) § 28 ja § 29, samuti vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 p 2, p5 ja p6, § 10 lg 2, § 74. 1 Kartseris nr 80 ei olnud pesemise jaoks kohta, kolme päeva jooksul ( s.o.01.03.-03.032005.a.) pidi kaebaja jooma vett WC poti torust ja samuti pesema seal oma nägu ja hambaid, millega alandati kaebaja inimväärikust ja põhjustati moraalset kahju. Kaebuse väitel ei andnud 01.03.2005.a. vanglaametnik S.Agu kaebajale õhtusööki,millega rikuti
Nimetatud teoga tekitati kaebajale füüsilist kahju. 15.03.2005.a. oli kaebuse esitaja distsiplinaarkaristuse kandmisel kambris nr 75, mille vältel kaebuse kohaselt pidi ta ” jälle tundma moraalset ja füüsilist diskomforti”, sealjuures oli kõnealuses kambris õhutemperatuur 12-15˚C, öösel veelgi madalam, mistõttu kaebaja pidi magama spordikostüümis ja jopega. Kaebuse väitel on kirjeldatud viisil rikutud kaebaja õigusi ja tekitatud kaebajale moraalne kahju, mida kaebaja hindab rahaliselt 10 000 krooniga. Kaebuses taotletakse Tallinna vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja kaebajale õigusvastaste toimingutega põhjustatud kahju hüvitamiseks 10 000 krooni väljamõistmist, samuti Tallinna Vangla kohustamist täita seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning puuduste kõrvaldamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tõele ei vasta kaebuse väide, et kartserikambris nr 80 olles pidi kaebaja vett jooma WC poti torust ning seal oma nägu ja hambaid pesema. Vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 loetleb kartseri sisustuse, kartser nr 80 vastab neile tingimustele. Lisaks on kambris kraan, mis tagab ööpäevaringse veevarustuse, seega on pesemiskoha olemasolu väljaspool kahtlust. Pesemiskohal kasutatud vesi suunatakse kanalisatsiooni. Kinnipeetaval on võimalus paluda vanglatöötajailt pesemiskaussi, kui ta ei soovi WC kõrval pesta või WC kohal kummarduda.
tulenevalt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt korra nädalas vangla poolt saun, vann või dušš. Väide, et kaebaja pidi jooma seoses kraani puudumisega vett WC torust, on põhjendamatu. Kartseriruumis on üldisesse veevõrku kuuluv keeratav kraan. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond on laboratoorsete uuringute tulemusena kinnitanud, et kartserihoones vastab joogivesi Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele, samuti leiti, et kartserihoone mikrokliima parameetrid vastavad kehtivatele normidele.Kui kinnipeetav leiab, et kartseriruum, mida koristatakse, on liiga must, on tal võimalus tingimusi kohandada, kuna kartseris on pesemisvahendid. Kartser on erireziimiks distsiplinaarkaristuse kohaldamisel ning vahendiks neile, kes on oma käitumisega rikkunud vangistusalaseid õigusakte. Seetõttu on kartserikambris minimaalsed ja askeetlikud tingimused, mis on sätestatud õigusaktides. Tallinna Vangla kartserisektsioonis on kokku 18 kambrit, numbritest 71 kuni 88, neist nr-d 76-78 on pikaajalises remondis. Kartserisektsooni esimesel korrusel on kaasaegne duširuum, mille kasutamine toimub kinnipeetavatele isikutele graafiku alusel. Tallinna Vanglal on olnud kartserikambrite remont kavas 2003.aastast, alates 2004.a.detsembrist on Tallinna Vanglal üürileping Riigi Kinnisvara AS-ga, mis näeb ette , et vangla poolt makstav üür sisaldab kõiki lepingus toodud üürileandja kohustusi, sh ka kinnisvara korrashoiu tegevusi, milleks on ka remonditööd. Senikaua kuni Riigi Kinnisvara AS remonti ei teosta, paigutab Tallinna Vangla võimaluse korral isikuid vaid remonditud ruumidesse. Ajal, mil kaebuse esitaja tuli karistust kandma, oli ainsaks vabaks kartserikambriks kamber nr
) § 63 lg 1 kohaselt võib
, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on sama sätte punkti 4 kohaselt kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
