3-06-1035/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinnas Haldusasja number 3-06-1035 Haldusasi M.G. kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti kohustamiseks tähtajalise elamisloa menetlusse võtmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.septembril 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.G., esindaja Aleksandr Gamazin vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Liisa Surva RESOLUTSIOON Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus rahuldamata ja HkMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kohtukulud tema enda kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb HkMS § 31 lg 4 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD 1.M.G.l oli Eesti tähtajaline elamisluba kehtivusega 26.11.2001-25.11.2004.a. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) keeldus 10.11.2004.a. otsusega nr 20041387 M.G.le tähtajalise elamisloa pikendamisest põhjusel,et M.G. ei ole täitnud püsivalt Eestis viibmise nõuet. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2006.a. otsusega nr 3-04-376 M.G. kaebuse KMA nimetatud otsusele läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtusse. 1 2.15.03.2006.a. tegi KMA M.G.le ettekirjutuse nr 10103756284 Eestist lahkumiseks hiljemalt 13.05.2006.a. M.G. vaidlustas lahkumisettekirjutuse Tartu Halduskohtus ( haldusasi nr 3-06-880). Tartu Halduskohtu 01.06.2006.a. määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ja tagastati kaebus läbivaatamatult. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2006.a. määrusega tühistati Tartu Halduskohtu 01.06.2006.a. määrus osas, millega M.G.le tagastati kaebus läbivaatamatult ning lõpetati menetlus M.G. kaebuses KMA 15.03.2006.a. ettekirjutuse nr 10103756284 tühistamiseks. Viimatinimetatud määrusele on M.G. esitanud määruskaebuse Riigikohtule.
3. 20.04.2006.a. esitas M.G. KMA-le erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavalduse. Sooviavalduse esitamist põhjendas M.G. asjaoluga, et tal puudub Venemaal elukoht . Tema poeg elab Venemaal üürikorteris ning tal ei ole võimalik avaldajat abistada. M.G. elukoht on Eestis, siin elab tema tütar, kellel on võimalik teda toetada. 4.KMA jättis M.G. sooviavalduse erandina elamisloa siseriigis taotlemiseks rahuldamata ja elamisloa taotluse läbi vaatamata ning teavitas teda sellest 15.05.2006.a. kirjaga nr 15.309/
4. KMA leidis, et sooviavalduses nimetatud asjaolusid ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, miks puudub võimalus esitada taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses.Ka leidis KMA, et Vene Föderatsiooni kodanikul M.G.l on kehtiv reisidokument ning sooviavalduse esitanul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Põhjendus, et Venemaal elaval pojal ei ole M.G.t võimalus abistada, Eestis on M.G.l aga tütar, kes saab teda toetada, võib omada tähtsust tähtajalise elamisloa taotluse seisukohalt, kuid ei ole hinnatav mõjuva põhjusena elamisloa taotluse siseriiiklikult esitamise lubamiseks.Samuti märkis KMA, et sooviavaldusest nähtuvalt elavad Venemaal taotleja ema ja õde, kelle juures on elamisloa taotlemise ajal võimalik peatuda. Sooviavaldusele lisatud dokumentidega ei ole tõendatud, et M.G. tervislik seisund ei lubaks tal reisida. 5.M.G. esitas sooviavalduse rahuldamisest keeldumisele kaebuse halduskohtule . KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 6.KMA-le 20.04.2006.a. avalduse esitamisel anti kaebajale tõend sooviavalduse vastuvõtmise kohta , seega tõendi väljastamisega kinnitati taotluse vastuvõtmist. KMA tegevus, mille tulemusena saadeti kaebuse esitajale posti teel tagasi kõik dokumendid, ei ole käsitletav keeldumisena, vaid dokumentide tagastamisena, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 sätestatud õiguste kaitse põhimõttega. 