2-04-1236/10

(53751)krooni ja 40 senti kindlustushüvitust B OÜ (reg.kood xxxxxxxxx, asuk.

1. x)kasuks. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kostja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule kättetoimetamisest. Ajaolud esitada vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul arvates otsuse Pooled sõlmisid 16.01.2002 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingud veoautoga Scania R 113HA reg.nr. xxxXXX ja haagisega Grönewegen DRC 12-27 reg.nr. xxxXXX seotud riskide kindlustamiseks. Lepingu tingimused on vormistatud sõidukikindlustuse avaldustes, kindlustuspoliisidel 410 15668 CJ1 ja 410 15669 CJ1 ning tüüptingimustes SÜ-01. Kindlustuspoliiside järgi oli hageja vara muuhulgas kindlustatud liiklusõnnetuse riski vastu. Veoki kindlustamisel lepiti kokku kindlustussummas 220 000 krooni (kindlustuspreemia 5 940
2. kr)ja haagise kindlustamisel kindlustussummas 85 000 krooni (kindlustuspreemia 2 125 kr). Kindlustusperiood oli 17.01.2002 kuni 16.01.2003. Hageja on kindlustuspreemiast (8 065 krooni) tasunud 5 095 krooni. Hiiumaa Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 27.06.2002 otsuse nr 2670 02 007391 järgi toimus 14.06.2002 kell 5.55 x vallas x maantee 146. kilomeetril eelmärgitud veoki ja haagisega liiklusõnnetus, milles veok kaotas juhitavuse, sõitis teeremondi kohas killustikuvalli ja paiskus külili. 19.06.2002 esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks ja kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Avalduse kohaselt on kahju 128 479,90 krooni. Se AS keeldus hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest ning asus seisukohale, et kindlustusandjana vabaneb ta kahju hüvitamisest sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-01 p 5.6.3 alusel, kuna liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juht on oluliselt ületanud sõidukiiruse piirmäärasid. Kindlustusvõtja B OÜ (sel ajal ärinimega OÜ R) esitas 24.09.2004 hagi Tallinna Linnakohtule, milles nõudis kostjalt 100 863 krooni kindlustushüvitist. 13.04.2006 kohtuistungil suurendas hageja nõuet ning palus kostjalt täiendavalt välja mõista 18 408,15 krooni. Hageja hindas kahju suuruseks 139 271,15 krooni, millest omavastutus moodustab 20 000 krooni. Hageja väitel on kostja keeldumine hüvitise maksmisest ebaõige ning hageja huve kahjustav. Hagiavalduses tugines hageja järgmistele asjaoludele: 1) kindlustusjuhtum toimus x maantee 146. kilomeetril, kus ei toimunud teetöid ega olnud kiirusepiiranguid; teetööd toimusid x maantee 160.-176. kilomeetril; 2) ümberpaiskunud sõiduk liikus 2 minutit enne seiskumist kiirusega 71-73 km/h, õnnetuse hetkel oli sõidukiiruseks 40 km/h; õnnetuspaigas oli kiirusepiiranguks 50 km/h; 3) hageja sõiduki juhti ei ole halduskorras karistatud sõidukiiruse piirmäära ületamise eest; haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt põhjustas õnnetuse valesti valitud kiirus (liikluseeskirja § 123 rikkumine); 4) üksnes politseiametnikud on õigustatud välja selgitama liiklusõnnetuse asjaolusid; selline õigus kindlustusandjal puudub; kõik kahtlused tuleb tõlgendada kindlustusvõtja kasuks; 5) kindlustusjuhtumi asjaolude ja kahju suuruse tuvastamise kohustus lasus kindlustuslepingu kohaselt kindlustusandjal. 2

(8)Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi (sõidukikindlustuse üldtingimuste p 5.6.3) ning hüvitise maksmiseks alus puudub. Kostja tugines vastuses järgmistele asjaoludele: 1) liiklusõnnetus toimus teetööde alal, s. o x maantee

