← Eesti

3-06-752/6

3-06-752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-752 Haldusasi I.J.’i kaebus Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike töökorralduse (valveaja arvestamist ja tasustamist puudutavas osas) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Julgestuspolitseilt saamata jäänud töötasu 20 829.09 krooni väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.J. ning vastustaja Julgestuspolitsei esindajad Meelis Masso, Raivo Aeg, Alo Kirsimäe ja Marek Unt RESOLUTSIOON Jätta I.J.’i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 25.09.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
  4. Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseikonstaabel I.J. esitas 19.04.2006 Tallinna halduskohtule kaebuse taotlustega mõista Julgestuspolitseilt välja kaebajal saamata jäänud lisatasud brutona: 1) valveaja eest ajavahemikul oktoober
  5. a kuni veebruar
  6. a 6647,27 krooni (1828 valvetundi); 2) ülevalveaja normtundide tehtud töö eest 14181,82 krooni ajavahemikul oktoober
  7. a kuni veebruar
  8. a (260 ületundi norm valveajast), kokku 20 829.09 krooni /tl 1-5/.
  9. 08.05.2006 esitatud kaebuse täpsustuses palus I.J. lisaks varasematele taotlustele teha kindlaks ka Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike töökorralduse (valveaja arvestamist ja tasustamist puudutavas osas) õigusvastasus /tl 15-16/. 1
  10. Eelnevalt olid Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnikud, sh I.J., esitanud 30.01.2006 vastavasisulise avalduse korrakaitseosakonna politseidirektor politseipeadirektori asetäitja Julgestuspolitseis ülesannetes Alo Kirsimäe`le, kes oma 02.03.2006 vastuses ei pidanud avaldust põhjendatuks /tl 18-19/.
  12. mai 2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 20-21/, 26.05.2006 esitas Julgestuspolitsei kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 35-41/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja I.J. leiab, et ajavahemikul
  13. oktoober kuni jaanuar
  14. a on Julgestuspolitsei käitunud korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike suhtes ülekohtuselt ja juhtkonna poolt omavoliliselt, allutades neid rohkem valveajale kui seda näeb ette politseiteenistuse seadus (edaspidi - PolTS). Enne
  15. oktoobrit algas kumbagi vahetuse töönädal teisipäeva hommikul kell 9 ja politseinikud saabusid tööle selleks ajaks. Pärast oktoobrit 2004 asusid mõlemad vahetused tööle töögraafiku alusel, alustades valveaega esmaspäeva õhtul kell 19.
  16. Vahetus kestis järgmise esmaspäeva kella 19-ni. Töönädala kogupikkus on 168 tundi (tööaeg 80 tundi ja valveaeg 88 tundi). Mitte kunagi ei ole valveaja ületundide kogupikkus väiksem PolTS § 29 lg-s 2 kehtestatud normist (150 valvetundi). Kaebaja leiab, et valveaja ületundide eest kannatanud politseiametnikele tuleb kompenseerida tööandjapoolne omavoli, hüvitades neile PolTS § 29 lg 2 kehtestatud normi ületavad valvetunnid võrdsustatult ületunnitööga. Alates 01.03.2006 hakkas Julgestuspolitsei pidama valvetundide aja arvestust personaalselt, kuid keeldus tagantjärele saamata jäänud lisatasusid maksmast. Vastustaja Julgestuspolitsei palub jätta kaebus rahuldamata. Kiirreageerimistalitus on Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna struktuuriüksus, mille ülesanded ja pädevus on toodud korrakaitseosakonna põhimääruse p-des 18 ja
