KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Menetlusosalised: RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Sirje Tromp

„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 2 lg 2 punktile 11 on võetud kaitse alla Kuru metsise püsielupaigad Iisaku vallas Kauksi ja Kuru külas, mis hõlmavad ka kõnealust Männikvälja kinnistut. Määruse § 4 sätestab püsielupaigal rakendatava kaitsekorra, mille jõustumiseni 2 kehtis vastaval püsielupaigal LKS § 91 lg 1 alusel varasemalt kehtestatud kaitsekord (st kaitsekohustuse teatises nr 61 sätestatud kaitsekord). Kuna kaebaja arvates piirab kinnistul kehtestatud kaitsekord oluliselt Männikvälja kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, esitas kaebaja 22.08.2005 LKS § 19 lg 2 alusel keskkonnaministeeriumile avalduse Männikvälja kinnistu vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu. Keskkonnaminister keeldus 07.10.2005 otsuses nr 1-1/9076-3 kinnistu vahetamismenetluse algatamisest, kuna leidis, et Männikvälja kinnistu sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et keskkonnaministri 07.10.2005 otsus nr 1-1/9076-3 on koormav haldusakt, mis ei sisalda selle andmise faktilisi ega õiguslikke aluseid, mistõttu on tegemist motiveerimata haldusaktiga. Otsuses ei ole toodud põhjendusi, milliseid tõendeid ja asjaolusid kaaludes jõuti otsusele, et Männikvälja kinnistu puhul ei ole selle vahetamine riigile kuuluva kinnisasja vastu põhjendatud. Kaebaja on oma 22.08.2005 avalduses selgitanud põhjusi, miks tema hinnangul on olemas alused kinnisasja vahetamiseks. Keskkonnaministeerium oleks pidanud avalduses toodud põhjendusi hindama ning keelduva otsuse puhul need ümber lükkama. Otsus ei sisalda põhjendusi, miks kaebaja avaldus jäeti rahuldamata. Kaebaja hinnangul on tingimused kinnisasja vahetamiseks täidetud, kuna kaitsekord piirab Männikvälja kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, st metsamajanduslike tööde teostamist järgmisel viisil: 1) metsatööde tegemine on lubatud ainult perioodil 1.septembrist kuni 31.jaanuarini, mis välistab masinate kasutamise metsatöödel, kuna maa pole külmunud; 2) Männikvälja kinnistul ei ole võimalik teostada lageraiet suuremas ulatuses kui 1 ha; 3) piiratud on kuivenduskraavide korrastamine; 4) keelatud on metssigade lisasöötmine, mis välistab jahtide korraldamise kinnistul. Piirangud on olulised, kuna Männikvälja kinnistul kasvavast metsast moodustab olulise osa raiekõlbulik mets. Kaebaja soetas kinnistu eelkõige silmas pidades kasvava metsa väärtust. Sellest lähtuvalt kujunes ka kinnistu ostuhind (metsa maksumus 1 400 000 krooni ja maa maksumus 100 000 krooni). Kinnistul asub amortiseerunud maakuivenduskraavide võrgustik, mis nõuab lähiajal põhjalikku rekonstrueerimist. Vastasel juhul võib kinnistul kasvava metsa liigikooslus oluliselt muutuda ning puidu kvaliteet halveneda. X OÜ juhatuse liige R.V. on kohaliku jahiseltsi liige ning kavatses kinnistu soetamisel hakata korraldama seal jahte (eelkõige metssigadele). Olemasolev kaitsekord sisuliselt välistab selle. Kaebaja leiab, et LKS § 19 lõikes 1 esitatud tingimused on eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades täidetud ning see annab talle õiguse nõuda Männikvälja kinnistu vahetamist riigi kinnisasja vastu. Kaevatavas otsuses toodud viide metsateatisele nr 10405 harvendusraiete teostamiseks mahuga 97 tihumeetrit ei saa olla aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. 3 Kaebuse esitaja palub tühistada keskkonnaministri 07.10.2005 otsuse nr 1-1/9076-3 ja kohustada keskkonnaministeeriumi vaatama X OÜ poolt 22.08.2005 esitatud avaldus Männikvälja kinnistu vahetamiseks riigi kinnisasja vastu uuesti läbi. Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Eraomandis oleva kinnisasja vahetamine riigi omandis oleva kinnisasjaga on erandlik toiming, mida riik üldreeglina ei teosta. Riik võib kinnisasju vahetada vaid seaduses kirjeldatud tunnustele vastavate eraomandis olevate kinnisasjade puhul. Mitte kõik looduskaitselised piirangud ei anna alust kinnisasjade vahetamiseks. LKS § 19 lg 1 kohaselt võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Keskkonnaminister keeldus Männikvälja kinnisasja vahetamisest LKS § 19 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 241 kehtestatud „Kinnisasja vahetamise korra ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise aluste“ (edaspidi – kord) § 11 lg 4 alusel. Otsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveeritud ning kaebuse esitaja on keeldumise põhjustest aru saanud. Otsuse vaidlustamise põhjuseks on asjaolu, et kaebaja otsuse põhjendustega sisuliselt ei nõustu. Otsuse motiividega mittenõustumine ei tähenda, et otsus oleks motiveerimata. Metsateatise esitamine iseenesest ei ole mingil juhul aluseks kinnisasjade vahetamisest keeldumisele. Metsateatise esitamise märkimine keskkonnateenistuse kirjas tuleneb eesmärgist esitada keskkonnaministrile kõik nende käsutuses olevad andmed avalduses märgitud kinnisasja kohta. Keskkonnaministri vahetamisest keeldumise otsuses metsateatisele ei viidata ning vahetamisest keeldumise aluseks ei ole metsateatise esitamine. LKS alusel võeti metsise püsielupaigad kaitse alla keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Nimetatud määruse § 2 lg 2 punktiga 11 võeti Ida-Viru maakonnas kaitse alla metsise püsielupaik Iisaku vallas Kauksi ja Kuru külas, so Kuru püsielupaik. Männikvälja kinnistu asub käesoleval ajal 45 ha ulatuses (kinnistu kogupindala on 67,9 ha) Kuru püsielupaiga piiranguvööndis. Piiranguvööndis kehtivad keskkonnaministri 13.01.