lg 2 kohaselt vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister,vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga ( lg 3). Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 sätestatakse kartseri sisustus, millesse kuuluvad: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid; 2)põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki; 3) joogiveenõu ja kruus (kui veevarustust ei ole); 4)võimaluse korral valjuhääldi; 5) riidenagi; 6) pesemiskoht; 7) WC. Nähtuvalt asjas esitatud fotodelt, mis kajastavad kartseriruumi nr 80 olukorda ja seal olemasolevat lahendust hügieenitoiminguteks ja võrdluseks toodud remonditud kartseriruumi nr 75nn sanitaarnurka erineb neis ruumides distsiplinaarkaristust kandvatele kinnipeetavatele loodud tingimused mitte ainult sanitaartoimingute teostamise, vaid ka ilmselt ruumide üldise olukorra osas. Kartseriruumi nr 80 seisundiga ei ole rahul ka vastustaja ning Tallinna Vangla on kirjalikes vastulausetes selgitanud, et kartseriruumide remont on olnud kavas alates 2003.aastast, kuid alates 2004.a. detsembrist on üürileandja, s.o. Riigi Kinnisvara AS kohustuseks ka remonttööde tegemine. Vastustaja poolt haldusasja materjalidele lisatud Tallinna Vangla ja Riigi Kinnisvara AS-i 21.06.2005.a. kohtumise protokollist nähtuvalt on 3 Tallinna Vangla teinud RKAS-le omapoolsed ettepanekud 2005.a. läbiviidavate ehitusremonttööde kohta tähtsuse järjekorras, sealjuures punkti 1.4 all on märgitud distsiplinaarkorpuse rekonstrueerimine. Kuigi Tallinna Vangla on selgitanud, et remontimata kartseritesse paigutatakse kinnipeetavaid vaid juhul, kui selleks on äärmine hädavajadus, ei saaks ka eespooltoodud selgitused tingida nende toimingute õiguspärasuse juhul, kui sellega mindaks vastuollu sätestatud normidega. Kaebuse esitaja paigutamine distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseriruumi nr 80 ei ole kohtu hinnangul käsitletav süüliselt kaebaja väärikuse alandamisena. Nähtuvalt asjas esitatud fotodelt on kambris nr 80 veevarustus ( samal ajal kui vangla sisekorraeeskirjadest järelduvalt on veel 2000.a. vastu võetud ja 2004.a. muudetud sisekorraeeskirjadest järelduvalt ( § 7 lg 2 p 3 )vanglates kartsereid, kus puudub veevarustus), tualeti puhul ei saa rääkida vesiklosetist, mistõttu ka väide WC poti torust vee joomisest on väär ning , nagu märgib vastustaja- puhtfüüsiliselt mitteteostatav . Asjaolu, et kraanikausi puudumisel on kinnipeetaval vaja end pesta voolava veega , kusjuures vee äravool toimub fekaaliaugu kaudu, ei tähenda WC poti torust tuleva veega pesemist või pesemisvõimaluse puudumist , samuti vastuolu vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 sätestatuga. Kartserikambris oleva veekraani kaugust nn genoa potist näitab fotol ( tl 35) olev mõõdustik, millest järelduvalt on selleks vahemaaks ca 120 cm ning kraanist jooksva vee kasutamine seega võimalik ilma, et kinnipeetav peaks seda tegema inimväärikust alandaval viisil. Siinjuures seoses pesemisvõimalustega kohus märgib, et vastavalt
lg-le 2 võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš,Tallinna Vangla kartserisektsioonis on vastustaja selgitusel kaasaegne duširuum, mille kasutamine toimub graafiku kohaselt, lisaks eeltoodule on kartseris viibival kinnipeetaval õigus esitada taotlus ülaltoodud viisil isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimaldamiseks, millist taotlust vanglal on õigus rahuldada. 3.Kaebuse esitaja on kohtuistungil seletanud, et kuna kartserikambris nr 75 ei ole laud ja pingid ühepikkused, on vangla sellega rikkunud Vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 2 p 2 . Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et kuna kartseris tõstetakse päevaks magamisasemed üles, ei saanud ta seetõttu pingil pikutada. Kuna kohtusse pöördumise aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning kartseriruumis laua ja pinkide otstarbeks ei ole mõeldud võimaldada distsiplinaarkaristust kandvale isikule soovi korral pikutada, ei ole kohtu hinnangul asjaoluga, et kartseriruumis laua ja pinkide pikkuse puhul vangla järginud sisekorraeeskirjades sätestatut, kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ja seega ka kahju tekitatud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et pingi pikkus ei võimaldanud tal sellel istuda ja ta pidi seetõttu näiteks seisma või istuma põrandal. 4. Kaebuse väide kaebaja ilma õhtusöögita jätmisest ning sellega
lg 1 rikkumisest ja seeläbi kaebajale kannatuste põhjustamisest ei ole leidnud asja arutamisel kinnitust.