7.Elamisloa andmiseks taotluse vastuvõtmine on haldustoiming, millele laienevad haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas HMS § 3 lg 2 sätestatu, mille kohaselt haldustoiming peab olema vajalik ja proportsinaalne. Kaebaja leiab, et puudub vajadus esitada temale , kes ta elab Eestis alates 2001.aastast, nõuet sõita Eestist välja ja esitada siis taotlus Eestis edasiseks elamiseks. Ka leiab kaebaja, et elamisloa andmise taotlusest vastuvõtmisest keeldumine on vastuolus HMS § 5 lg 2 sätestatud nõudega, mille kohaselt haldusmenetlust iseloomustab lihtsus, kiirus, isikutele üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste vältimine. 8.Kaebuse väitel on mõjuvateks asjaoludeks, mida nimetatakse välismaalaste seaduse § 11.1 lg 1 p 6 kaebaja elamine Eestis alates 2001.aastast käesoleva ajani ning teises riigis elukoha puudumine. Selleks, et taotleda elamisluba Eesti välisesindusest, tuleks kaebajal jätta oma korter, oma pere, s.o.tütar ja tütrelapsed ning leida Venemaal elukoht taotluse menetlemise ajaks. Kaebaja väitel on see tema vanust( 59 a) ja terviseseisundit arvestades võimatu . Oma ema juures ei ole kaebajal võimalik Venemaal viibides peatuda, sest xxxx.a. sündinud ema elab kaebaja õe juures.Kaebuse esitaja ei saa õelt nõuda tema pikaajalist majutust. KMA toiming sooviavalduse erandina siseriigis taotlemiseks rahuldamata jätmiseks ei vasta seega faktilistele asjaoludele ja ei ole põhjendatud. 2 9.Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks KMA keeldumise lubada erandina esitada elamisloa taotlust siseriigis ning teeks KMA-le ettekirjutuse, millega kohustaks KMA-d võtma M.G. tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 10.KMA vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. Välismaalaste seaduse (VMS) kohaselt on välismaalasel õigus taotleda KMA-st elamisluba vaid mõjuvate põhjuste olemasolul, sealjuures on põhjuste mõjuvaks lugemise otsustamispädevus jäetud haldusorganile, s.o.KMA-le. Vastustaja on sooviavalduse rahuldamata jätmise teates põhjendanud, milliseid asjaolusid on arvestatud ning millel põhineb järeldus sooviavalduse põhjendamatuse kohta. Sooviavalduse rahuldamata jätmine on piisavalt põhjendatud ja sellest on võimalik aru saada, miks KMA leiab, et kaebajal on võimalik elamisloa taotlus esitada välisesindusele. 11.KMA keeldus erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamisest, sest KMA on seisukohal, et kaebaja ei esitanud ja vastustaja ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid taotleda elamisluba üldises korras. Mõjuvatena tuleb mõista põhjuseid, mis välistavad elamisloa taotluse esitamise välisesinduses. Selliste objektiivsete või subjektiivsete tegurite, mis teevad võimatuks elamisloa taotluse esitamise välisesindusele ja seavad ohtu kaebaja elu või tervise, M.G. tõendanud ja haldusorgan tuvastanud ei ole. Subjektiivsete õiguste rikkumisena ei ole käsitletavad elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused. Viimatinimetatud seisukohale asus ka Riigikohus 04.05.2001 kohtuotsuses. 12.Kaebuse esitaja on Vene Föderatsiooni kodanik ja tal on kodakondusjärgse riigi pass kehtivusajaga kuni 20.04.2009.a. KMA-le esitatud sooviavalduses on M.G. märkinud, et tema ema, õde ja poeg elavad Venemaal, seega on kaebajal lähedased ja viibimiskoht Venemaal. Samas ei ole elamisloa taotluse esitamine välisesindusele seatud sõltuvusse viibimiskoha ja lähedaste sugulaste olemasolust selles välisriigis. Sooviavalduse menetluses ei ole tõendatud, et kaebaja tervislik seisund ei lubaks reisida. Samuti ei ole tõendatud, et kaebajal ei oleks võimalik saada vajalikku hooldust ja abi kodakondsusjärgses riigis. Venemaa kodanikuna on M.G.l õigus riigi sotsiaalteenustele ja lisaks sellele on Venemaal kaebaja lähedased, kes saavad reaalse vajaduse tekkimise korral abi osutada. 13.Lisaks rõhutab KMA, st sooviavalduse menetlemisel ei vaadata elamisloa taotlust sisuliselt läbi, seega ei hinnata elamisloa taotlemise asjaolusid.Pereelu olemasolu võetakse arvesse elamisloa taotlemisel, kuid elamisloa taotluse esitamiseks siseriigis peavad olema mõjuvad põhjused, mida M.G. puhul tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et elamisloa lõppedes tuleb tal Eestist lahkuda ning sellega kaasnevad teatud tagajärjed, seega sooviavalduse põhjendatuse hindamisel ei ole erandlikuks asjaoluks perekonna olemasolu Eestis. KMA ei ole välistanud M.G.le tähtajalise elamisloa andmise võimalust ja sellega kaasnevat õigust elada Eestis. Sooviavalduse rahuldamisest keeldumine ei ole elamisloa andmisest keeldumine, samas sooviavalduse rahuldamine ei tähenda elamisloa andmist. Elamisloa menetlemise ajal ei teki isikul õigust riigis viibida, vaid tuleb sellest hoolimata lahkuda. 