§ 4lõigetes 4, 7, 8 ja 9 sätestatud piirangud.

Piiranguid kuivenduskraavide hooldamise ja metssigade lisasöötmise kohta Männikvälja kinnistul tulenevalt määruse nr 1 §-st 4 kehtestatud ei ole, seega on kaebaja väited nimetatud piirangute kohta alusetud. Kaebaja hinnang, et metsatööde lubamine septembri algusest kuni jaanuari lõpuni välistab masinate kasutamise, on paljasõnaline, kuna maa piisav külmumine ei ole tagatud ühelgi kalendrikuul. Metsatöödel masinate kasutamine ei ole selline asjaolu, mis tuleneks otseselt ja ainult looduskaitselistest piirangutest, vaid selle määravad muuhulgas ära nii ilmastikuolud kui ka metsa kasvukohatüüp. Masinate kasutamise raskendatus ei tähenda, et kinnisasjal lasuvad kitsendused piiraksid selle sihtotstarbelisest kasutamist oluliselt. 22.08.2005 esitatud avalduses ei märgi kaebuse esitaja, et metsatööde tegemise keeld 1.veebruarist kuni 31.augustini põhjustaks avaldajale piiranguid metsa raiumisel. Avalduses on märgitud, et metsatööde tegemise ajaline piirang ei võimalda avaldajal teha taasmetsastustöid ning veebruaris ja märtsis korraldada puidu väljavedu. 4 Eeltoodut arvestades on kaebuse esitajal Männikvälja kinnistul laialdased võimalused metsaraieks. X OÜ oli kinnistu omandamisel 23.03.2004 teadlik sellel kehtivatest piirangutest ja pidi oskama nendega arvestada. Vastustaja palub jätta X OÜ kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et keskkonnaministeeriumi 07.10.2005 kirjas nr 1-1/9076-3 teatavaks tehtud keskkonnaministri otsus kinnisasja vahetamisest keeldumise kohta on koormav haldusakt, mille põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Tegemist ei ole koormava haldusaktiga, kuna keskkonnaministri otsusega ei ole kaebuse esitajale pandud täiendavaid kohustusi ega koormisi, mida kaebajal enne haldusakti andmist ei olnud. Keskkonnaministri otsusega on kaebajale keeldutud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamisest. Seega on sisuliselt keeldutud soodustava haldusakti andmisest, mis vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 esimesele lausele peab samuti olema põhjendatud.
2. Kinnisasja vahetamise kord on reguleeritud LKS §-ga 19 ja LKS § 19 lg 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 241 „Kinnisasja vahetamise kord ja kinnisasja ning selle oluliste osade väärtuse määramise alused“ (Kord). Vastavalt LKS § 19 lõikele 1 kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldavat või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu. LKS § 19 lg 4 kohaselt otsustab kinnisasja vahetamise keskkonnaminister. Kõnealusel juhul algatas vahetusmenetluse kaebuse esitaja (maa omanik X OÜ) vastavalt korra §-le 7, esitades 22.08.2005 sellekohase avalduse keskkonnaministeeriumile. Kinnisasja vahetamise eeltoimingute käigus tuleb välja selgitada korra § 11 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 kaasas keskkonnaminister lõike 2 punktis 3 nimetatud asjaolu (kas kinnisasja võib vahetada LKS §-s 19 sätestatust tulenevalt) väljaselgitamiseks kaitstava loodusobjekti valitseja - Ida-Virumaa keskkonnateenistuse. Viimane andis 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 oma seisukoha kinnisasja vahetamise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta. Ida-Virumaa keskkonnateenistuse 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 on ära märgitud Männikvälja kinnistu piiranguvööndisse ulatuval osal kehtivad piirangud keskkonnaministri 13.01.

