Sulgudes on märgitud „seoses tema mittenimetamisega töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale“. Alusena on käskkirjas viidatud
ja sotsiaalministri 31.03.2003 määrusega nr 51 kinnitatud Tööinspektsiooni põhimääruse §
) § 97 lg 1 alusel. Kaebajale helistas 9.veebruaril 2006 Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja J. S., kes oli komisjoni esimees ning teatas, et kaebuse esitaja kandidatuur on kinnitatud ja pakkus kaebajale alates 13.02.2006 tööle asuda, esialgu juristi ametikohal palgaga 5390 krooni, et tutvuda eelnevalt juhataja tööga. Alates 27.veebruarist 2006 pidi kaebuse esitaja tööle asuma Ida-Virumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja kohale seose endise juhataja A. O. üleviimisega Rakvere inspektsiooni. 13.veebruaril 2006 kirjutas kaebuse esitaja kaks avaldust: ühe Tööinspektsiooni peadirektorile juristi ametikohale nimetamiseks alates 13.02.2006 kuni 26.02.2006, teise sotsiaalministrile Ida-Virumaa Jõhvi TVK juhatajaks nimetamiseks alates 27.02.2006. Alates 13.02.2006 asus I.K. tööle koos A. O., tutvudes tulevase tööga, peale A. O. lahkumist töötas kaebuse esitaja iseseisvalt Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni juhataja tööülesannetes ja seoses sellega 2 leiab kaebaja, et küsimus tema tööle võtmisest oli otsustatud, kuna vastavalt
vaatas kaebaja läbi töövaidluse ja tegi otsuse. Veebruari kuupalka arvestati kaebuse esitajal 13.02.2006.a. kuni 27.02.2006.a. kui juristile, aga 27.- ja 28.veebruari eest kui juhatajale. Kaebuse esitaja leiab, et tema teenistusest vabastamine on vastuolus seadusega, kuna esimeses kirjutatud avalduses palus kaebaja ennast tööle võtta alates 13.veebruarist ja teises kirjutatud avalduse alates 27.veebruarist 2006.a. ning vastavalt
, see on tähtaja möödumise tõttu, võiks kaebaja olla juristi ametikohalt vallandatud alates 27.02.2006.a., mitte aga 10.03.2006, nagu käskkirjas on märgitud. Kaebaja leiab, et tema vabastamine teenistusest on vastuolus
lg 2, kuna käskkirjas ei ole ametisse mittenimetamise põhjusi toodud ja
, § 33 ja § 97 alusel otsustab ametniku teenistusse võtmise komisjon, kellel on selleks vastav pädevus. Kaebaja leiab veel, et kohtute seaduse uus redaktsioon on muutnud kehtetuks varem vana seaduse järgi kehtinud piirangud rahvakohtuniku ametikoha täitmiseks endiste kohtunike poolt, kes olid distsiplinaarsüüteo eest vallandatud ning põhjused, millistel ei tohi ametnikku teenistusse võtta, on toodud
Kaebuse esitaja kohtuistungil muutis oma esialgset nõuet ning taotleb osaliselt tühistada Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan´i 07.03.2006 käskkiri nr 66-k p 1 osas ja ennistada ta teenistusse Ida-Virumaa Inspektsiooni tööinspektor-juristi ametikohale ning välja mõista teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu ajavahemikus 10.03.-12.09.2006 summas 5390 krooni kuus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 11 lg 3 ja sotsiaalministri 31.märtsi 2003.a. määrusega nr 51 kehtestatud „ Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 20 kohaselt nimetab TVK juhataja ametisse sotsiaalminister Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Tööinspektsioon avaldas CV-Online´is teate pakutavast Ida-Virumaa Inspektsiooni TVK juhataja ametikohast, selleks, et leida isikuid, kes soovivad antud ametikohal töötada. Konkursiteadaannet ei ole avaldatud. Vastustaja leiab, et tegemist ei saagi olla Tööinspektsiooni poolt avaliku konkursi korraldamisega, sest Tööinspektsioon ei oma vastavat pädevust. Tööinspektsiooni peadirektor ei ole TVK juhataja ametikohale nimetamise õigust omavaks isikuks. Selleks, et Ida-Virumaa TVK juhataja ametikohta taotlevatest kandidaatidest välja selgitada isik, keda esitada sotsiaalministrile ametisse nimetamiseks, viidi läbi töövestlused. Esialgse vestluse kõigi kandidaatidega viisid läbi Ida-Virumaa Inspektsiooni juhataja Ü. P. ja Jõhvi TVK endine juhataja A. O.. Teine vestlus kolme kandidaadiga toimus Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja J. S. juures. I.K.