KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1165 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2006, Tallinn Tsiviilasi P.Ti hagi H. K, E.Se, E.Bi, S.Sa, A.T, E.T, M.Mi ja A. K vastu kinnistule juurdepääsu määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- märtsi
- a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hageja P.T, esindaja Ljudmila Tamar, kostjad H.K, E.S, E.B, S.S, A.T, E.T, esindaja Christina Toomsalu M.M, esindaja adv Priit Tartu, A.K P.Ti apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Pärnu Maakohtu 01.03.2006 otsus tähtajatu juurdepääsu eest igaaastase tasu maksmise kohustuse määramise ja kohtukulude osas ning saata tühistatud osas asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- P.T esitas 16.09.2004 hagi Pärnu Maakohtusse H. K, E.Se, E.Bi, S.Sa, A.T, E.T, M.Mi ja A. K vastu kinnistule juurdepääsu määramiseks.
- Kuna juurdepääsu määramisel tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lõike 1 kohaselt määrata koormatud kinnisasjade omanikele ka juurdepääsu tasu, siis on hageja nõue määrata juurdepääsu tasuks 43 krooni igale kostjale aastas. Nimetatud summa põhineb AS B hinnapakkumisel, mille kohaselt 1m2 asfaltkatte taastamise hinnaks on 230 krooni, mis tuleks korrutada juurdepääsuala ligikaudse suurusega 105 m2 ning jagada 10 aastaga, mis on taastatud asfaltkatte amortisatsiooni aeg. Seega on summaks 301, 80 krooni aastas, mis teeb iga kostja kohta 43 krooni aastas.
- Kostjad H. K, E. Sja E. B on menetluse käigus esitatud vastuväidetest loobunud ning nõustuvad sisuliselt esitatud hagiga ning x koormamisega majadevahelisel alal 20 m2 osas. Kostjad nõustuvad märkuse kandmisega kinnistusraamatusse hageja kulul ja juurdepääsutasuga 43 krooni aastas.
- Kostja A. T ei vaidle esitatud hagile vastu ning palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja S. S on kinnitanud oma nõustumist hagiga ja vastuväidete puudumist.
- Kostjad E. T, A. K ja M. M ei tunnista esitatud hagi. Kostja M. M on haginõude selles osas, mis puudutab juurdepääsu tasu suurust, arvamusel, et nõue ei ole piisavalt selge ega võimalda määratleda üheselt tasu maksmiseks kohustatud isikut. Ka tasu suurus ei ole kostja suhtes õiglane. Hageja on põhjendanud tasu suurust asfaldi maksumusega, kuid kinnistul ei ole asfalti. Tasu eesmärgiks on korvata juurdepääsuga koormatava kinnisasja omaniku ebamugavused kitsenduse talumisel. Seetõttu leiab kostja, et tema jaoks peaks nimetatud tasu olema vähemalt 500 krooni aastas, sest hageja soovitud juurdepääsu määramisel muutub kinnistu suures osas ilma igasuguste piiranguteta kasutatavaks läbisõiduks, millega kostja igal momendil arvestama peab. Tasu suuruse osas on kostja esitanud maa maksustamishinna akti, mille kohaselt kostja väitel on tema maa maksustamishinnaks 200 kr/m2 ning ka seda tuleks arvestada juurdepääsu tasu määramisel. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus rahuldas hagi osaliselt ning määras tähtajatu juurdepääsu P.Ti kinnistule x üle kinnistute x, x, x, x, x ning tähtajatu juurdepääsu eest iga-aastase tasu maksmise kohustusena 43 krooni nii H. K, E.Se, E.Bi, A. T kui S.Sa kasuks ning 500 krooni nii E.T, M.Mi kui A. K kasuks.
- Haginõue juurdepääsu määramise osas üle kostjate kinnistute on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
- Juurdepääsu tasu osas puudub vaidlus kostjate H. K, E. S, E. B, A. T ja S. Spuhul, kes on sisuliselt nõustunud tasu suurusega 43 krooni aastas. Suuremat summat ei pea kohus õigeks määrata, kuivõrd arvestama peab asjaoluga, et tegemist on koormatavate kinnisasjade omanike seisukohaga. Kostjad E. T ja A. K ei ole avaldanud oma arvamust tasu suuruse osas, kostja M. M arvates ei saa see aga olla väiksem kui 500 krooni aastas. Nimetatud summa suuruse osas ei ole kohtule mõistlikke põhjendusi ega tõendeid esitatud, maa maksustamishinna aktilt kostja M. M kinnistu maa ruutmeetri hinna (mis on selle tõendi kohaselt 100 krooni m2, mitte 200 krooni, nagu kostja väitis) aluseks võtmine ei ole aga tasu suurusega seostatud ja tuleb jätta tähelepanuta.
