubamärgi eristatavuse funktsiooni, ei pea kohus erinevalt kostjast ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandandi Apellatsioonikomisjonist vajalikuks anda hinnangut poolte kaubamärkide eristatavusele. Nagu eelpool märgitud ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et poolte kaubamärkide kaitstavad osad ehk kaubamärkide kujundused on erinevad. Kohus jagab kostja ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandandi Apellatsioonikomisjoni seisukohta, et küsimus selles, milline kaubamärgi element on domineeriv, ei ole otsustavam, kui see, millistele kaubamärgi elementidele kaubamärgiomaniku ainuõigus s.h kaitseõigus laieneb. Kuna kostja kaubamärgi puhul on selle eristavaks ning ainsaks kaitstavaks osaks märgi kujundus, on õige ka kostja väide, et poolte kaubamärgid on kaitstud samadel alustel ning seetõttu on ainetu hageja seisukoht, mille kohaselt on kostja kaubamärgi registreerimine lisaks vastuolus KaMS § 9 lg 1 p-ga
2. Nagu ülalpool märgitud ei saa vastavalt KaMS § 9 lgle 3 ja § 38 lg-le 3 kauba liiki ja kvaliteeti näitavatele tähistele läbi kaubamärgi registreerimise omandada ainuõigust ning sellised tähised loetakse kaubamärgiga koos kasutamisel kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Eeltoodu põhjal puudub kohtul alus hageja poolt esitatud põhjustel kostja kaubamärgi õiguskaitse välistatavuse tuvastamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. Iko Nõmm kohtunik 4