§ 4

lõigete 7, 8 ja 9 alusel ning nende alusel antud keskkonnateenistuse arvamus, et arvestades metsise püsielupaiga piiranguvööndis kehtivaid kitsendusi, ei ole Männikvälja kinnistu vahetamine riigile kuuluva kinnisasja vastu omaniku soovil põhjendatud. Keskkonnaminister on 07.10.2005 kirjas nr 1-1/9076-3 teatavaks tehtud otsuses kinnisasja vahetamisest keeldumise kohta nõustunud kaitseala valitseja - Ida-Virumaa keskkonnateenistuse arvamusega, et antud juhul puudub LKS § 19 lõikes 1 sätestatud alus kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamiseks. Vastavalt Korra § 11 lõikele 4 juhul, kui LKS §-s 19 sätestatust tulenevalt ei ole avalduses nimetatud kinnisasja lubatud vahetada, otsustab keskkonnaminister vahetamisest keeldumise ning vahetusavaldus tagastatakse avaldajale. Keskkonnaminister on otsuses leidnud, et kuivõrd kaitseala valitseja arvamuse kohaselt ei ole Männikvälja kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud, ei algatata eelnimetatud kinnisasja vahetusmenetlust. Keskkonnaminister ei ole 5 otsuse põhjendamisel korranud selle tegemise aluseks olnud Ida-Virumaa keskkonnateenistuse 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 toodud asjaolusid, vaid on otsuses nimetatud kirjale viidanud ja lisanud selle koopia kaebajale väljastatud otsuse juurde. HMS §56 lg 1 lubab esitada haldusakti põhjenduse mitte üksnes haldusaktis endas, vaid muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium (näit. RKHK otsus kohtuasjas nr 3-31-32-02). Ida-Virumaa keskkonnateenistuse 28.09.2005 kirjas nr 32-3-1/8443 märgitud viide Männikvälja kinnistule esitatud metsateatisele nr 10405 21.09.2000 harvendusraie teostamiseks raiutava mahuga 97 tm ei ole seotud kinnistu kaitsekorra ega sellest tulenevate piirangutega ning on vaid informatiivse tähendusega ja seetõttu asjasse mittepuutuv.

1. Eraomandis oleva kinnistu riigi omandis oleva kinnistu vastu vahetamise otsustamisel lähtutakse vahetatava maa vastavusest LKS §-s 19 sätestatud kriteeriumidele ja kinnisasja vahetamise otstarbekusest. Seda, kas kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja kaitsekord piirab oluliselt selle sihtotstarbelist kasutamist või mitte, saab otsustada, kontrollides ja hinnates antud kinnistul seaduse alusel kehtestatud piiranguid, mitte aga igasuguseid võimalikke piiranguid kinnistu omaniku subjektiivse arvamuse alusel. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide, et keskkonnaminister pidi vaidlustatavas otsuses analüüsima kaebaja vahetusavalduses märgitud argumente kinnisasja vahetamiseks ja otsuses põhjendama, miks nimetatud argumentide alusel ei ole keskkonnaminister, erinevalt kaebajast, leidnud, et tegemist on oluliste piirangutega kinnisasja sihtotstarbelisel kasutamisel.
2. Kohus leiab, et vaidlustatav haldusakt ei ole õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu. Haldusakti motiveerimine on vajalik eelkõige selleks, et akti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Teadmata haldusakti andmise põhjuseid, on isikul raske argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Antud juhul on kaebaja haldusakti vaidlustanud kohtus, mis tõendab, et ta on haldusakti sisust aru saanud. Asjaolu, et kaebuse esitaja peab otsuse motiive ebapiisavaks, ei ole haldusakti tühistamise aluseks motiveerimatuse tõttu. Antud juhul on kohtusse pöördumise tinginud mitte see, et kaebaja ei ole haldusakti puuduliku motiveerimise tõttu sellest aru saanud, vaid see, et ta ei nõustu otsusega sisuliselt.
3. Kuna Männikvälja kinnistu asub 2/3 ulatuses metsise Kuru püsielupaiga piiranguvööndis, kehtivad seal keskkonnaministri 13.01.

