2-05-24566/5

Tsiviilasi 2-05-24566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-24566 Tsiviilasi J.K. hagi A.K. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja Miilaste sekretär Sigrid Huik nende Hageja: J.K. ; Hageja esindaja: Aleksandr Shlenduhhov; Kostja: A.K. ; Kostja esindaja: advokaat Valli Murde, Advokaadibüroo Karl Saavo . RESOLUTSIOON
3. Hagi osaliselt rahuldada.
4. Jagada J.K. ja A.K. i ühisvara alljärgnevalt : J.K. le jääb korteriomand aadressiga X, Tartu ja A.K. ile jääb korteriomand aadressiga X, Tartu ja sõiduauto Ford Escort väljalaske aasta
6. Välja mõista A.K. ilt J.K. kasuks pool sõiduauto Ford Escort väärusest s.o. 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebekord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt soovib hageja jagada ühisvara, mille hulka kuuluvad korteriomand aadressiga X, Tartu; sõiduauto Ford Escort (väljalaskeaasta 1991) ja garaažiühistu osak. Hageja leiab, et korteriomand X, Tartu on omandatud hageja lahusvara arvelt, mistõttu kuulub hageja omandisse. X, Tartu väärtuseks hindab hageja 630 000 krooni. Kostja valdab ja kasutab eeltoodud eluruumi üksinda, hageja elab koos kahe lapsega. Abielu kestel omandati eluruum aadressil X, Tartu. Eluruum oli omandatud hageja vanematele kuuluvate EVP-de eest, mille käsutamiseks oli sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe (tl 17). Seega on korter omandatud hageja vanemate poolt hagejale kingitud EVP-de arvelt, mistõttu on tegu hageja lahusvaraga. Poolte abielu kestel on omandatud sõiduauto Ford Escort, väljalaskeaastaga 1991, mille maksumuseks hindab hageja 20 000 krooni. Hageja palub jätta sõiduauto kostjale ning välja mõista kostja kasuks pool sõiduauto väärtusest. Samuti on abielu kestel omandatud garaažiühistu osak, mille hinnaks hageja määrab 15 000 krooni. Eelnevast tulenevalt palub hageja tunnistada eluruum aadressil X, Tartu hageja lahusvaraks; jagada korteriomand kaasomandi osadeks, arvestades laste tähelepanuväärivat huvi, selliselt, et hagejale jääb 2/3 ja kostjale 1/3 korteriomandist; kohustada kostjat esitama usaldusväärset informatsiooni sõiduauto ja garaažiühistu osaku ja selle väärtuse kohta ning jagada see vara võrdseteks osadeks selliselt, et asjad jääksid kostja omandisse ning hageja saab rahalise hüvitise ½ vara väärtusest; kohtukulud jätta kostja kanda. Menetluse kestel on hageja esindaja leidnud ,e t garaažiühistu osas vaidlusi ei ole ja seda jagada ei soovi. KOSTJA VASTUS Kostja hagi ei tunnista. Poolte abielu kestel on omandatud järgmine vara. Korteriomand asukohaga X, Tartu; korteriomand asukohaga X, Tartu; sõiduauto Ford Escort. Kostja leiab, et kummagi korteri hinnaks on 420 000 krooni ja sõiduauto hinnaks 15 000 krooni. Kostja meelest tuleb ühisvara jagada võrdsetes osades. Korteriomand asukohaga X, Tartu tuleb jätta hageja ainuomandisse ja korteriomand asukohaga X, Tartu tuleb jätta kostja ainuomandisse. Sõiduauto kostjale jätmise korral tasub kostja hagejale hüvitist summas 7500 krooni. Vaidlusaluste korteriomandite omandamine toimus mõlema poole vanemate kaasabil. Garaažühistu osak on kostja lahusvara, sest kostja omandas osaku oma emalt kinke teel. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE Kostja väide, nagu oleks garaažiühistu osak tema lahusvara, kuna on omandatud kinke teel, ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud vara väärtusega ning leiab, et kostja on vara väärtust alahinnanud. Hageja jääb hagiavalduses märgitud väärtuse juurde. Samuti ei saa nõustuda kostja väitega, et korteriomandid on võrdväärsed, kuna puudub asjatundjate vastav hinnang. 2 Kostja pakkus sõiduauto väärtuseks 15 000 krooni ja on nõus hagejale rahaliselt kompenseerima selle väärtusest poole. Sellega hageja nõustub. KOHTUISTUNG Pooled on kokku leppinud selles, et garaažiosak ei kuulu ühisvara koosseisu. Kohtuistungil selgitab hageja, et elab praegu X, Tartu koos oma vanemate ja kahe lapsega. Korter on kahetoaline. Lastele vajalike elutingimuste tagamiseks on tal vaja soetada suurem korter. Seega leiab hageja, et laste huvidest lähtuvalt peaks poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduma kuni 350 000 krooni ulatuses hageja kasuks. Hageja palub kohtul määrata laste huvidele vastav rahaline hüvitis. Kostja leiab, et poolte võrdsusest kõrvalekaldumine ei ole põhjendatud. Kostja leiab , et kui lapsed soovivad suuremat elamispinda, võivad nad alati