Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

Tsiviilasi nr 2-06-16162 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi I.B. avaldus J.B. eestk

§ 531lg 2, 6).

6. Määrus jõustub määruse I.B. kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU 08.04.2005 kukkus J.B. 2,5 meetri kõrguselt betoontrepile. Raske ajukoljutrauma tagajärjel on ta liikumatu voodihaige. Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole J.B. võimeline suhtlema ei kirjalikult ega verbaalselt, samuti ei tule ta toime ühegi igapäevaelu toimingu teostamisega, rahaliste vahendite kasutamise ja käsutamisega ning asjaajamisega ametiasutustes. Avaldaja palub määrata ennast oma poja J.B. eestkostjaks. KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
2. J.B. suhtes viidi 03.08.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr
3. Ekspertide Tiina Agana ja Enna Esteri arvamuse kohaselt ei ole J.B. vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb dementsus, mis avaldub mälu, mõtlemise, orientatsiooni, arusaamise, taiplikkuse, õppimisvõime, otsustusvõime alanemises (RHK-10, F03 täpsustamata dementsus). J.B. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev. 12.08.2005 arstliku ekspertiisi otsustest nähtuvalt on J.B. 08.04.2005 ajukoljutrauma tagajärjel liikumatu voodihaige, kes vajab ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet, ning tal on sügav puue ja töövõime kaotus 100%. 01.09.2006 isiku ärakuulamise protokollist nähtuvalt on J.B. liikumatu ja vastab mõnele küsimusele ühe sõnaga, kui ema küsimuse üle seletab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.B. on piiratud teovõime.
4. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt

§ 526lg 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Pk

S § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

1. Avaldaja palub määrata ennast oma poja J.B. eestkostjaks ning on andnud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku. I.B. seletuse kohaselt Janekit hooldekodusse ei paigutata, vaid teda hooldab kogu perekond; I.B. käib tööl osalise koormusega. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on I.B. J.B. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma pojale ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve. J.B. isa S.B. on nõus, et J.B. eestkostjaks määratakse I.B.. Ekspertide arvamuse kohaselt ei võimalda J.B. vaimne seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. J.B. ärakuulamise protokollist nähtuvalt annab tema reageering küsimusele eestkostja isiku kohta alust arvata, et ta on nõus oma ema määramisega eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks I B ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata J.B. eestkostjaks I.B..
2. Ekspertide arvates on J.B. eestkoste vajadus kestev. Tuginedes

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele, ekspertide arvamusele ning avaldaja seisukohale, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 13.09.

2. Ekspertide arvates ei võimalda J.B. vaimne seisund teha tal ühtegi tehingut ning ta vajab igakülgset eestkostet. Avaldaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole vaja J.B. jätta. Seetõttu tuleb eestkoste seada J.B. kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526lg 5 alusel tuleb lugeda, et J.B.

on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 7.

§ 172lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

2 Kohtunik 3