1. kilomeetril; teel oli killustikuvall; lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 30 km/h; 2) sõiduk paiskus ümber kiirusel 40 km/h; sõidukiirus vahetult enne avariid oli 71 km/h; lubatust suurem sõidukiirus nähtub veoki tahhomeetri meerikukettalt; 3) kindlustuslepingus on sätestatud kindlustusvõtja kohustused; tüüptingimuste p 5.6.3 kohaselt peab sõidukijuht järgima sõidukiiruse piirmäärasid; sõidukiirus allub täielikult juhi kontrollile ja kiiruspiirangute rikkumine on hüvitise maksmisest keeldumise aluseks; 4) hageja on esitanud nõude enda huvides; kindlustuslepingu järgi on soodustatud isikuks AS Hansa Liising Eesti; 5) hageja ei ole tõendanud kahju suurust; hageja poolt esitatud dokumendid ei ole seostatavad hageja nõudega. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 02.05.2006 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 493,42 krooni kahju hüvitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid kindlustuslepingud nr 410 15668 CJ1 ja nr 410 15669 CJ1; samuti selles, et 14.06.2002 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel said hageja poolt kindlustatud sõiduk ja haagis vigastusi ning kindlustuskaitse laienes liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjule. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas pooled on täitnud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, kuna pooltevahelise kindlustuslepingu üldtingimuste p 1.7 järgi tekib kindlustatul, soodustatud isikul või kolmandal isikul kindlustushüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus, kui on täidetud kõik kindlustuslepingust tulenevad kohustused. Kindlustusseaduse (KS) § 12 järgi makstakse kindlustushüvitis välja kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustuslepingu järgi varalise kahju hüvitamiseks. Maakohus tuvastas uuritud tõendite alusel, et hageja sõidukiga toimus avarii 14.06.2002 x maantee 166,
2. kilomeetril teetööde piirkonnas. Sõidukiiruse piirang algas maantee
3. kilomeetrist lubatud suurima kiirusega 70 km/h ja
4. kilomeetrist lubatud suurima kiirusega 50 km/h. (Kiiruse piiramine 30 kilomeetrini tunnis on tõenäoline, kuid tõsikindlalt fikseerimata.) Hageja sõiduki juht ei pidanud kinni kehtestatud kiiruspiirangutest. OÜ Parkli HL 25.11.2002 kirja, tunnistaja H. L ütluste ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktis nr LL-210-05/6548 väljendatud arvamusega nende kogumis on tõendatud, et hageja autojuht ei järginud maantee
5. kilomeetrist alates kiirusepiirangut (lubatud suurim kiirus 50 km/h), jätkates sõitu kiirusega 70 km/h. Kiiruse alandamine on toimunud alates takistuse märkamisest maksimaalse, intensiivse, ühtlase aeglustusega (järsu pidurdamisega); lubatud suurim kiirus on saavutatud alles killustikuvalliga kokkupuute hetkeks, s. o 600 meetrit pärast kiirusepiirangu 50 km/h kehtima hakkamist. 3

(8)Maakohtu hinnangul ei ole õige hageja väide selles, et liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid on õigustatud välja selgitama üksnes politseiametnikud. Lepingu pooled on õigustatud välja selgitama lepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid. Kohus rajab tsiviilasjas otsuse poolte esiletoodud asjaoludele ning nende tõendatusele. Haldusõiguserikkumise asjas toimunud menetlus ei kitsenda poole õigusi tsiviilkohtumenetluses. Poolte vahel on vaidlus ka kahju suuruses ja selle tõendamise koormuse jaotamises. Hageja väitel sai ta liiklusõnnetuse tagajärjel kahju 139 271,15 krooni. Hageja esitas kahju tõendamiseks AS S arved nr S-00000627 (32 678 kr), nr 0208154 (1 620