tema juurde elama minna. Sõiduauto hinnaks hindab kostja istungil 10 000 krooni. Muus osas jäävad pooled oma seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Hagieavalduse kohaselt palub hageja jagada korteriomandit Tartus X arvestades laste tähelepanu väärivat huvi proportsiooniga 2/3 hagejale ja 1/ 3 kostjale. Samuti palub hageja jagada sõiduauto Ford Escort . Hageja leiab ,et korteriomand X on tema ainuomand, kuna on omandatud tema vanemate poolt talle kingitud EVP-de arvelt (tl 17). Hageja vanemate huvidele viidates on hageja oma avalduses leidnud ,et Ludmilla ja Fjodor Portnov on huvitatud kolmandate isikutena menetluses osalemisest. Menetluse kestel on kolmandate isikute kaasamise vajadus ära langenud sest puudub vaidlus vara koosseisu osas. Vaidlus on selle üle , kas korter X on soetatud hageja lahusvara arvelt s.o. kinke teel . Kohus leiab , et Eluruumide erastamise seaduse § 4 p1 järgi võis eluruumi erastada üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täiseliste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täiseliste endiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täiseliste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kokkuleppele . Kohus leiab , et kinkeleping
7. a. kehtinud Tsiviilkoodeksi § 259 alusel on vara tasuta teise poole omandusse andmine. Korter , kui vallasasi osteti
9. 1995 a. Hageja sai oma vanematelt 12 000 EVP krooni(tl. 17)
11. 1995 korteri kui vallasasja hind oli 14 730 krooni , millele lisandusid lepingu sõlmimise kulud (tl. 18) . Kohus leiab , et ei saa väita , et hageja on korteri erastanud ainult oma vanemate EVP-dega. Riigikohtu kohtupraktika järgi on Perekonnaseaduse § 15 lg1 kohaselt abikaasa lahusvara muuhulgas vara , mis on abielu kestel saadud kinke teel. Seega peab nimetatud sätte kohaldamiseks olema tõendatud kinkelepingu olemasolu. Kohus leiab , et kokkulepe , kus üks pool loovutab EVP –d korteri erastamiseks ei ole kinkeleping. Kokkulepe EVP üleandmiseks ja faktiliselt tekkinud olukord tähendab seda, et korter X omandati vallaasasjana hageja nimele , edasise kohustusega taluda oma vanemate edasist korteris elamist . Ühisvara jagamise seisukohalt ei oma see tähtsust , kas tegu on üürilepingu või tasuta kasutusega. Korteriomand X on kantud kinnistusraamatusse vastavalt asjaõiguslepingule
14. Pooled olid abielus ja koos kanti kinnistamise kulud. Asjaõiguslikus mõttes tekkis omand kinnistusraamatusse kandmisega . AÕS § 107 lg3 alusel kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil , et ta muutub maatüki oluliseks osaks , laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale (tl.15) .Korteriomand X on samuti kantud kinnistusraamatusse ja seda
16. 1999 (tl. 12). Poolte abielu registreeriti 18 .
17. 1990 ja lahutati
18. a. oktoobris. PkS § 19 lg 1 alusel loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel 3 võrdseks. Hageja leiab , et ühisvara jagamisel tuleb abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda, sest hageja elab kahe lapsega ja vanematega ühes kahetoalises korteris. Hageja leiab, et lähtudes kahe lapse huvidest ja korteriomandite väärtustest võib hageja kasuks abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda kuni 350 000 krooni ulatuses. Hageja palub kohtul laste huvisid hinnata ja määrata laste huvidele vastav rahaline hüvitis. Kohus leiab , et vastavalt PkS § 19 lg2 p-le i võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi . Laste olemasolu ja ka asjaolu, et lapsed kasutavad koos vanavanematega korteriomandi eset X ei anna iseenesest alust kõrvale kalduda PkS § 19 lg1 põhimõttest. Perekonnaseaduse alusel on laste isal emaga võrdsed õigused ja kohustused. Kostja istungil kinnitanud , et lastele on kodu tema juures alati olemas. Kuulanud ära pooled ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohus, et poolte ühisvara tuleb jagada selliselt, et hagejale jääb korteriomand asukohaga X, Tartu ja kostjale korteriomand asukohaga X, Tartu. Sõiduauto Ford Escort jääb kostjale, kuna kostja tunneb ainukesena selle kasutamise vastu huvi. Kostjal tuleb maksta hagejale hüvitust enamsaadud vara arvelt 7500 krooni, mis on pool Ford Escorti väärtusest. KOHTUKULUDE JAOTUS
19. jaanuaril
20. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
21. detsembrini
22. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et poolte kulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtunik 4