KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht
- november
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-11783 Tsiviilasi N.Ki hagi A.D ja V.Pi vastu korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu peatamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.Ki määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.Ki (ka K, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x );
- septembri
- a. menetluse Kostja A.D (IKxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Piret Simm; Kostja V.P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- septembri
- a. menetluse peatamise määrus.
- Määruskaebuse nõue rahuldada.
- Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
- mail
- a. esitas N.Ki Harju Maakohtusse hagi A.D ja V.Pi vastu korteriomandi väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja korterist väljatõstmiseks ning võla 9800 krooni saamiseks. Hageja on x asuva korteriomandi omanik alates
- oktoobrist
- a., mil sõlmiti ostumüügileping ja asjaõigusleping. Hageja on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kostjad kasutavad hagejale kuuluvat korteriomandit seadusliku aluseta, nad ei ole avaldanud soovi sõlmida vara kasutuslepingut ning ei tasu elamuühistule osutatavate teenuste eest. Läbirääkimiste teel olukorda lahendada ei ole õnnestunud. 2
- septembril
- a. palus kostja A.D menetluse tsiviilasjas peatada. Kostja omandas vaidlusaluse eluruumi
- a.
- novembril
- a. sõlmiti eluruumi ostu-müügileping A.D ja R. Z vahel. Tallinna Linnakohtu
- juuli
- a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/30-6084/04 tunnustati
- novembril
- a. sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust ja mõisteti R. Z välja 380.000 krooni. R. Z müüs kohtumenetluse käigus korteri edasi N.Kile. Käesoleval ajal on kohtus arutamisel A.D hagi R. Z vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr. 2-04-810). Kuivõrd kohus on tunnustanud A.D ja R. Z vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust, siis ei ole ka korteri omandiõigus üle läinud N.Kile. Kostja leiab, et kuni tsiviilasjas nr. 2-04-810 tehtava lahendi jõustumiseni ei ole võimalik läbi vaadata N.Ki hagi A.D vastu. Esimese astme kohtu määrus
- septembri
- a. määrusega Harju Maakohus peatas menetluse N.Ki hagis A.D ja V.Pi vastu korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning võla väljamõistmiseks kuni tsiviilasjas nr. 2-04-810 tehtud lahendi jõustumiseni. Vastavalt TsMS § 356 lõikele 1, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Määruskaebus Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub menetluse peatamise tühistada. Menetluse peatamine rikub oluliselt hageja omandiõigust ja annab kostjatele võimaluse kasutada võõrast omandit seadusliku aluseta. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 356 lõiget
- Tsiviilasja menetluse peatamine kuni A.D hagi lahendamise otsustamiseni R. Z vastu ei saa olla N.Ki hagis A.D ja V.Pi vastu ebaseadusliku valduse ja võla nõudes peatamise aluseks. N.Ki vastu korteri ostu-müügilepingu tühistamise vaidluses A.D nõuet esitanud ei ole, vastupidi, tsiviilasja menetluse käigus on ta loobunud nõudest ja kohus on ka loobumise vastu võtnud. Kostja seisukoht Kostja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning tsiviilasjas menetluse peatamine on otstarbekas ja vajalik.
- juuli
- a. kohtuotsusega on tunnustatud vaidlusaluse korteri ostu-müügilepingu tühisust, seega ei ole korteri omandiõigus N.Kile üle läinud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus on menetluse peatamisel tuginenud TsMS § 356 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Vastavalt TsMS § 465 lg. 2 punktile 8 tuleb kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Maakohtu määrus niisugust põhjendust ei sisalda. Nii on kohus määruses üksnes refereerinud poolte 3 seisukohti, neile mingit hinnangut andmata. Määrusest ei nähtu, millistel motiividel on kohus jõudnud järelduseni, et TsMS § 356 lg. 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Ainuüksi kostja taotluse põhjal niisugust järeldust teha ei saa, mingeid muid taotlust põhistavaid andmeid ei ole aga esitatud. Nii ei nähtu kostja vastuses esitatud taotlusest, et teises kohtumenetluses oleks kostja esitanud hageja vastu mingeid nõudeid seoses vaidlusaluse korteriomandiga. Kostja taotluse kohaselt on ta esitanud hagi R. Z vastu ostumüügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, niisuguse nõude kohta tehtavast otsusest aga ei sõltu lahend vaidlusaluses tsiviilasjas. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, nagu saaks võlaõigusliku müügilepingu tühisusest tulenevalt väita, et hageja ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik, sest kohustustehingu tühisusest ei tulene käsutustehingu tühisus ja omandamise võimatus. Malle Seppik kohtunik