1. kr)ja nr S-0000000324 (590 kr), S AS arved nr 261327 (12 439
2. kr)ja nr 261359 (12 439 kr), AS V arve nr 11999 (45 351,90 kr), AS A arve nr MO021030 (15 222 kr), AS O arve nr TM2091 (2 950 kr), OÜ B arve nr 805 (2 637,30 kr), T AS arve nr 10021761 (63,95 kr), OÜ T arve nr 015 (2 124 kr), OÜ V arved nr 748 (1 074 kr), nr 1017 (465
3. kr)ja nr 1021 (560
4. kr)ning AS K arve nr 199313 (254 kr). Hageja seadusjärgne esindaja seletas, et kõik toimikus olevad arved on tasutud. Maakohus nõustus kostja väitega, et kahju tõendamise kohustus, sealhulgas tõendite esitamise kohustus lasub kindlustusvõtjal (s.o. hagejal), kuna pooled on kindlustuslepingu sõlmimisel niimoodi kokku leppinud (sõidukikindlustuse üldtingimuste p 6.3). Kostja vaidles vastu kahju suurusele ja väitis, et osa esitatud arvetest ei ole seostatavad vaidlusaluse juhtumiga. Hageja on kostja vastuväited kahju tõendavatele dokumentidele kätte saanud 22.03.2006. Hageja kinnitas kohtus, et ei soovi täiendavaid tõendeid esitada. Maakohus leidis, et lepingus ettenähtud kostja õigus vajadusel korraldada kahju suuruse tuvastamiseks ekspertiis ei vabasta hagejat kahju tõendamise kohustusest. Olles hinnanud hageja esitatud maksedokumente, jõudis esimese astme kohus järeldusele, et kahju on tõendatud kogusummas 73 956,85 krooni (arved nr 261327, 261359, 11999, 10021761, 015, 748, 1017). Teised arved ei ole seostatavad vaidlusaluse juhtumiga; hageja ei pidanud vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid hoolimata asjaolust, et kostja seadis kahtluse alla nende seostatuse kahjujuhtumiga. Eeltoodud asjaoludel rahuldas kohus B OÜ kindlustushüvitise nõude osaliselt. Hageja poolt tõendatud kahjust (73 956,85 krooni) tuleb lepingu p 8.6 alusel maha arvestada omavastutusena 20 000 krooni ning tasumata kindlustuspreemia 2 970 krooni. Kohus nõustus kostjaga selles, et lubatud suurima kiiruse ületamisega kaasnevad riskid on juhi poolt ärahoitavad. Teetööde alas kiiruse ületamine on oluline rikkumine, mis suurendab liiklusõnnetuse riski saabumise tõenäosust märgatavalt ning on seetõttu aluseks hüvitise vähendamisele. Samas ei nõustunud kohus kostjaga selles, et rikkumisele tuginedes tuleb hüvitist vähendada nullini. Arvestades lepingu eesmärki ja olemust ning kindlustusvõtja poolset lepingu rikkumist tuleb kahjuhüvitist vähendada 50 % ulatuses. Seega on hageja nõue põhjendatud summas 25 493,42 krooni. B OÜ apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 02.05.2006 otsuse kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitise summa suuruse osas ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista 4