14.Kaebuse esitajale on 15.03.2006.a. tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 13.05.2006.a, millise otsuse vaidlustas M.G. Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis 01.06.2006.a. kaebetähtaja ennistamata ja tagastas kaebuse läbivaatamatult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ( VVS) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VVS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning viidatud säte ei näe ette KMA kaalutlusõigust. 3 15.KMA toiming on motiveeritud ja õiguspärane, sooviavalduse rahuldamata jätmisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Välismaalase subjektiivsete õiguste hulka ei kuulu Eestis elamine. KMA toiming kaebajale dokumente tagastades on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a. määrusega nr 364 “Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” § 11 lgga
5. KMA toiming on vajalik ja proportsionaalne. Välisesindusest elamisloa taotlemine kannab eesmärki vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta. Asjaolu, et isik ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, ei saa olla aluseks elamisloa taotlemiseks siseriigis. KOHTU PÕHJENDUSED 16.Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustab M.G. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) toimingu, mis seisneb siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmises ja elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmises ning taotleb keeldumise õigusvastaseks tunnistamist ja KMA kohustamist võtta kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse. Kuna kohustamise eelduseks on toimingu õigusvastasus, käesoleval juhul seega siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamata jätmise õigusvastasus ning õigusvastasuse kohtuotsuse resolutsioonis kindlakstegemiseks sellekohane põhjendatud huvi kaebajal puudub, käsitleb kohus kaebust kohustamiskaebusena. Kuna kohus ei saa KMA eest otsustada erandi tegemist, saaks kohustamisnõude sisuks olla KMA kohustamine vaadata uuesti läbi M.G. taotlus erandi tegemiseks. KMA on kohustatud sooritama taotletava toimingu, kui KMA keeldumine anda erandina luba elamisloa taotluse esitamiseks siseriiklikult oli õigusvastane. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas KMA toiming erandi tegemisest keeldumisel oli õiguspärane või mitte.
6. Välismaalaste seaduse (VMS) § 11.1 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks KMA-le. Ülaltoodu on üldreegel , millest VMS § 11.1 lg 2 teeb erandid. Viidatud säte näeb muu hulgas ( p 6) ette, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, s.o. siseriiklikult võib tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a. määruse nr 364” Tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord” ( vaidlustatud toimingu tegemise ajal „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“, edaspidi “Kord”) § 11 reguleerib tähtajalise elamisloa taotluse erandina Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitamiseks sooviavalduse esitamist ja menetlemist ning näeb ette, et sooviavalduses tuleb näidata ära põhjus, miks ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust välisesindusele ( lg 2).Viidatud paragrahvi lg 4 sätestab, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet hindab sooviavalduse põhjendatust sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Tähtajalise elamisloa taotluse võtab KMA ülalnimetatud “Korra” § 11 lg 5 kohaselt menetlusse ja teavitab sellest taotlejat sama korra § 9 lõike 2 kohaselt siis, kui välismaalasel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele. Kui välismaalasel