Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

Tsiviilasi nr 2-06-4268 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Madis Kägu Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi T.K. avaldus L.K. eestkostja määr

§ 531lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse T.K. kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU L.K. ei mäleta enam peaaegu midagi, on ebaadekvaatne, ei suuda käia. Viimase aasta jooksul on ta viibinud kahel korral psühhiaatriakliinikus ravil, kuid see ei ole aidanud. Raviarst dr Piret Taal arvas, et tegemist on peamiselt vanusest tuleneva dementsusega. Viimasel ajal on L.K. seisund halvenenud ja ta vajab pidevat järelevalvet, seetõttu viibib ta hetkel Aarike hooldekeskuses. Avaldaja palub määrata ennast oma ema L.K. eestkostjaks (tl 3). KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
2. L.K. suhtes viidi 16.06.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr
3. Ekspertide Maria Volkonskaja ja Anneli Selli arvamuse kohaselt on L.K. nõrgamõistuslik, mis väljendub sügavates mäluhäiretes ja intellektuaalse taseme tagasilanguses. L.K. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev (tl 27-28). Linnavalitsuse arvamusest ja T.K. seletusest nähtuvalt ilmnes L.K. mälu nõrgenemine neli aastat tagasi, kui ta muutus kahtlustavaks. Tervislik seisund halvenes oluliselt pärast põlveliigese operatsiooni
4. a aprillis, ta muutus psühhootiliseks ja agressiivseks. Psüühika ja mälu ei ole paranenud korduvast ravilviibimisest hoolimata. L.K. ei ole võimeline iseseisvalt igapäevaelu toimingutega toime tulema ning vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Mäluhäirete tõttu on ta eksinud ka hooldekodus viibides metsa, ta ei ole võimeline meenutama oma lähedastega toimunud sündmusi, korraldama oma rahalisi vahendid, teostama tehinguid, toime tulema asjaajamisega ametiasutustes (tl 33). Eeltoodust ja avalduses toodust tulenevalt leiab kohus, et L.K. on piiratud teovõime.
5. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.
6. Avaldaja palus määrata ennast oma ema L.K. eestkostjaks, esitas selle kohta kirjaliku nõusoleku ning jäi selle juurde ka kohtuistungil (tl 3, 4, 5-12). T.K. saab oma seletuse kohaselt eluga hakkama, probleeme ei ole. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on T.K. L.K. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma emale ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve (tl 33). Ka kohtuistungil kinnitas eestkosteasutuse esindaja, et T.K. tuleb töövõimetusest hoolimata asjaajamisega kindlasti toime, töövõimetus ei ole kestev. Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei võimalda L.K. vaimne seisund tal aru saada eestkostja mõistest, kuid ta soovib, et teda abistaks asjaajamisel tema poeg T.K. (tl 28). Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks T.K. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata L.K. eestkostjaks T.K. .
7. Ekspertide arvates vajab L.K. eestkostet elu lõpuni, sest nõrgamõistuslikkus on pöördumatu protsess (tl 28). Tuginedes

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3, ekspertide arvamusele ja eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 28.09.

2. Eksperdid leiavad, et L.K. võiks teha tehinguid taskuraha piires (tl 28). Avaldaja seletuse kohaselt on ta andnud L.K. taskuraha kuni 100 krooni. L.K. ei tee rahatähtedel vahet, kui küsitakse 5 krooni, siis annab ta 500 krooni. Avaldaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole vaja L.K. jätta. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt ei ole L.K. võimeline korraldama oma 2 rahalisi vahendid, teostama tehinguid, toime tulema asjaajamisega ametiasutustes (tl 33). Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et eestkoste tuleb seada L.K. kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526lg 5 alusel tuleb lugeda, et L.K.

on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kui T.K. peab vajalikuks anda L.K. taskuraha ning lubada tal sellega tehinguid teha, on temal kui eestkostjal selleks õigus tulenevalt TsÜS § 10 ja § 11. 7.

§ 172lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik 3