  17. Kiirreageerimistalitust juhib komissar, kelle pädevuses on koostada talituse teenistujatele töögraafikud, kinnitada talituse tööajatabel ja esitada iga kuu esimeseks tööpäevaks politseidirektorile aruanne talituse isikkoosseisu töötundide ja tehtud tööde kohta. Julgestuspolitsei teenistujate töötasustamise üldisi tingimusi reguleerib Julgestuspolitsei juhi poolt kinnitatav igaaastane Julgestuspolitsei palgajuhend osas, mis on asutuse juhi pädevuses ning ei ole kehtestatud muude õigusaktide või kollektiivlepingutega. Konkreetse teenistuja palgatingimused kehtestatakse Julgestuspolitsei juhi käskkirjaga. Alates
  18. aastast on korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse kontsaablile (end politseiinspektor) I.J.ile Julgestuspolitsei juhi poolt kehtestatud järgmised palgatingimused: - alates 01.01.2004.a kuni 31.12.2004.a kuutöötasu arvestamise alusena
  19. palgaastme kuupalgamäär 6400 krooni, lisatasu teenistusaastate eest 10% ametipalgast ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest igas kuus 3520 krooni, millest juurdemakse palga vähenemise tõttu moodustas 320 krooni; - alates 01.01.2005.a kuni 31.12.2005.a kuutöötasu arvestamise alusena
  20. palgaastme kuupalgamäär 6400 krooni, lisatasu teenistusaastate eest 10% ametipalgast ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest igas kuus 1920 krooni; - alates 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a kuutöötasu arvestamise alusena
  21. palgaastme kuupalgamäär 6400 krooni. Lisatasude osas aga vastavalt Julgestuspolitsei palgajuhendiga kehtestatud maksmise korrale, va lisatasu teenistusaastate eest, mida makstakse kooskõlas avaliku teenistuse seaduse §-s 37 sätestatule. Valveaeg ei ole tööaeg, vaid ametniku puhkeaeg, mil ta peab olema valmis oma teenistusülesannete täitmisele asumiseks. Korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse ametnikele ei olnud kuni 01.03.2006.a tööajatabelitesse märgitud valveaega ega makstud tasu 2 valveaja eest põhjusel, et kiirreageerimistalituses ei olnud kehtestatud valveaega. Aastatel 2004 ja 2005 olid teenistujate palgatingimused kehtestatud igal aastal eraldi käskkirjadega ning nendes polnud ette nähtud ei valveaega ega selle eest tasustamist. Kiirreageerimisametnikele, kellest paljud ei ole Tallinna või Harjumaa elanikud (kaebuse esitaja on Suure-Jaanist), Sisekaitseakadeemia ruumides majutusvõimaluse andmist ei ole võimalik samastada valveaja sisseseadmisega. Tulenevalt politseiteenistuse ja eriti kiirreageerimistalituse töö spetsiifikast võiks asuda seisukohale, et kuna kõik politseiametnikud peavad olema praktiliselt kogu aeg igaks juhuks valmis oma teenistuskohustuste täitmiseks, siis oleks neil kõigil õigus nõuda ka tasu valveaja eest. Valveaeg PolTS § 29 mõttes tuleb tuvastada eelkõige õiguslike ja faktilise asjaolude kogumi kaudu: kas valveaeg oli kehtestatud selleks pädeva ametiisiku poolt ja kas konkreetne politseiametnik oma puhkeajal ka valveaja kohustusi täitis (viibis puhkeajal ja oli kättesaadav kokkulepitud kohas). Kiirreageerimistalituse komissar Marek Unt on 04.02.
  22. a teinud Julgestuspolitsei juhile ettekande (ettepaneku) kiirreageerimistalituse politseiametnikele makstavate lisatasude ja tööaja graafiku osas. Nimetatud ettekandega kehtestas komissar graafikujärgseks töönädala alguseks esmaspäeva alates kell 19.00 Sisekaitseakadeemia IV ühiselamu saalis kogunemisega (loendusega), mille viib läbi vahetuse vanem. Töönädala lõpuks kehtestati järgmise nädala esmaspäev kell 19.
  23. Vaidlust ei ole selles, et selline töökorraldus tegelikult ka läbi viidi ja see kehtis kuni 01.01.2006.a, mil töönädala alguseks kehtestati uuesti teisipäev algusega kell 19.