(8)Se AS-lt B OÜ kasuks välja kindlustusjuhtumi järgse kahju hüvitis 32 656 krooni, s. o 65 311,30 krooni vähendatuna 50 % võrra või alternatiivina osaline hüvitis. Samuti palub apellant mõista vastustajalt tema kasuks välja kohtukulud, juhindudes kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p-st 1, sellest esimeses kohtuastmes kantud riigilõiv 7 000 krooni ja õigusabikulu 1 274,50 krooni (5 % ulatuses hagi rahuldatud osast) ning apellatsioonimenetluse kuludena 2 000 krooni riigilõivu ja 4 012 krooni õigusabikulu. Kostja kohtukulud palub apellant jätta tema enda kanda, kuna kostjat esindab kohtumenetluses kostjaga töösuhtes olev jurist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis esimese astme kohus põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt nõude suuruse tõendamiseks esitatud raamatupidamise algdokumendid ja AS Hansapanga tõendi ning mõistis kostja paljasõnaliste vastuväidete alusel välja tegelikust väiksema kahjuhüvitise. Kohus luges hageja poolt tõendatuks kahju 73 956,85 krooni, kuid hageja leiab, et kahju tekkimine on tõendatud ka ülejäänud 65 311,30 krooni ulatuses. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja B OÜ juhatuse liikme vande all antud seletuse kohtuistungil, mille kohaselt kõik remonditööd on tehtud ja kulutused kantud seoses vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga. Esimese astme kohus ei ole põhjendanud, miks hageja esitatud arvetel kajastuvad kulud ei ole seotud vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga. Kostja vastuväide, et hageja kui transporditeenuseid osutav ettevõte kasutab hooldus- ja remonditeenuseid ka muudel asjaoludel, ei ole piisav argument kindlustusjuhtumiga seotud kulutuste vaidlustamiseks. Arved olid vormistatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt ja oleks tulnud kohtu poolt arvesse võtta. Asja materjalidest nähtub, et arved on esitatud pärast liiklusõnnetuse toimumist 14.06.2002 perioodil 21.06. kuni 07.10.2002; enamus neist enne kindlustusandja hüvitisotsuse tegemist 29.08.2002 ning hageja ei oleks saanud arveid tagantjärele kostjale sobivaks muuta. Täiendavalt kinnitasid arvete tasumist ja kulutuste asjakohasust hageja seadusliku esindaja seletus ja AS Hansapanga tõend. Arvete koostajate kohtusse tunnistajaks kutsumine oleks olnud ebaotstarbekas, kuna kulutuste tegemisest oli möödunud 3,5 aastat. Apellandi arvates ei olnud kostja (kindlustusandja) poolt nii pika ajavahemiku järel hageja kulutuste vaidlustamine heauskne, sest sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-01 p-de 6.5.2, 6.5.3 ja 7.1 järgi lasus kahju suuruse väljaselgitamise kohustus kindlustusandjal, kes pidi 5 tööpäeva jooksul arvates kindlustusvõtja avalduse saamisest korraldama sõiduki vigastuste ülevaatuse ja vormistama vigastuste kohta akti, kasutades selleks vajadusel ekspertide abi. Kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus ei nõudnud kostja hagejalt kindlustusobjekti ja kindlustusjuhtumi kohta lisateavet ega täiendavaid tõendeid. Kostja keeldus kahju hüvitamisest kahel erineval alusel ega täitnud lepingulist kohustust kahju suurus kindlaks teha. Kostja vastuväited kulutustele olid TsMS § 230 lg 1 tähenduses tõendamata, kuigi eeldatavasti kostja valduses oleva sõiduki ülevaatuse akti võrdlemisel sõiduki avariiliste vigastuste likvideerimise eest esitatud arvetega oleks saanud kindlaks teha hageja kulutuste põhjendatuse. Apellant leiab, et tema esitatud tõendite arvestamata jätmine oli ebaõige ka seetõttu, et kostja juriidilise eriharidusega esindajat ei saa pidada eksperdiks kahju suuruse ja remonditööde ulatuse kindlakstegemisel ning kohus on antud asjaoludel kohelnud menetlusosalisi ebavõrdselt. Esimese astme kohus on kõnealuseid tõendeid meelevaldselt hinnanud. Kostja vaidles vastu veel hageja esitatud OÜ V arvetele nr 748 ja nr 1017 ning T AS arvele nr 10021761, kuid neid tõendeid kohus arvestas, seda motiveerimata. Apellandile jääb arusaamatuks, miks pidas maakohus põhjendatuks 5