§-s 4 sätestatud järgmised piirangud: 1) lg 4 – püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1.septembrist kuni 31.jaanuarini; 2) lg 7 - piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1.septembrist kuni 31.jaanuarini, kusjuures raielangi suuruse ja kuju osas tuleb arvestada järgmiste piirangutega; 1) lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 1,0 ha ning laius 30 meetrit; 2) turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 2 ha; 3) lg 8 – piiranguvööndis tuleb raiete tegemisel arvestada järgmisi piiranguid metsa vanuselisele koosseisule ja raielangi kujule: 1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raielankide vahele tuleb jätta üle 60 aasta vanust puistut vähemalt 100 m laiuse ribana; 4) lg 9 – piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. 6 Eeltoodust järeldub, et mitmed kaebaja vahetusavalduses toodud väited oluliste piirangute kohta kinnistu sihtotstarbelisel kasutamisel, eelkõige metsamajanduslike tööde tegemisel, ei vasta tõele. Nii on kaebaja väitnud, et maaüksusel ei ole võimalik teostada lageraiet suuremas ulatuses kui 1 ha, samas kui Männikvälja kinnistul on olulises osas raiekõlbulik mets ja seetõttu ei saa kaebaja kasutada metsa sihtotstarbeliselt. Nimetatu on vastuolus määruse nr 1 § 4 lõikes 7 sätestatuga, mille kohaselt ei või ühe langi suurus lageraie korral ületada 1,0 ha ning laius 30 m. Lankide arvu piirang ei käsitle, seega on võimalik lageraie mitmel samal kinnistul asuval langil, järgides § 4 lõikes 8 sätestatud nõudeid. Asjakohased ei ole avalduses toodud kaebaja väited kuivenduskraavide korrastamise ja metssigade lisasöötmise kohta, kuna vastavad piirangud Männikvälja kinnistul puuduvad. Määruse nr 1 § 4 lg 4 kohaselt on püsielupaigas lubatud jahipidamine 1.septembrist kuni 31.jaanuarini. Asjaolu, et X OÜ juhatuse ühe liikme – R. V-i huvialaks on jahipidamine ja ta sooviks sellega tegelda ka väljaspool nimetatud perioodi, ei saa olla arvestatavaks põhjuseks X OÜ-le kuuluva kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu. Lähtudes ilmselt määruse § 4 lõikes 7 sätestatud piirangust, mille kohaselt on lage- ja turberaie piiranguvööndis lubatud 1.septembrist kuni 31.jaanuarini, on kaebaja ekslikult leidnud, et 1.veebruarist kuni 31.augustini on keelatud kõik metsatööd, sh raielankide taasmetsastamine metsaistutamise teel, millega on oluliselt takistatud säästva metsanduse põhimõtete järgimine. Metsise püsielupaiga piirangute kohaselt on vastaval ajavahemikul keelatud vaid raietööd, metsaistutus- ja muude metsatööde osas piiranguid ei ole. Männikvälja kinnistu jääb Kuru püsielupaiga piiranguvööndisse 45 ha ulatuses, seega 22,9 ha ulatuses LKS-st tulenevad piirangud Männikvälja kinnistul puuduvad. 6. Kaebuse esitaja X OÜ oli Männikvälja kinnistu omandamisel 23.03.2004 teadlik seal kehtivatest piirangutest. Käesoleval ajal metsise Kuru püsielupaiga piiranguvööndis kehtivate piirangutega sarnaseid piiranguid kirjeldas ka 07.04.2003 kinnistu eelmisele omanikule R.V. le esitatud kaitsekohustuse teatis nr 61. Kaitsekohustuse teatise kohaseid piiranguid kirjeldab ka Rakvere notari K.Pustaki poolt 23.03.2004 tõestatud kinnistu ostumüügilepingu punkt 2. Kinnistu eelmine omanik R.V. on X OÜ juhatuse liige ja X OÜ esindaja kinnisasja vahetusmenetluses. Kaebuse kohaselt soetas X OÜ Männikvälja kinnistu eelkõige silmas pidades sellel kasvava metsa väärtust ning ta soovis metsa majandada sellest tulu saamise eesmärgil. Sellest võib järeldada, et kaebaja oli Männikvälja kinnistu omandamisel teadlik sellel lasuvatest piirangutest ning ta hindas neid sellisteks, mis kinnistu sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ei piira ning võimaldavad tal metsa tulu saamise eesmärgil majandada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et X OÜ kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Sirje Tromp kohtunik 7