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tallinna Vangla kodukord näeb ette kinnipeetavate toitlustamise kolm korda päevas päevakavas ettenähtud ajal, sealjuures kartseris jagab toitu vanglaametnik.. Vastustaja kirjalikule seletusele lisatud kartserižurnaali väljavõttest nähtuvalt ei võtnud 01.03.2005.a. keegi kinnipeetavatest õhtusööki, sissekandest kartserižurnaali nähtub ka, et keegi kartseris viibivatest kinnipeetavatest ei soovinud samal päeval ka lõunasööki. Kaebuse esitaja on kohtuistungil väitnud, et ta ei keeldunud kõnealusel päeval õhtusöögist ning keeldumine on erakorraline juhtum ning selle kohta tuleb kirjutada kinnipeetaval seletuskiri, mida antud juhul tehtud ei ole. 4 Kohus leiab, et kaebuse väited on paljasõnalised ja tõendamata, väide avalduse kirjutamise kohustusest söögist ühel korral loobumisel kartseriruumis ei tulene õigusaktides sätestatust. Kaebuse esitaja on kirjalikus kaebuses väitnud, et vanglaametnik jättis ta 01.03.2005.a. ilma õhtusöögist, kohtuistungil on ta selgitanud, et ta loobus vaid saiast ja piimast, mis tuuakse enne põhisööki, millest ta keeldunud ei ole. Kohus ei pea kaebuse väiteid seoses õhusöögist kaebaja sihiliku ilmajätmisega ja seega temale kannatuste põhjustamisega süülisest kahju tekitamisest põhjendatuks. Kaebuse esitaja on selgitanud, et kõigepealt toodi sai ja piim, millest ta loobus. Kaebuse esitaja on seega väljendanud keeldumist temale pakutavast söögist ning kohtu hinnangul on kaebaja arusaam, et vanglaametnik oli kaebaja poolt söögist keeldumise korral kohustatud põhitoidu jagamisel temalt veelkord üle küsima, kas ta soovib põhitoitu, põhjendamatu. Kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et ta on teadlik toidust keeldumist reguleeriva normistikuga, seega pidi ta olema teadlik ka sellest, et kui temapoolse söögist keeldumise vääritimõistmise tulemusena temale põhitoitu ei toodud, hoitakse seda kuni kööki tagastamiseni vastavalt kodukorrale alles 2 tundi. Kaebaja väited ajataju kadumisest ja seetõttu vanglaametniku poole vastava palvega pöördumata jäämisest ei ole veenvad. 5.Vangla sisekorraeeskirjade § 100 lg 1 tulenevalt on kartseris viibivale kinnipeetavale ette nähtud kartseri arvel olev riietus. Viidatud säte näeb ette:” Kinnipeetava võtab kartserisse vastu järelevalveametnik vangla korrapidaja juhendamisel. Kartserisse paigutatud kinnipeetav registreeritakse ja otsitakse läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.”. Sama määruse § 60 lg 2 kohaselt võib vangla direktor erandina lubada kartseris kanda isiklikke riideid. Vangla sisekorraeeskirjade § 60 lg 1sätestab kartseris lubatavad asjad, milleks on : pühakiri, «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord», mõistlikus koguses õppekirjandust, seep, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Sisekorraeeskirjade § 100 lg 2 järelduvalt antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Seega