(8)arvestada OÜ V 12.08.2002 arvet nr 1017 ning jätta arvestamata sama ettevõtja 13.08.2002 arve nr 1021, mis on esitatud samas vormis päevase vahega. Seega tuleb apellandi hinnangul jätta kostja poolt kahju suuruse vaidlustamine tähelepanuta ning lähtuda hagi rahuldamisel hageja esitatud dokumentidest ja hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest. Apellant vaidleb vastu kohtukulude jätmisele TsMS § 60 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kindlustusandja ebapädev tegevus kindlustusjuhtumi käsitlemisel on toonud kaasa kohtuvaidluse ja hageja suhtes on ebamõistlikult koormav jätta kõik kohtukulud tema enda kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja juhib tähelepanu, et

1. a. esitatud hagiavalduses puudusid tõendid kahju suuruse kohta ning hageja vajadus tõendada kahju suurust
2. aastal tulenes tema esindaja tegevusest. Se AS vastuapellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 02.05.2006 otsuse hagi rahuldamise osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud vastaspoole kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitaja palub mõista hagejalt välja kostja kulud lepingulisele esindajale esimeses ja teises kohtuastmes. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus esimese astme kohus TsMS § 439 ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas esineb alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Hageja väitis kategooriliselt, et hüvitise väljamaksmisest keeldumise alus puudub, ega esitanud alternatiivset nõuet, mille kohaselt võiks kindlustushüvitise nõue kuuluda rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste põhjal, lähtudes nõudest. Esimese astme kohus tuvastas, et hageja rikkus kindlustuslepingu tingimusi ja sellel oli mõju kahju tekkimisele. Se AS sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-01 p 5.6.3 kohaselt peab sõidukijuht järgima vastavate liikluskorraldusvahenditega või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid. Maakohus on tuvastanud, et hageja sõidukijuht S. R põhjustas liiklusõnnetuse kiirusepiirangut rikkudes, ja leidnud, et see on aluseks kahjuhüvitise vähendamisele 50 % ulatuses. Asudes hindama rikkumise mõju kahju tekkimisele, ületas esimese astme kohus nõude piire. Hageja ei olnud esitanud nõuet, milles oleks palunud hinnata, kas kindlustusandja vabaneb kindlustusvõtja poolse lepingurikkumise korral hüvitamiskohustusest osaliselt või täielikult. Seega tegi kohus otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Tuvastanud, et esines kindlustusvõtja poolne lepingurikkumine, oleks esimese astme kohus pidanud jätma hagi rahuldamata. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 6

(8)Ringkonnakohtu istung Istungil palusid poolte esindajad oma kaebuse rahuldada ja vastaspoole oma rahuldamata jätta. Hageja esindaja täpsustas, et apellatsioonkaebuses taotletakse täiendavalt 32 656 kr. väljamõistmist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kostja vastuapellatsioon aga rahuldamata jätta. Ebaõige on vastuapellatsiooni väide, et kohus tegi hagi osaliselt rahuldades otsuse nõude osas, mida ei ole esitatud, ehk siis ületas haginõude piire. Hagi osaline rahuldamine ei ole haginõude piiride ületamine. Otsustades, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale hüvitama poole kindlustushüvitusest, tugines kohus ja kohaldas poolte vahelise kindlustuslepingu üldtingimuste punkti 5.6, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest osaliselt või täielikult kindlustusvõtjapoolsete kohustuste rikkumise korral ehk siis hindas, kas hagejapoolne rikkumine andis alust täielikult kindlustushüvituse väljamaksmisest keelduda. Seega oli tegemist poolte vaidlustatud õigussuhtele õigusliku hinnangu andmisega, mis ei tähenda ei haginõude piiridest väljumist ega tuginemist asjaolule, mida pooled ei ole esitanud. Lisaks sellele ei ole vastuapellandi väide õige ka faktilises mõttes. 13.04.2006 kohtuistungil kirjalikult esitatud hageja seisukohtades on hageja taotlenud hagi täieliku hüvitamise alternatiivina osalise hüvituse väljamõistmist (toimiku lk.241). Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kõigepealt märgib kolleegium, et hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses kahjuhüvitise vähendamist poole võrra, vaid üksnes kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju kohta esitatud tõendite hindamist ehk kahju suuruse hindamist. Kumbki pool ei vaidlusta ka maakohtu otsuse seisukohta, et arved nr. 261327, 261359, 11999, 10021761, 015, 748, 1017 tõendavad hagejale kahju tekkimist antud kindlustusjuhtumis 73 956,85 kr. ulatuses. Seega loeb kolleegium kahjuhüvituse vähendamise poole võrra põhjendatuks ja ülalnimetatud ulatuses kahju tõendatuks. Varemkehtinud TsMS § 91 lg.1 ja praegu kehtiva TsMS § 231 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg.1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt , täielikult ja objektiivselt. TsMS § 442 lg.8 kohaselt, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta osa hageja esitatud tõenditest tekkinud kahju suuruse kohta tagasi lükkab; väide, et osa kahju suuruse tõendamiseks esitatud arvetest ei ole seostatavad antud kahjujuhtumiga, on paljasõnaline ehk ebapiisavalt põhjendatud. Hindamata on jäetud hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütlused, mille kohaselt kõik esitatud arved on seotud antud liiklusavariiga, ning ümberpaiskunud autost sündmuskohal tehtud fotod. Hinnates nimetatud tõendeid kogumis, leiab kolleegium, et hageja kantud kahju seoses 7