- Nõustuda saab hageja põhjendustega tasu suuruse määramisel just kasutatava maa-ala (tee) korrashoiukulutuste arvestamise osas. Nagu paikvaatluse fotodelt ja protokollist nähtub, on nii x ja x elamute vaheline ala kui hoovi muruplatsist väljapoole jääv ala osaliselt asfalteeritud, osaliselt auklik, kohati parandatud. Kuna hoovi kasutatakse siiski peamiselt autode parkimise ja manööverdamise jaoks, tuleb hagejapoolse tasu määramisel arvestada asfaltkatte taastamise maksumusega, millele võib lisada ka mõningase summa kostjate privaatsuse rikkumise arvelt. Hageja esitatud tõend asfaltkatte taastamise hinna osas on sellise arvestuse aluseks piisav, kuid hageja on oma arvutuses eksinud. Hageja on 2
(5)ekslikult jaganud 105 m2 taastamismaksumuse kostjate vahel kaks korda, mistõttu tuleb õigeks tasuks kostja kohta tee asfaltkatte taastamismaksumuse mõttes ning 10-aastast amortisatsiooni arvestades pidada 301.80 krooni. Kui arvestada lisaks asjaolu, et hageja kasutab oma kinnistule pääsemiseks peamiselt x kinnistu alla jäävat maad, peab kohus õiglaseks määrata kostjatele E. T, A. K ja M. M kui osade x korteriomandite omanikele juurdepääsu tasuks 500 krooni aastas. Neile langeks hoovi asfaltkatte taastamisel (ja arvestades ka hoovis teostatavaid ehitustöid just A. K ja M. M poolt – A. K väitis seda kohtuistungil, M. M soovib täis ehitada elamu nurga ja on ladustanud hoovi ka ehitusmaterjali) selgelt suurem osa kui teistele kostjatele. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt, muutes hageja taotletava juurdepääsu tasu suurust osade kostjate osas, jättes märkusest välja selle kehtivuse igakordse omaniku suhtes ning rahuldades kostja M. M taotluse hageja kinnisasja kinnistusregistriossa märkuse tegemiseks.
- Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleb enne 01.01.2006 esitatud hagide lahendamisel menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldada senikehtinud seadust. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 lubas hagi osalisel rahuldamisel jätta poolte kohtukulud ka nende kanda ning antud juhul on seda sätet õige rakendada. Osad kostjad ei ole hagi vaidlustanud, osad aga küll, ja mõned nende vastuväidetest on ka tinginud hagi osalise rahuldamise. Seda silmas pidades ei ole õige menetluskulude jagamine, kuivõrd senikehtinud seadus ei võimalda mitme kostja puhul kulude ebavõrdset jaotamist tulenevalt menetluses osalemisest ja pakutud kompromissiga nõustumisest, nagu seda saab teha kehtiva TsMS § 163 lõike 2 alusel, kuid mis võiks kulude jagamise korral olla antud juhul õiglane. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- M.M esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas, millega hageja kohustus iga-aasta tasuma 500 krooni E.Tle, M.Mile ja A K ning teha selles osas uus otsus, millega määrata iga-aastase tasu maksmise kohustuseks 43 krooni E.T, M.Mi ja A. K kasuks. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ka kohtukulude osas. Kohtukulud palub hageja jaotada kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 teise lause kohaselt.
- Kostja E.T vaidles juurdepääsule vastu, jättes esitamata vastuväited hageja poolt pakutud iga-aastase tasu suuruse kohta. Seda märkis ka kohus kohtuotsuses. Kuna kostjal vastuväiteid hageja poolt pakutud tasu suurusele polnud, muud summat ta ei taotlenud, paljud kostjad olid selle tasuga nõus, siis kohtu poolt 10 korda suurem määratud tasu ei ole põhjendatud. Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid kostja huve kohus tasu määramisel kaalus. Kui kohus otsustas ise määrata juurdepääsu tasu x kaasomanike kasuks, siis oleks võinud diferentseerida tasu kaasomandi osade suuruse järgi.
- Kohus märgib otsuses, et 500 kroonise summa kohta ei ole kohtule mõistlikke põhjendusi ega tõendeid esitatud, pidades silmas kostjaid M.Mit ja A.Ka. Samas nõustus kohus hageja põhjendustega tasu suuruse määramisel just kasutatava maa-ala korrashoiukulutuste arvestamise osas ning leidis, et sellele võib lisada ka mõningase summa kostjate privaatsuse rikkumise arvelt. Nn mõningaseks summaks pidas kohus 10kordset tasu, mis ilmselgelt ei vasta taotletud omandi kitsenduse mõjule.
- Kohus ei ole vastanud ega andnud hinnangut hageja väidetele 500-krooonise tasu ebaõigsuse osas ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjad M. M ja A. K kasutavad ise sama juurdepääsuteed peaaegu samas ulatuses kui hageja. Veel väitis hageja, et kostjad ei pea parkima autot garaaži ees ja võivad selle parkida ka hoovi muule territooriumile.