on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, jätab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet viidatud paragrahvi lõike 6 kohaselt tema tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, tagastab välismaalasele sooviavaldusele lisatud 4 originaaldokumendid ning teavitab välismaalast sellest kirjaliku teatega. Käsitletava paragrahvi lõike 7 kohaselt võetakse tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse või tagastatakse välismaalasele 30 päeva jooksul sooviavalduse esitamise päevast arvates. Eespooltoodust tulenevalt on KMA-le antud õigus teha üldreeglist erandeid seaduses loetletud isikute suhtes ja anda neile juhul, kui KMA on sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides sialduvate andmete põhjal jõudunud järeldusele neil isikutel mõjuvatel põhjustel Eesti välisesinduses elamisloa taotlemise võimatusest, loa tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks siseriigis. Ka tuleneb ülaltoodud sätteist, et haldusmenetluse algatamiseks kaebuse esitaja poolt esitatud sooviavalduse vastuvõtmine KMA poolt ei ole samastatav tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmisega. Esitatud sooviavalduse alusel tuli KMA-l kontrollida taotluse, s.o.siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise lubatavust, mis seisnes sooviavalduse põhjendatuse üle otsustamises. Käesoleval juhul on KMA leidnud, et mõjuv põhjus tähtajalise elamisloa taotluse siseriigis esitamiseks puudub ja on jätnud vastava sooviavalduse rahuldamata. Sellest tulenevalt on KMA põhjendatult ja kooskõlas eespoolnimetatud “Korra” § 11 lõikega 6 jätnud elamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastanud sooviavaldusele lisatud tähtajalise elamisloa taotluse ning muud dokumendid. Kuna KMA mõjuvat põhjust elamisloa taotluse siseriigis esitamiseks ei tuvastanud, on dokumendid tagastatud taotlejale selleks, et tal oleks võimalus tähtajalise elamisloa taotlus esitada seaduses sätestatud üldkorras. Kohus rõhutab siinjuures veelkord, et kaebuse esitaja pöördumine registreeriti vastavalt asjajamiskorrale ning KMA otsustas VMS § 11 alusel sooviavalduse (tähtajalise elamisloa taotluse erandina KMA-le esitamiseks) põhjendatuse üle, mitte ei tagastanud sooviavaldust läbivaatamatult. Viidatud § 11 lg 7 näeb ette, et tähtajalise elamisloa taotlus võetakse menetlusse või tagastatakse välismaalasele 30 päeva jooksul sooviavalduse esitamise päevast arvates. KMA seoses sooviavalduse rahuldamata jätmisega tähtajalise elamisloa taotlust menetlusse võtta ei saanudki ning on selle kooskõlas “Korras” sätestatuga tagastanud kaebuse esitajale. 18.Termini „ puudub mõjuvatel põhjustel võimalus“ näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada tõlgendamise teel. Nimetatud määratlemata õigusmõiste ei tähenda, et välismaalasel peaksid esinema vaid isiku tahtest sõltumatud mõjuvad põhjused . Mõjuvateks põhjusteks võivad osutuda ka asjaolud, mis ei tee välisesindusse pöördumist objektiivselt võimatuks, kuid mille esinemisel oleks välisesindusse pöördumiseks kohustamine ebaproportsionaalne sel juhul isikule tekkiva kahjuga. Sooviavalduses erandina siseriiklikult elamisloa taotlemiseks tõi kaebuse esitaja esile järgmised põhjused: sissekirjutuse ja elamispinna puudumine Venemaal, perekonnaelu elamine Eestis koos tütre perega, kes on võimeline kaebajat abistama. KMA-le esitatud sooviavalduse põhjendustes M.G. terviseprobleeme mõjuva põhjusena ei märkinud , kuid taotlusele olid lisatud kaks perearsti tõendit ( 17.11.2004 nr 425 ja 28.04.2005 nr 493), millest nähtuvalt vajab kaebaja regulaarset ambulatoorset ravi, saab iga kuu füsio- ja infusioonravi ning kasutab alaliselt inhalaatorit.. Seega tuli KMA-l otsustada , arvestades kõiki asjaolusid, kas esitatud põhjendused on sedavõrd kaalukad, et saavad seaduse mõtte kohaselt olla käsitletavad mõjuvate põhjustena, mis takistavad Eestist lahkumist ja elamisloa taotluse esitamist üldkorras . Samuti tuli KMA-l kaalutlusotsuse tegemisel arvestada seadusandja poolt määratletud eesmärke, põhiseaduslikke piire, otstarbekust ja proportsionaalsust.