(8)liiklusavariiga (antud kindlustusjuhtumiga) on tõendatud 130 472,75 kr. ulatuses. Nagu nähtub fotodelt, paiskus õnnetuses hageja veok koos laadungiga ümber. Veoki teisaldamiseks oli vaja see kõigepealt püsti tõsta ja seejärel pukseerida hageja asukohta. Seega olid põhjendatud O AS arve rataslaaduri kasutamise eest 2950 kr. ja OÜ B arve pukseerimise eest 2637,30 kr. Fotodelt nähtub, et täielikul purunes koormakate (tent), mistõttu uue tendi valmistamise kulu (AS A arve summas 15222 kr.) tuleb samuti seostada antud kahjujuhtumiga. S AS arvetest (milliseid kohus luges põhjendatuks) nähtub, et need esitati veduki raami õgvendamise eest, kuid on tõenäone ja usutav, et ümberpaiskunud veduki kabiin ja käigu- ning mootoriosa vajasid samuti remonti, mistõttu kolleegium loeb põhjendatuks ka AS S arved 07.10.2002 summas 32768 kr., 25.10.2002 summas 590 kr. (radiaatori kronstein) ja 15.08.2002 summas 1620 kr. (tihendite komplekt) ning OÜ V 13.08.2002 arve summas 474,58 kr. (summuti toru), ja AS K 08.08.2002 tasutud 254 kr. värvi- ja lahusti materjalide eest. See kokku teeb 56 515,90 kr., millele lisades kohtuotsusega põhjendatuks peetud kulutused 73 956,85 kr. on kogu hageja kahju antud kindlustusjuhtumis 130 472,75 kr. Lahutades sellest kindlustuslepingute kohase omavastutuse 20 000 kr. ja 2970 kr. tasumata kindlustuspreemiat, saame 107502,75 kr., millest pool on 53751,40 kr. Seega tuleb kostjalt hagejale täiendavalt välja mõista 28 258 kr. Apellatsioonkaebuses märgitud AS A arvet H021122 summas 8 800 kr. ei ole hageja esimese astme kohtus esitanud ega selgitanud, mille eest tähendatud arve hagejale esitati. Seega selle summa osas kolleegium leiab, et hagi ei ole tõendatud. Kuivõrd apellatsioonikohtule ei ole kehtiva TsMS § 657 kohaselt enam antud esimese astme kohtu otsuse muutmise õigust, tuleb maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks 25 493, 432 kr. väljamõistmise osas tühistada ja teha hagi osalise rahuldamise osas uus otsus, mõistes kostjalt hagejale välja 53 751,40 kr. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium TsMS ja TSM RakS § 3 ja varem kehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel poolte kohtukulud nende endi kanda. Tiit Kollom Ande Tänav Urmas Reinola 8