  24. Sellist töökorraldust keegi teenistujatest ei vaidlustanud ja seda kohustuti täitma. Kiirreageerimistalituse komissari ametijuhend võimaldab teha järelduse, et komissari pädevusse ei kuulunud valveaja ja sellega seotud lisatasude kehtestamine. M. Unt’i ettekandes sisalduvat korraldust selle kohta, et teenistujad peavad olema kättesaadavad ka puhkeajal, ei saa käsitada kui seaduslikku valveaja kehtestamist. Sellele ettekandele pole järgnenud Julgestuspolitsei juhi vastavat käskkirja kiirreageerimistalituse politseiametnikele PolTS §-s 29 sätestatud valveaja kehtestamise ja vastavate lisatasude maksmise kohta. Ainuüksi viimane aga ei välista faktilist võimalust, et vaatamata seadusliku aluse puudumisele, teenistujaid siiski valveajarežiimile allutati. Kaebuse esitaja on analüüsinud küll väidetavalt valveaega kehtestanud ettekannet, kuid jätnud esitamata väited ja tõendid selle kohta, et ta ka tegelikult oma puhkeajal valveaja tingimustele allutatud oli. Ebaõige on I.J.i seisukoht, et valveaja normtundidest enam tehtud valvetööd tuleb käsitleda ületunnitööna ning tasustada vastavalt palgaseadusele. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei ületunnitöö mõiste ega valveaja olemusega. Politseiametniku ületunnitöö mõiste annab PolTS § 27 lg
  25. Tegemist on konkreetse tööülesande täitmisega väljaspool oma tavalist tööaega. Valveajal viibiv politseiametnik mingeid reaalseid kohustusi ei täida, kuid ka valveajal teenistusse rakendatud politseiametnikule makstakse ületunnitöö eest lisatasu vastavalt palgaseaduse § 14 lg-le
  26. Vastustaja juhib kaebuse esitaja tähelepanu valveaja ja ületunnitöö eest lisatasude väärale väljaarvutamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Kohus peab kõigepealt vajalikuks märkida järgmist. Ehkki kaebaja on kaebuses esitanud samaaegselt nii tuvastamis- kui ka kohustamistaotluse, selgus 11.09.2006 kohtuistungil kaebaja tegelik tahe: I.J.il puudub iseseisev põhjendatud huvi Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametnike töökorralduse (valveaja arvestamist ja tasustamist puudutavas osas) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja soovib niisuguse asjaolu kindlakstegemist üksnes seonduvalt esitatud palganõudega. Et hindamaks I.J.i väidetavalt saamata jäänud töötasu nõude põhjendatust tuleb kohtul nagunii 3 tuvastada, kas Julgestuspolitsei kaebaja kui korrakaitseosakonna kiirreageerimistalituse politseiametniku töökorraldus valveaja arvestamist ja tasustamist puudutavas osas oli kooskõlas õigusnormidega või mitte, ja sellest omakorda sõltub kas kaebaja kasuks tuleb välja mõista tema poolt taotletavad summad, siis on nimetatud asjaolude tuvastamine palganõude koosseisuline element. Kaebaja mõistis seda ja loobus kohtuistungil eraldi tuvastamisnõudest /tl 145/. Seega tuleb kaebuses esitatud viited nn töölesundimisele jm väidetavalt ebaõigele töökorraldusele käsitada kui motiive palganõudele.
  28. PolTS § 19 lg 5 järgi politseiametnike palgaastmetele vastavad, sealhulgas diferentseeritud palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus andnud
  29. jaanuaril
  30. a määruse nr 30 „Politseiametnike töötasustamine ja politseikadettidele stipendiumide maksmine
  31. aastal“, mille § 4 p 3 kohaselt politseiametnike palgaastmetele vastavaid palgamäärasid võidakse diferentseerida
  32. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires politseiametniku kategooria alusel: Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna politseiametnikel kuni 50 protsenti (19.03.
  33. a määruse nr 106 redaktsioonis). Sama määruse § 5 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et
  34. aasta riigieelarves töötasuks ettenähtud summa piires on lubatud politseiametnikele määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omava isiku otsusel vastavuses kollektiivlepingus sätestatud või asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga ning et täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest kokku makstava lisatasu piirmääraks kuus on kuni 50 protsenti politseiametniku ametikoha palgaastmele vastavast käesoleva määruse lisas kehtestatud palgamäärast. Selle määruse järgi täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse politseiametniku ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustusi ja asutuse või struktuuriüksuse juhi antud ülesandeid (§ 5 lg 3) ning nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on politseiametniku teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine struktuuriüksuse juhi poolt (§ 5 lg 4). Analoogselt oli politseiametnike töötasustamine, sh Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna politseiametnike palgamäärade diferentseerimine ette nähtud ka
  35. a Vabariigi Valitsuse
  36. jaanuari
  37. a määrusega nr
  38. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et vaadeldud perioodil sai ka I.J. ametipalka koefitsiendiga 1,5, mis pidi kompenseerima võrreldes teiste politseiametnikega Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna politseiametnikele esitatavad kõrgemad nõuded füüsisele, psüühikale ning nende töötamise stressi- ja kasarmuolukorras. Seega kompenseeriti sisuliselt nii täiendavate teenistusülesannete täitmine kui ka nõutavast tulemuslikum töö, neid täpsemalt eristamata ja sõltumata asjaolust, kas tegelikult täiendavaid ülesandeid täideti ja nõutavast tulemuslikumat tööd tehti või mitte. Kaebajale ei ole selline palgakorraldus probleemi tekitanud.