- Kostja A.K omandas osa x kinnistust alles kohtumenetluse käigus ja oli kohtuvaidlusest teadlik. Arusaadav ei ole kohtu järeldus, et kostjatele M.Mile ja A. K hoovi asfaltkatte 3
(5)taastamisel langeks selgelt suurem osa kui teistele kostjatele. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas asjaolu, et M.M soovib täis ehitada elamu nurka ja on ladustanud hoovi ehitusmaterjali, on seotud juurdepääsu tasuga.
- Põhjendatud polnud kohtukulude jätmine poolte endi kanda, kuna hagi kostjate H. K, E.Se, E.Bi, A.T ja S.Sa vastu on rahuldatud täies ulatuses. Kompromissi ei ole sõlmitud. Poolte vahel on küll lihtkirjalik kokkulepe, muu hulgas ka kohtukulude osas, kuid see ei ole aluseks TsMS § 60 lõikes 1 sätestatust kõrvalekaldusemiseks. Hagi kostjate M.Mi, A. K ja E.T vastu rahuldati suuremas osas, praktiliselt kõikides nõuetes täielikult, osaliselt vaid tasu osas. Seega oleks kohus pidanud jaotama kohtukulud võrdeliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud nõuete suurustega. Vastustajate seisukoht
- E.B ei nõustu apellatsioonkaebusega kohtukulude jaotuse osas ning leiab, et temalt kohtukulude väljamõistmine poleks õiglane. M.M ja A.K ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. H.K, E.S, S.S, A.T ja E.T ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada tähtajatu juurdepääsu eest iga-aastase tasu maksmise kohustuse määramise ja kohtukulude osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
- Vaidlust ei ole enam juurdepääsu vajaduse, asukoha ja tähtaja osas. Vaidluse alla on jäänud üksnes juurdepääsu kasutamise tasu suurus. Vaatamata sellele, et vaidlustatud on üksnes osadele kaasomanikele määratud tasu suurus, tuleb asja uuel läbivaatamisel määrata uuesti kogu tasumisele kuuluv summa.
- Juurdepääsu õigus ei koorma kinnisasja mõttelisi osi, vaid kinnisasja tervikuna. Seetõttu tuleb kõigepealt määrata tasu kinnisasja kasutamise eest ja seejärel saab selle jagada kaasomanike vahel. AÕS § 75 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Seega on põhjendatud ka koormatisest laekuva tulu jaotamine kaasomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele. Riia mnt 69 elamu on jaotatud korteriomanditeks. Juurdepääsu õigus puudutab elamu juurde kuuluvat maatükki, mis korteriomandiseaduse § 1 lg-te 1 ja 2 alusel on samuti korteriomandi omanike kaasomandis vastavalt neile kuuluva reaalosa suurusele.
- Tasu suurust mõjutab eelkõige asjaolu, kui suures ulatuses võõrast kinnisasja koormatakse. Kohus lähtus tasu suuruse määramisel x ja x hoovidesse sissesõiduks kasutatava tee asfaltkatte taastamise maksumusest. Samas jättis kohus välja selgitamata, kui suur osa kasutatavast teest jääb x asuvale kinnisasjale ja kui suur osa x asuvatele kinnisasjadele. Kohus märkis, et hageja kasutab oma kinnistule pääsemiseks peamiselt x kinnistu alla jäävat maad ning määras seetõttu E. T, A. K ja M. M kui osade x korteriomandite omanikele juurdepääsu tasuks 500 krooni aastas, kuid jättis samas ülejäänud x korteriomandite omanike A. T ja S. S tasumääraks 43 krooni aastas. Selline jaotus ei vasta ilmselgelt korteromandite omanike kaasomandisse jääva maa mõtteliste osade suurustele. Kohus mõistis sama suure tasu A. T ja S. S kui x igale kaasomanikule, ehkki tuvastas, et hageja kasutab oma kinnistule pääsemiseks peamiselt x kinnistu alla jäävat maad. 4
(5)- Kolleegium ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjatele, kes hageja poolt pakutud tasule 43 krooni aastas vastu ei vaielnud, tulebki määrata selline summa ja kaasomanikele, kes nõudsid suuremat tasu, tuleb määrata suurem summa. Antud juhul ei ole enamik kaasomanikke tasu saamiseks omapoolset soovi avaldanud. Tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4, mis sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, võiks antud juhul pidada koormatud kinnisasja kaasomanikke ka solidaarvõlausaldajateks. Sel alusel võiks tasu jagamise jätta kaasomanike enda otsustada.
- Kuna pooled ei ole juurdepääsu tasu osas kokkulepet saavutanud ja kohus ei ole välja selgitanud olulisi asjaolusid õiglase tasu määramiseks kohtu poolt, tuleb asi saata selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Kohtukulude jaotamise otsustab kohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel. G. Kivinurm M. Seppik U.Loonurm 5
(5)