2-06-21270/8

Tsiviilasi nr 2-06-21270 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Nõo Vallavalitsuse avaldus E.R. ile eestkostja määramiseks Menetlus kirjalik Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Nõo vald, esindaja Nõo Vallavalitsus, rk 75007942, asukoht Voika 23, Nõo 61601 Tartumaa; puudutatud isik E.R. , puudutatud isik K.P. , puudutatud isik H.R. , RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 475 lg 1 p 5, 477, 478, 526, 531, 532, 661 lg 2, kohus määras
2. Määrata E.R. , eestkostjaks K.P. ,
3. Määrata E.R. i eestkostja K.P. ülesannete ring järgmine: kindlustada E.R. toidu, riiete, toasoojaga, pideva hoolduse ja järelevalvega; tagada vajadusel E.R. i hooldamine sobivas hooldusasutuses; teha E.R. i esindajana tehinguid ja toimingud, silmas pidades E.R. i huve.
4. E.R. ei või teha mingeid tehinguid ilma K.P. nõusolekuta, millest tulenevalt tunnistada E.R. ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
5. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
6. Eestkoste määratakse kolmeks aastaks arvates käesoleva määruse tegemisest, so
7. septembrist
8. Määrus saata avaldajale ja puudutatud isikutele. Edasikaebamise kord Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt sisule tehti. Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on Nõo Vallavalitsuse avaldus E.R. ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt tabas E.R. 1998 a ajuinsult, mille tagajärjel ta ei ole käesoleval ajal enam võimeline enda eest hoolt kandma ning oma tegude tähendust mõistma, vajades eestkostet. E.R. elab koos oma abikaasa H.R. i, tütre R.P. ja tütrepoja K.P. ga remonti vajavas majas. Remondiga on alustatud, kuid pangalaenu saamiseks on vajalik E.R. nõusolek, sest tema kasuks on kinnistusraamatusse kantud eluaegne kasutusõigus elamule. Notari arvates ei ole E.R. võimeline oma nõusolekut andma. Eestkosteasutus on seisukohal, et K.P. on sobiv isik oma vanaisa eestkostjaks. Ta on käesoleva ajani korraldanud oma vanaisa elu ja tema eest hooldamist ning hoolitseb tema eest ka edaspidi. Kohus on määranud E.R. tervisliku seisundi ja eeskostja ülesannete ringi kindlakstegemiseks ekspertiisi. Eksperdid Jelena Müürsepp ja Kadri Toomla on esitanud kohtule Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 44, 04.09.
9. Ekspertide arvamuse kohaselt E.R. il esineb ajuinfarktist, ajutraumadest ja süvenevatest ajuvereringehäiretest tingitud nõdrameelsus, mis seisneb kõigi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste, sealhulgas elementaarsete vajaduste rahuldamise oskuse sügavas tagasilanguses ning mis kestvalt ei võimalda tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Ekspertide arvates vajab E.R. igakülgset eestkostet eluaegselt. Kohus on ära kuulanud E.R. i tema elukohas, samuti E.R. abikaasa H.R. i, tütre R.P. ning tütrepoja K.P. . E.R. sisulist kontakti saada ei õnnestu. Oma nime ta öelda ei oska, ühelegi küsimusele ei vasta. H. R on nõus, et tema abikaasa üle määratakse eestkoste ning eestkostjaks määratakse K.P. . R.P. ei ole samuti vastuväiteid oma isa üle eestkoste seadmisele. R. P seletuse kohaselt on tema oma isa hooldaja, enda eestkostjaks määramist ta ei soovi. K.P. kinnitas juba eestkosteasutusele antud kirjalikku nõusolekut olla määratud oma vanaisa E.R. eestkostjaks. Eestkosteasutus on selgitanud K. P eestkostja õigusi ja kohustusi. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et Nõo valla avaldus tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditest ja seisukohtadest nähtub, et E.R. vajab eestkostet. Sellel seisukohal on eelkõige Nõo Vallavalitsus, kes on vastava menetluse algatanud. Eestkosteasutusena on arvamusel, et K. P on sobiv isik E.R. eestkostjaks. Eksperdid J. Müürsepp ja K. Toomla on andnud põhjaliku arvamuse selle kohta, et E.R. vajab eestkostet, sest ei saa kestvalt aru oma tegudest ja ei suuda neid juhtida. Eksperdid on andnud ka arvamuse eestkostja ülesannete ringi ja eestkoste eeldatava kestuse kohta. Kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et E.R. ei ole võimalik vestelda eestkoste seadmise vajaduse ja eestkostja isiku üle. E.R. perekonnaliikmed on ühel meelel, et E.R. vajab eestkostet ja et K. P on sobiv isik eestkostjaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohus on seisukohal, et kuna E.R. vajab ekspertide arvates igakülgset eestkostet, siis peab eestkostja K. P täitma laialdast eestkostja ülesannete ringi, alates E.R. igapäevase elu korraldamisest, temale pideva hoolduse (vajadusel hooldusasutuses) ja järelevalve tagamisest kuni E.R. esindamiseni igasuguste tehingute tegemisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse 2 lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks võtta E.R. ära kõikide tehingute tegemise õigus, sest E.R. ei orienteeru enam üldse tehingute sisus ja eesmärkides. Kohtunik 3