´iga toimus vestlus 02.02.2006, vestluse juures Tööinspektsiooni peadirektori käskkirjaga nr. 52- k nimetati kaebuse esitaja Ida-Virumaa Inspektsiooni tööinspektor-juristi ametikohale. Tööinspektsiooni viibisid õigusosakonna juhataja ning arendus- ja personali osakonna peaspetsialist, keda kaebuse esitajale tutvustati kui Tööinspektsiooni ametnikke. Vastustaja leiab, et kuna avalikku konkurssi ei toiminud ja ka konkursiteadaannet ei avaldatud, siis on kaebuse esitaja poolt 02.02.2006 toimunud vestluse käsitamine konkursikomisjoni koosolekuna põhjendamatu. Konkursikomisjoni koosoleku toimumise aluseks on konkursi väljakuulutamine konkursiteadaandes
Sellist informatsiooni, et tegemist oleks olnud konkursikomisjoni koosolekuga, ei antud kaebajale ühelgi vestlusel. 3 09.02.2006.a. teatati kaebajale, et valik kandidaatide hulgast osutus temale. Kaebuse esitajaga lepiti kokku, et kuni ametikoha vabanemiseni ehk kuni 27.02.2006 nimetab Tööinspektsiooni peadirektor ta Ida-Virumaa Inspektsiooni tööinspektor-juristi ametikohale ning alates 27.02.2006, pärast sotsiaalministri poolt ametisse nimetamist, alustab ta teenistust IdaVirumaa Jõhvi TVK juhataja kohusetäitjana. Peadirektor tegi 21.02.2006.a. kirjaga nr.14/3897 sotsiaalministrile ettepaneku kaebuse esitaja nimetamiseks Ida-Virumaa Jõhvi TVK juhataja kohusetäitjaks alates 27.02.
lg 1 ja § 25 lg 1 vormistatakse ametisse nimetamine käskkirja või korraldusega ja ametnik on teenistuses ametisse astumise päevast. Kuna kaebuse esitajat ei ole TVK juhataja ametikohale nimetatud, siis see, et kaebaja tegutses kui TVK juhataja ei ole
lg 1 mõttes ametisse astumine TVK juhatajana.
lg 1 alusel oli kaebuse esitaja teenistuses tööinspektor-juristi ametikohal alates 13.02.2006 kuni 07.03.2006 käskkirjaga nr 66 sellelt ametikohalt vabastamiseni. Vastustaja leiab, et Tööinspektsiooni peadirektori 07.03.2006 käskkirja nr.66-k seadusevastaseks tunnistamisega ei ole saavutatav kaebaja Ida-Virumaa Inspektsiooni TVK juhataja ametikohale ennistamine, sest sellel käskkirjal ei ole seost kaebaja TVK juhataja ametikohale mittenimetamisega. Ajutine teenistussuhe tööinspektor-juristina tuli igal juhul lõpetada, sõltumata kaebaja nimetamisest või mittenimetamisest TVK juhataja kohusetäitjaks. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel on seadust rikutud sellega, et 07.03.2006 käskkiri nr. 66-k ei sisalda tema TVK juhataja kohusetäitjaks mittenimetamise põhjusi. Vastustaja leiab, et vaidlustatav käskkiri ei peagi ega saagi neid põhjusi sisaldada, sest sellega ei ole otsustatud TVK juhataja kohusetäitjaks nimetamist või mittenimetamist. Samuti ei ole Tööinspektsiooni peadirektor töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale nimetamise õigust omavaks isikuks , kelle tegevust reguleerib
KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele järgnevatel motiividel: 4 Avaliku teenistuse seadus (
) reguleerib teenistussuhteid.
§-is 1 on antud avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste, mille kohaselt avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses (lg 1). Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel (lg 2).
§-is 6 lg 1 on toodud ametniku mõiste, mille kohaselt ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.
kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Kaebuse esitaja I.K.´i teenistusest vabastamise aluseks oli
Vastavalt
§-ile 113 lg 1 teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse teenistusest ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud ajaks. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametniku teenistussuhe lõpeb teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast (lg 2). Määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse või valitakse samale ametikohale uueks tähtajaks (lg 3).
lg 1 sätestab, et ametnik on teenistuses ametisse astumise päevast.