direktori poolt vastava erandi mittetegemisel puudub kinnipeetaval õigus kasutada kartseris viibimise ajal isiklikku riietust ning temale kartseri arvel oleva riietuse väljastamine on kooskõlas seadusega ja selle alusel ning täitmiseks antud haldusaktidega. Kartseririietuse eest hoolitseb vangla, kaebaja nägemus, mille kohaselt juba kantud, ehkki pestud riietuse , s.h.aluspesu andmine kartseris oleku ajal kandmiseks on inimväärikust alandav, on põhjendamatu ning kaebaja nõue väljastada vaid pakendis kasutamata riietust ilmselgelt tegelike võimalustega mittearvestav. Kohus märgib, et ka näiteks haiglates, hooldusasutustes jms asutustes on patsientidele väljastatav riietus korduvkasutuses, mistõttu ei sa ka väita, et sellise korra rakendamine oleks midagi erakordset ja igal juhul kartseris viibiva kinnipeetava väärikust alandav. Asjas on tuvastatud, et kaebuse esitajale väljastati riietus, sealhulgas ei olnud see klimaatilistele tingimustele mittevastav. Kohus nõustub vastustajaga selles, et juhul kui kaebuse esitaja arvates oli temale antud jope katkine ( puudusid nööbid), oli tal võimalus esitada põhjendatud taotlus. 6.Kaebaja väitel keelduti temale kartseris viibimise ajal andmast luba saata erakirja, millega on rikutud Vangistusseaduse § 28 ja § 29. Kohus leiab, et kaebaja väide on väär. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kinnipeetaval on vanglaga seotud õigustest olemas need õigused, mida on vangistusseaduses nimetatud, samas on kartserisse paigutamisel tegemist distsiplinaarkaristusega. Kaebaja arusaam, et kartserisse paigutamisel säilivad kinnipeetaval kõik õigused samas mahus vanglas viibivate teiste kinnipeetavatega, muudaks kohtu arvates küsitavaks distsiplinaarkaristuse kohaldamise mõtte ja taotletava eesmärgi. Muu hulgas märgib kohus, et ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on kartseri puhul tegemist 5 kinnipeetava eluruumiga.
tulenevalt on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, avavanglas aga elamud tubadega. Kartser on distsiplinaarkaristuse täideviimise koht. Vangistusseaduse § 28 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Sealjuures viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib vangla direktor õigust kirjavahetusele ja telefonikõnedele piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Tallinna Vangla kodukorra p.19.2.3 kohaselt hoitakse kartseris, lühiajalisel väljasõidul viibivale või teise vanglasse suunatud isiku kirjad registreerimiskaartide kastides ja säilitatakse kuni kirja mittekätteandmise põhjuse möödumiseni või teise vanglasse saatmiseni või saatjale tagastamiseni. Ülaltoodust järelduvalt on vangla direktoril õigus teatud juhtudel kirjavahetust piirata, käesoleval juhul on vangla direktor pidanud distsiplinaarkaristust kandvate kinnipeetavate puhul põhjendatuks vanglavälise suhtlemise, s.h. erakirjavahetuse piiramist, mis ei ole see vastuolus vangistusseadusega.