7. Kaebuse esitaja on elamisloa siseriiklikult esitamise sooviavalduses toonud erandi tegemise põhjenduseks välja selle, et tal puudub Venemaal elukoht. KMA on kõiki asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele , et sooviavaldusest nähtuvalt elavad Venemaal M.G.l lisaks pojale ema ja õde, kelle juures oleks tal samuti võimalik tähtajalise 5 elamisloa taotluse menetlemise ajal peatuda . Kaebuse esitaja on sellisele järeldusele kohtumenetluses vastu vaielnud, väites, et kaebaja 1921.a. sündinud ema elab M.G. õe juures, kellel on oma pere ja kellelt kaebaja ei saa nõuda tema pikaajalist majutamist. Kodakondsusja Migratsiooniamet on põhjendatult leidnud, et iseenesest väljaspool Eestit elukoha ja sugulaste puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks siseriigis elamisloa taotluse esitamise lubamise, kuid oma järelduste tegemisel M.G.l Venemaal vajadusel viibimiskoha olemasolust on KMA tuginenud varasemas menetluses selgunud asjaoludele. KMA on sooviavalduse läbivaatamisel arvestanud muu hulgas asjaoluga, et tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal on kaebaja eelistanud elukohavalikul ja tal on olnud võimalus viibida Vene Föderatsioonis suurem osa ajast, mistõttu KMA on põhjendatult seadnud kahtluse alla väite viibimiskoha puudumisest välisriigis. Riigikohtu halduskolleegium on 04.05.2001.a. kohtuotsuses 3-3-1-21-01 leidnud, et subjektiivsete õiguste rikkumisena ei ole käsitletavad elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ( reisimine, välisesinduse lahtioleku ajaga arvestamine jms). Eespooltoodust tulenevalt ka juhul, kui KMA järeldused kaebuse esitajal viibimiskoha olemasolust Venemaal on ekslikud, ei tingi nimetatu sooviavalduse rahuldamisest keeldumise õigusvastasust.
8. Kaebuse esitaja on viidanud sellele, et ta elab Eestis koos tütre perega, kellest tal tuleks sooviavalduse rahuldamata jätmise tõttu lahkuda selleks, et esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesinduse kaudu välisriigis. KMA on mõistnud M.G. soovi olla koos perekonnaga, kuid on põhjendatult leidnud, et mõjuvaks põhjuseks, mis takistaks objektiivselt sooviavalduse välisesinduse kaudu esitamist, ei ole asjaolu, et Eestis on kaebaja tütar ja tema pere, kes saavad kaebuse esitajat toetada. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et elamisloa taotlemise koha suhtes erandi tegemiseks sooviavalduse läbivaatamisel ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid, vaid esitatud sooviavalduse põhjendatust. Seega ka asjaolud, mida tuleb hinnata elamisloa andmisel, ei kattu siseriigis elamisloa taotluse esitamiseks erandi tegemise asjaoludega. Viimatinimetatud sooviavalduse rahuldamise põhjuseks on mõjuvad põhjused, mis takistavad sooviavalduse välisesinduse kaudu esitamist. KMA ei ole välistanud kaebuse esitajale tähtajalise elamisloa andmise võimalust ja sellega kaasnevat õigust elada oma lähedaste juures. Siinjuures rõhutab kohus, et kaebuse esitajal puudub seaduslik alus Eesti riigis viibimiseks , tema suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus ning ka sooviavalduse rahuldamine ei tähenda elamisloa andmist. Olenemata sellest, kas tähtajalise elamisloa taotlus on esitatud Eesti välisesinduses või siseriigis, ei anna nimetatu välismaalasele Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga kaebajal õiguse puudumisest nõuda, et Eesti riik aktsepteeriks viivitamatult tema elukohavalikut. Isikul ei ole õigust viibida teises riigis seadusliku aluseta. Põhiseadusega kaitstud õigus perekonnaelule hõlmab isiku võimaluse elada koos perekonnaga Eestis legaalselt, kuid põhiseadusest ei tulene välismaalase põhiõigust elada Eestis ja jääda Eestisse elama.Nii põhiseaduse § 26 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 kaitsevad eelkõige koos elavate perekondade õigust oma kooselu jätkata ning nende eesmärk ei ole sedavõrd kaitsta teatud riiki elama asunud isiku õigust taasühendada oma perekond selles riigis. 