Kaebuse esitaja nimetati Ida-Virumaa Inspektsiooni tööinspektor-juristi ametikohale Tööinspektsiooni peadirektori 13.02.2006 käskkirjaga nr 52-k alates 13.02.2006. Käskkirjast ei nähtu, et ametisse nimetamine oleks olnud tähtaegne, st et I.K. oleks ametisse nimetatud määratud ajaks (avalduses märgitud perioodiks 13.02.- 26.02.2006). Seega ametisse nimetamise käskkirjast tulenevalt ei saa antud situatsiooni tõlgendada teenistustähtaja möödumisena. Kõnealuse käskkirja kohaselt kaebuse esitaja nimetati ametisse määramata tähtajaks. Nii kaebuse esitaja ise kui vastustaja kinnitasid kohtule, et I.K.´i tegelik tahe oli algusest peale suunatud töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale ning et kaebaja tegelikult töötaski sellel kohal (täitis juhataja ülesandeid). Kohus nõustub vastustajaga selles, et tööinspektor-juristi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine on Tööinspektsiooni peadirektori pädevuses ning töövaidluskomisjoni juhataja ametisse nimetamine ja ametist vabastamine sotsiaalministri pädevuses. I.K.´it ei ole sotsiaalminister ametisse nimetanud, selle üle vaidlus puudub. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tööinspektor-juristi ametikohalt 27.02.2006 vabastamata jätmise tõttu jätkus tal nimetatud kuupäevast teenistussuhe töövaidluskomisjoni juhatajana. Tööinspektor-jurist ja töövaidluskomisjoni juhataja on täiesti erinevad ametikohad. Tööinspektsiooni peadirektoril puudub pädevus töövaidluskomisjoni juhataja ametisse nimetamiseks, ta võib teha vaid sellekohase ettepaneku sotsiaalministrile, kes ettepanekuga nõustumisel annab välja käskkirja isiku nimetamiseks antud ametikohale. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole siseministri mittenõustumine ettepanekuga ning ametisse nimetamisest keeldumine, seega kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda ning kaebaja argumendid selles osas on asjakohatud. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ajutine teenistussuhe tuli igal juhul lõpetada sõltumata kaebaja nimetamisest või mittenimetamisest töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäit- 5 jaks. I.K.´i ametisse nimetamine ei olnud ajutise iseloomuga, kuna Tööinspektsiooni peadirektori 13.02.2006 käskkirjas nr 52-k ei ole määratud teenistustähtaega. I.K. vabastati teenistusest enne seda, kui oli saadud ametlik vastus Sotsiaalministeeriumist Töökaitseinspektsiooni ettepaneku kohta nimetada I.K. töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale. Vastustaja esindaja kinnitas kohtule, et teenistusest vabastamise käskkirja väljaandmise ajal oli neil ministeeriumi negatiivne seisukoht teada suulise teabe põhjal. Vastustaja esindaja väitel, mida kinnitas ka kaebaja ise, temalt ei küsitud arvamust selle kohta, kas ta soovib jätkata teenistust oma ametikohal tööinspektor-juristi ülesandeid täites, kui suulise järelepärimise käigus selgus, et sotsiaalminister ei nimeta kaebuse esitajat töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale. Vastustaja esindaja selgitas kohtule, et Tööinspektsioon tegi oma valiku I.K.´i kasuks, kuna tema osutus nende jaoks kõige sobivamaks kandidaadiks töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale, mistõttu tehtigi sotsiaalministrile ettepanek I.K.´i nimetamiseks sellele ametikohale. Sotsiaalminister seda ettepanekut ei toetanud ning I.K. jäi töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale nimetamata. Vaidlustatav teenistusest vabastamise käskkiri on oma sisult vastuoluline, selles on vabastamise alusena toodud teenistustähtaja möödumine vastavalt
§-ile 113 ning ühtlasi ka tema mittenimetamine töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja ametikohale. Käesolev käskkiri nr 66-k on oma sisult vastuolus käskkirjaga nr 52-k, milles on määramata I.K.´i teenistustähtaeg. Sellest võib järeldada vaid seda, et aluseks on võetud vaid kaebaja avaldus ning tähelepanuta jäetud ametisse nimetamise käskkiri. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et soovib enda teenistusse ennistamist tööinspektor-juristi ametikohale. Vastustaja esindaja väitis kohtuistungil, et hetkel on neil Ida-Virumaa Inspektsioonis tööinspektor-juristi ametikoht vakantne. Kaebuse esitaja taotleb lisaks teenistusse ennistamisele ka tasu väljamõistmist vastustajalt teenistusest sunnitult puudutud aja eest arvates 10.03.2006 kuni 12.09.2006 summas 5390 krooni kuus, mis teeb kokku 32 958,20 krooni (märts- 22x173,87=3825,20, september12x179,67=2156, aprill – august- 5x5390). Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.