lg 3 kohaselt vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga . Vangla kodukord on vangla direktori poolt temale antud pädevuse piires kehtestatud korraks, millega reguleeritakse vangistuse täideviimise korraldust ning mis on suunatud nii kinnipeetavatele,vangla töötajatele kui ka vangla külastajatele. Vabadusekaotuse täideviimise peamine vastutus lasub vangla direktoril, kes on pädevaks isikuks oluliste otsustuste tegemisel. Kodukorraga reguleeritakse küsimusi, mida vanglate eripära ja direktoril lasuva vastutuse tõttu vangistuse täideviimisel ei ole otstarbekas reguleerida üldaktidega. Sellisteks küsimusteks on käitumisreeglid, sisseostude tegemise kord, päevakava, loendused jms. Tuleb märkida, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud juhtumeid, kus oleks piiratud tema kirjavahetust riigiasutustega, ametiisikutega, kaitsjaga . Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud, et kartseris viibimine on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuseks tema poolt toime pandud rikkumiste eest ning asjaolu, et kartseris on askeetlikud tingimused ning distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei ole kinnipeetaval vangistusosakonnas viibivate kinnipeetavatega samaväärseid õigusi vanglaväliseks suhtlemiseks, asjade enda juures hoidmiseks, kaupluse kasutamiseks jms. on tuletatav distsiplinaarkaristuse olemusest ja eesmärgist, mida distsiplinaarkaristusega soovitakse saavutada. Kartseris distsiplinaarkaristuse kandmisel viibimisega kaasneb kinnipeetava õiguste piiramine ning kaebaja arusaam, mille kohaselt kartseris viibimise ajal pidi kaebaja tundma” moraalset ja füüsilist diskomforti” on seetõttu ekslik. Kartser ei ole vangistusseadusest ega selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest tulenevalt kinnipeetavate eluruumiks ning kartseris viibimise distsiplinaarkaristusena olemus seisnebki õiguste piiramises karistuse kandmise ajaks ja kartseri erirežiimis. Eespooltoodu puudutab ka kaebuse väiteid seoses vangla kauplusest ostude sooritamisega. Siinjuures kohus märgib, et ka Tallinna vangla kodukorra sätetest ei tulene kartseris viibiva isiku kauplusest ostude sooritamise õigus. Ostude sooritamise keeld ei ole kaebuse esitaja väärikust alandav.Mis puutub hügieenitarvete ostmise võimaldamisse, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et talle ei ole antud kinnitatud normide järgi hügieenitarbeid või rahuldatud tema vastavat taotlust. Kaebaja väide, et ta soovis ise osta hambapastat ja seepi ei tähenda, et sellekohase soovi täitmata jätmisega rikuti kaebaja õigusi viisil, mis põhjustasid temale mittevaralise kahju. 7. Väited kaebaja õiguste rikkumisest seeläbi, et kaebaja pidi viibima külmas kartseriruumis, tõendamist leidnud ei ole. Märget selle kohta, et kambris 75 oleks olnud madal õhutemperatuur, kartserižurnaalis ei ole. Iga vahetuse algul toimub kambrite kontroll koos tehnilise seisundi ülevaatusega, kusjuures mõlematel kohtule esitatud kartserižurnaalide väljavõtetel on sellekohane märge. Puudub alus eeldada, et kui kõnealusel ajal teostati kambris 73 küttesüsteemi remonti, oleks jäetud tähelepanuta puudused kõrvalkambris. 6 8.Kaebaja põhjendatud huviks tuvastamisnõude osas oli soov saada talle tekitatud moraalse kahju eest hüvitist. Riigivastutuse seadusest tulenevalt ei oleks ja õiguste rikkumine iseenesest piisav alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Mittevaraline kahju kuulub rahaliselt hüvitamisele siis, kui on alandatud isiku väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud talt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, teotatud tema au või head nime. Selliseid kaebuse esitaja isiklikke õigusi ei ole rikutud. RVS kohaselt võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvituse asemel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tagajärjeks vangla toimingutele oli käesoleval juhul kaebuse kohaselt kaebaja isiklike õiguste rikkumine , mille kõrvaldamiseks nõudis kaebaja hüvitust. Kohus on leidnud, et vangla on toiminud õiguspäraselt ja kaebaja õigusi ei ole rikutud viisil, millega temale tekitati kahju. Eespooltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka nõue Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.