lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164 lg 2 ja § 208 lg 1 alusel kokku 40 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määruse ja kirjaliku vastuse nõudega 05.04.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 11.08.2006 kostja juhatuse liikmele Gennadi Tullkvist’ile kätte toimetatud ning TsMS § 318 lg-te 2 ja 3 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. § 407 lg 5 p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjat nende tagajärgede eest hoiatatud. Neil asjaoludel lahendab kohus asja tagaseljaotsusega TsMS § 231 lg 6 alusel esitab kohus tagaseljaotsuse põhjendused lihtsustatud vormis.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja hagiavalduses õiguslikult põhjendanud oma nõudmisi ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 40 000 krooni, millest 20 000 krooni on põhivõlg ja 20 000 krooni viivis. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.