Obsah (7)

§ 94§ 208§ 76§ 142§ 145§ 100§ 113

ÄRAKIRI nr.2-06-1292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2006, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Tsiviilasja number 2-06-1292 Tsivii

RkS § 14 ja

§ 94lg 1 ja 113 lg 1 9 % aastas ehk 0,025% päevas ning moodustas summa 576 krooni.

Hageja tugineb oma nõudes

§ 208, 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2 ning § 113 sätetetele.

Kostjatel hagile vastuväited puuduvad. Kostja P H on hagimaterjalid kätte saanud 02.03.2006 ning kostja A S - 11.02.

1. Hagile vastamiseks oli määratud tähtaeg – 10.03.
2. Kirjalikku vastust kostjad hagile ei esitanud, kuid tulenevalt TsMS § 407 lg 5 sätestatust ei olnud asja lahendamine tagaseljaotsusega võimalik Kohus pidas vajalikuks asja arutamist kohtuistungil 07.08.
3. Hageja volitatud esindaja A P on kohtule edastatud avalduses palunud 07.08.2006 hagi läbi vaadata hageja esindaja osavõtuta ja hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja alustel. Kostja P H 07.08.2006 kohtuistungile ei ilmunud, istungist on ta teadlik talle 25.07.2006 kätte antud kohtukutsega. Kirjalikke vastuväiteid asja arutamiseks ei ole esitanud. Kostja A S kinnitas kohtus, et käendajana oli ta teadlik P H poolt ostetud külmiku järelmaksete tasumisel oma vastutusest, samuti oli hageja talle kirjalikult teatanud tekkinud võlgnevusest ning hoiatanud võla sissenõudmisest. Käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisasutuses ning vahendid võla tasumiseks puuduvad. Kaaskostja P H oli lubanud, et likvideerib ise kogu võlgnevuse. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hageja kirjalik taotlus asja sisuliseks arutamiseks hageja esindaja osavõtuta on põhjendatud. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis võib kohus vastavalt p 1 - jätta hagi läbi vaatamata, p 2 – teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, p 3 – lahendada asja sisuliselt või p 4 – lükata asja arutamise edasi. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Nimetatud TsMS § 410 sätestatud tagajärjed olid märgitud ka kostja P H `le väljastatud kohtukutsel, mille kostja on isiklikult kätte saanud 25.07.
4. Kohus leiab, et kuna hageja on kirjalikult taotlenud asja läbivaatamist tema osavõtuta, samuti hagi rahuldamist kostjate kohtuistungile mitteilmumise korral, siis võib kohus kohaloleva kostja A S ` nõusolekul ning TsMS § 409 lg 1 p 3 ja 410 tulenevalt asja kohtuistungil sisuliselt ka lahendada. Hagiavalduses esitatud asjaoludel ja avaldusele lisatud dokumentide alusel on hagi tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vastastikused õigused ja kohustused asjas tulenevad võlaõiguslikest kokkulepetest hageja ja kostja P H vahel asja müümisel järelmaksuga ning kostja A S käendajana võetud kohustusest tagada ostja kohustuste täitmist.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ning õigel viisil. Kohtus on hagiavaldusele lisatud dokumentide alusel tuvastatud, et hageja täitis oma lepingulised kohustused ning andis kostja P H poolt ostetud asja talle üle. Kostja P H ostjana oma kohustusi ostuhinna tasumisel nõuetekohaselt ei ole täitnud, mistõttu on tekkinud võlgnevus hagis märgitud summas. Vastavalt

§ 142

lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhi- võlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 145

lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

alusel võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) seadusega sätestatud suuruses alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõude tõendamiseks kostjatega sõlmitud lepingud, samuti lepingu üldtingimused, võlgnevuse arvestuse ning koopiad kostjatele väljastatud kirjalikest meeldetuletustest. Kostjad ei vaidlusta hagis nõutud põhivõla ega ka viivise ja leppetrahvi suurust, samuti võlgnevuse arvestamise aluseid. TsMS § 440 võimaldab kohtul kostjate poolt hagi õigeksvõtul hagi rahuldada. Kostja A S võttis hagi õigeks 07.08.2006 kohtuistungil. Kostja P H `t on hoiatatud hagimaterjalide väljastamisel, et hagile vastuse esitamata jätmisel võib kohus tulenevalt TsMS § 407 sätestatust lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Mõjuvatest põhjustest hagile vastamata jätmiseks (TsMS § 407 lg 5 p 3) ja ka kohtusse mitteilmumiseks ei ole kostja kohtule teatanud. Hagiavalduses taotleb hageja menetluskulude kostjate kanda jätmist. Hageja on tasunud hagi esitamisel vastavalt maksekorraldusele nr.39, 18.01.2006 riigilõivu summas 550 krooni. TsMS § 165 lg 3 tulenevalt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 20. novembril 2006.a. Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev I.Golubev