  39. Vabariigi Valitsuse
  40. jaanuari
  41. a määruse nr 7 „Politseiametnike töötasustamine
  42. aastal“ § 3 lg-s 1 kehtestati, et politseiametnikele on lubatud määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest politseiametniku ametikohale nimetamise õigust omava isiku otsusel vastavuses kollektiivlepingus sätestatud või asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga. Selle alusel on kehtestatud Julgestuspolitsei
  43. a palgajuhend /tl 52-54/. Vabariigi Valitsuse
  44. veebruari
  45. a määruse nr 32 „Politseiametnike töötasustamine“ § 3 lg 1 kohaselt politseiametnikele on lubatud määrata lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest asutuse juhi otsusel vastavuses kollektiivlepingus sätestatud või asutuses kehtestatud lisatasude maksmise korraga. Nimetatud lisatasude maksmise alused ja kord on kehtestatud Julgestuspolitsei
  46. a palgajuhendiga /tl 4 9-11/ ja Julgestuspolitsei
  47. a palgajuhendiga /tl 55-57/. Seega nähtub eeltoodust, et alates
  48. a, mil palgamäärad tõusid, ei suurendatud enam automaatselt Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna (kiirreageerimistalituse) politseiametnike palgamäära, vaid nõuti lisatasu määramiseks/maksmiseks ka tegelikult täiendavate teenistusülesannete täitmist ja/või nõutavast tulemuslikumat tööd. See tingis ka palgajuhendite konkretiseerimise. I.J. ei vaidlusta, et talle on ka neil aastatel makstud nimetatud lisatasusid kokku 50% tema palgamäärast. Sealjuures nähtub poolte seletusest, et eraldi käskkirjadega maksti 20% ulatuses lisatasu füüsiliste ja teoreetiliste katsete sooritamise ja kõrgendatud stressitingimustes töötamise eest (st nõutavast tulemuslikuma töö eest) ning 30% täiendavate teenistusülesannete täitmise eest (sh kohustus elada valvesoleku ajal Kase tn-l ühiselamus ja senisest varasem kohaleilmumine). Käesoleval juhul ongi vaidlus selles, kas pärast nn Lihula sündmusi, alates oktoobrist 2004 teiste seas kaebajale esitatud nõue ilmuda teisipäeva hommiku kella 9.00 asemel kohale esmaspäeva õhtul kell 19.00 lühendas ebaseaduslikult kaebaja puhkeaega ja pikendas valveaega ning kas kaebajal on jäänud seetõttu saamata osa töötasust.
  49. Vastustaja seletusest ilmnes, et kiirreageerimistalituse komissar Marek Unti 04.02.2005.a ettekanne Julgestuspolitsei juhile kiirreageerimistalituse politseiametnikele makstavate lisatasude ja tööaja graafiku osas /tl 7/ oli käsitatav ettepanekuna hilisema
  50. a palgajuhendi kehtestamiseks andmaks alused lisatasude maksmisele. Nimetatud ettekandes märgitu kohaselt pidi graafikujärgne töönädal algama esmaspäeva alates kell 19.00 Sisekaitseakadeemia IV ühiselamu saalis kogunemisega (loendusega), mille viib läbi vahetuse vanem. Töönädala lõpuks kehtestati järgmise nädala esmaspäev kell 19.
  51. Teiste seas on kaebaja nõustunud selle ettepanekuga /tl 60/ ning vaidlust ei ole selles, et selline töökorraldus kehtis ka tegelikult kuni 01.01.2006.a. PolTS §-st 29 nähtuvalt valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema asutuse juhtkonnale ja korrapidamisteenistusele kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute politseitoimingute tegemiseks oma puhkeajal; valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus; valveaja eest makstakse lisatasu, mis on 10% politseiametniku tunnipalga määrast. Puudub vaidlus ka selles, et Julgestuspolitseis ei olnud kuni 01.03.2006 seaduses ettenähtud korras kehtestatud valveaega ei peetud sellekohast arvestust ega tasustatud eraldi, kuigi politseiametnikele esitatud nõue valmisolekuks vastas põhimõtteliselt valveaja tunnustele. Samas puuduvad tõendid, et esmaspäeval kell 19.00 loendusele kogunenud politseiametnikud pidanuks öö veetma Sisekaitseakadeemia ühiselamus, kui nende elukoht võimaldas ilmuda hiljemalt 1 tunni jooksul vastava teate saamisest. Asjaolu, et I.J. oma alalise elukoha (SuureJaani) tõttu ei saanud enne järgmisel hommikul algava vahetuse algust pöörduda koju, vaid pidi jääma ööbima ühiselamusse, ei tähenda, et tegelikult algas tema vahetus katkematult esmaspäeva õhtul kell 19.
