1 8. Pooled on teadlikud kompromissi kinnistamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt
Käesolev kompromissleping on koostatud kolmes eksemplaris, milledest üks jääb hagejale, teine kostjale ja kolmas esitatakse Harju Maakohtule kinnitamiseks. II Lõpetada menetlus K.K`i hagis I.A`i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks seoses kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt. III Menetlusosaliste esindajate kulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Muud hageja poolt kantud menetluskulud jätta hageja kanda. IV Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o postikulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Hageja K.K esitas ….a kohtule hagi I.A`i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. ….a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõudes lõpetada. Kompromisslepingus paluvad pooled jätta õigusabikulud poolte kanda. Muud hageja kantud menetluskulud paluvad pooled jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et
Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõudes lõpetamisele. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lgle 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. Vastavalt hageja ja kostja taotlusele tuleb menetlusosaliste esindajate kulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Muud hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist.
lg 2 kohaselt 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o postikulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.