21.Vaidlus puudub selles, et M.G. on Vene Föderatsiooni kodanik ja tal on kodakondsusjärgse riigi pass kehtivusajaga 20.04.2004-20.04.2009.a. M.G. viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mille kehtivus lõppes 25.11.2004.a. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik, et välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kaebuse esitaja pidi arvestama võimalusega, et tal tuleb Eestist lahkuda ning käesoleval ajal tuleb tal arvestada ka sellega, et tema elamisloa taotlus võidakse jätta rahuldamata ja temale on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. M.G. ei lahkunud elamisloa kehtivuse lõppedes Eestist vaid jäi siia ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja on selgitanud,et ta 6 võõrandas Vene Föderatsioonis temale kuulunud elamispinna ning omandas korteri . Omandades Eestis vallas- või kinnisvara, pidi kaebaja arvestama sellega, et temale võidakse elamisluba mitte pikendada, seega võttis ta endale vastava riski ning vara omamine ei ole hinnatav põhjusena, mis muudaks välisesindusest elamisloa taotlemise võimatuks või oleks hinnatav ebaproportsionaalsena. Siinjuures märgib kohus, et kaebaja on korduvalt rõhutanud elamist koos tütre perega, asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt ostis kaebuse esitaja Narvas korteri ning elab seal koos tütre ja viimase noorema pojaga. Seetõttu ei jääks ka Eestist lahkumisel kaebaja vara tegelikkuses vajaliku hoolitsuseta. Ülaltoodust tulenevalt on KMA põhjendatult leidnud, et isiku ebaseaduslik riigis viibimine ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena erandina siseriigis elamisluba taotleda. Seaduserikkumisest ei saa kaebuse esitaja endale tuletada mingeid õigusi. Kohtu hinnangul on põhjendatud KMA järeldused selle kohta, et raskusi, mis kaebuse esitajal võivad tekkida Eestist lahkumisel, ei saa tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Ka ei ole need ebaproportsionaalsed määral, mis võiksid tingida erandi tegemise. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et üldreegel sätestab tähtajalise elamisloa taotluse esitamise Eesti välisesinduse kaudu. Puudub mõistlik põhjendus Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase erinevaks kohtlemiseks temale soodustuste võimaldamisega, võrreldes tähtajalise elamisloa taotlemiseks sätestatud üldise korraga. Vastavad soodustused ning välismaalaste erinev kohtlemine on ette nähtud selleks mõjuvate põhjuste olemasolul. Käesoleval juhul on KMA kõiki asjaolusid hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et selliseid mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitaja esile toonud ei ole . 22.Kaebuse väitel on kaebaja vanust ja tervislikku seisundit arvestades taotluse rahuldamatajätmine põhjendamatu. Kohus ei pea kaebaja vanust ( 59 aastat) eaks, mis iseenesest saaks olla mõjuvaks põhjuseks , mis takistab välisesinduse kaudu elamisloa taotluse esitamist. Isiku vanus saab olla takistuseks ennekõike juhul, kui kõrgest east tingituna on reisimine oluliselt raskendatud või oleks see reisimisega kaasnevate probleemide tõttu ülemäära koormav ja seetõttu ebaproportsionaalne. Käesoleval juhul selliseid põhjendusi esitatud ei ole . Kohus on eelnevalt viidanud Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a. määrusega nr 364 kinnitatud “Korra” §-le 11 , mis näeb ette sooviavalduses põhjuse äranäitamist, miks ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust välisesindusele ( lg 2). Kodakondsus- ja Migratsiooniamet hindab sooviavalduse põhjendatust sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja sooviavalduses toonud esile tervislikust olukorrast tingitud seisundit, mis välistaks elamisloa taotluse välisriigis esitamise . KMA on sooviavaldusele lisatud dokumente hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et sooviavaldusele lisatud dokumentidega ei ole tõendatud, et M.G. tervislik seisund ei lubaks tal reisida ning et Venemaa kodanikuna on tal vajadusel õigus riigi sotsiaalteenustele. Asja arutamisel on kaebuse esitaja selgitanud, et haigus, mille tõttu temale on antud II invaliidsusgrupp, on tal 1998.aastast. Sooviavaldusele olid lisatud perearsti tõendid nr 425 ja
