← Eesti

2-06-3631/6

Tsiviilasi nr 2-06-3631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2006.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviil

) § 410 kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 410

järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

  1. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ja hageja esindaja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha sisuline otsus.

§ 413

lg 3 p 3 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust kostja ilmumata jäämisel kohtuistungile, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on kohtule esitatud vastuses hagile märkinud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Eeltoodust lähtudes tuleb antud asi lahendada sisulise otsusega. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 1.500 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise vanemalt välja PkS §-s 60 nimetatud täisealisele isikule selle isiku nõudel, lähtudes PkS §-s 61 sätestatust. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. 12. 2005. a. määrusega nr 328 on kehtivaks kuupalga alammääraks 3.000 krooni. PkS § 61 lg 6 p 1 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PkS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Ulvi Teesalu ja kostja abielust on sündinud hageja. Hageja on saanud täisealiseks 19. 02. 2006. a ja jätkab õppimist keskkoolis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 1.500 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja taotlus elatise summas 1.500 krooni kuus väljamõistmiseks on põhjendatud. Kuigi kostja on Tallinna Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 183428 3

(4)Tsiviilasi nr 2-06-3631 (tl 19) tunnistatud 80% ulatuses püsiva osalise töövõimekaotusega isikuks, on kohus seisukohal, et kostja sissetulek on piisav, et tasuda hageja ülalpidamiskulud hagis nõutud summas. Kostja saab töövõimetuspensioni 1.964 krooni kuus ja igakuist töötasu summas 1.500 krooni, kokku on kostja kuusissetulek seega 3.464 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda seadusega ettenähtud elatise miinimumi 1.500 krooni.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Katrin Saar kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.