  52. Kaebaja ei osanud tuua ühtki näidet, et teda oleks reaalselt nn valveajal tööle rakendatud või et kedagi oleks karistatud, kui ta kogunemisele ei ilmunud või hilines. Ka ei ole politseiametnike alkoholitarvitamisi tööst vabal ajal käsitatud töö ajal (valveajal) toime pandud distsipliinirikkumistena. Kohus nõustub vastustajaga selles, et majutusvõimaluse loomine ühiselamus ei ole võrdsustatav valveaja kehtestamisega. Liiatigi oli nimetatud ebamugavused ja valmisolek viivituseta teenistusse asuda kompenseeritud eelpoolt käsitletud lisatasuga. See nähtub nii komissar M. Unti ettepanekust kui ka Julgestuspolitsei
  53. a palgajuhendist (V osa). Antud juhul ei ole seega oluline, kas valveaja varasem kehtestamata jätmine Julgestuspolitseis oli õige või vale. Oluline on hoopis see, et I.J. ei ole seeläbi kandnud kahju saamata jäänud töötasu näol. Täiendav ülesanne - ilmuda loendusele enne tegeliku graafikujärgse töö algust ja olla vajadusel kättesaadav – on olnud tasustatud sellekohase lisatasuga 30% tema palgamäärast. Et I.J.il puudus kohustus veeta öö enne teisipäevase graafikujärgse töö algust nimelt Kase tn ühiselamus ja et ta ei ole pidanud 5 töövälisel ajal ka täitma tööülesandeid, puudub igasugune alus käsitada tema Tallinnas viibimise aega ületunnitööna PolTS § 27 lg 1 mõttes. Politseiametniku ületunnitöö tähendab, et politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd vaid teatud erakorralistel juhtudel (nt riigi julgeoleku tagamiseks, inimese päästmiseks jne) väljaspool oma tavalist tööaega, so puhkeajal, sh ka puhkepäeval ja riigipühal. Niisuguste asjaolude esinemise kohta puuduvad antud juhul igasugused tõendid. Kohus rõhutab, I.J. on saanud kogu aeg kompensatsiooni oma töö spetsiifilisuse eest, selle eest, et ta on pidanud „olema asutuse juhtkonnale ja korrapidamisteenistusele kokkulepitud kohas kättesaadav edasilükkamatute politseitoimingute tegemiseks oma puhkeajal“ – alguses konkretiseerimata 50% lisatasu näol, hiljem täpsustatud tingimustel 30% lisatasu näol. Kaebaja möönis, et polnud alust maksta töötingimuste diferentseerimise eest lisatasu rohkem valitsuse kehtestatud ülempiirist 50%. Ehkki vaadeldud perioodidel (2002-2006) muudeti teiste seas I.J.i töötasustamistingimusi, ei ole kaebaja tõendanud, et tema töötasu oleks olnud sel juhul suurem, kui Julgestuspolitseis oleks olnud varem kehtestatud valveaeg ja makstud selle eest eraldi 10% lisatasu tunnipalga määrast. On ilmne, et sel juhul oleks vastavalt vähendatud või võetud ära lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, kuna sellekohane täiendav ülesanne oleks ära langenud ja kuulunud tasustamisele muudel alustel. Seda kinnitab ilmekalt Julgestuspolitsei
  54. a palgajuhend, kus eeltoodut on juba arvestatud. Lisaks eelmärgitule, Julgestuspolitsei loomise algaastatel, kui selle politseistruktuuriüksuse töö eripära ja töötingimused ei olnud veel lõplikult selged, pidas valitsus piisavaks, kui neile politseiametnikele kehtestatakse selle määratlemata eripära kompenseerimiseks lisatasu kuni 50%. Neil asjaoludel on I.J.i kaebus põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Seega puudub kohtul vajadus hinnata kaebajal väidetavalt saamata jäänu palga nõude arvutamise õiguspärasust. Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.