9. Viidatud teatistest nähtub, et kaebuse esitaja kasutab inhalaatorit ning vajab regulaarset ambulatoorset ravi ja jälgimist. Kaebuse esitajal ei ole tema haigestumine takistanud reisimist , M.G. ise ei ole hinnanud sooviavalduses oma haigust takistusena elamisloa taotluse välisriigis esitamiseks, samuti nähtub kohtuistungil antud seletusest, et tütre pere ei kanna M.G. eest hoolt kujul, mida võiks mõista kui iseseisvalt mittetoimetulemist haiguse tõttu, vaid M.G. kannab igapäevaselt hoolt lapselapse eest ja tegeleb temaga, viies teda muu hulgas ka huviringidesse. M.G. igapäevategevuste kohta antud seletustest ei järeldu, et kaebaja haiguse tõttu oleks tema igapäevased toimingud piiratud või liikumine ülemääraselt koormav. Arstliku ekspertiisi 09.11.2004.a. otsuse nr 153605 kohaselt on Virumaa PA AEKI Narva koosseis tuvastanud M.G.l püsiva osalise töövõimetuse , ent samast otsusest tulenevalt on isik võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Viidatud 7 otsusest nähtuvalt on kaebajal tuvastatud bronhoektaasia tõbi, krooniline obstruktiivne bronhiit hingamispuudulikkusega 2 aste ning on määratud töövõime kaotuse protsent
10. Töövõime kaotuse protsent on määratud kooskõlas sotsiaalministri 03.01.2002.a. määruse nr 3”Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend” § 10 lg-le 1 ja sama paragrahvi lg 2 p
11. Viimatinimetatud sätte kohaselt on tegemist keskmise raskusega funktsioonihäirega, mille puhul hingeldus tekib keskmise raskusega pingutustel nagu kiirustades, suurematel pingutustel, trepist ülesminekul, kuid tavalises tempos tõusudeta teel kõndides või tavalisi kodutöid tehes hingeldust ei teki. Kohtule esitatud perearst N.G. 10.04.2006.a. tõend nr 867, mille kohaselt vajab M.G. kõrvalist abi seoses tervisliku seisundiga, ei lükka KMA järeldusi ümber.Kohus peab vajalikuks märkida, et arstliku ekspertiisi komisjon on tuvastanud kaebuse esitajal püsiva töövõimetuse sotsiaalministri 03.01.2002.a. määruse nr 3”Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend” § 10 lg 2 p 2 tuginevalt keskmise raskusega funktsioonihäire, mitte aga sama lõike punktides 3 ja 4 märgitud vastavalt raske või üliraske funktsioonihäire. Viidatud § 10 lg 3 ja lg 4 märgitud funktsioonihäirete puhul kaasnevad hingeldushood juba kergetel koormustel ning üliraske funktsioonihäire korral tekib hingeldus väiksematelgi pingutustel, pestes, riietudes, hooti isegi lamades. Puude raskusastme vastavalt isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi vajadusele määrab vastavalt sotsiaalministri 08.01.2002.a. määrusele nr 9 arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. Kaebuse esitaja suhtes ei ole selleks sätestatud korras tuvastatud puude raskusastet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 avab puude kolme raskusastme mahu ning lg 2 sätestatu kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Perearsti teatist kõrvalise abi vajaduse kohta ei olnud KMA-le esitatud, kuid ülaltoodule tuginevalt leiab kohus, et nimetatud tõend nr 867 ei lükka ümber KMA poolt M.G. tervisliku seisundi kohta esitatud dokumentaalsetest tõenditest kajastuvast tehtud järeldusi. 23.Kaebuse väide riikliku sotsiaalabi mittekättesaadavusest Venemaal põhjusel, et kaebajal puudub sissekirjutus, on eksitav põhjusel, et kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta selle, et seadusliku aluseta Eestis viibides ei ole tal samuti õigust riiklikule sotsiaaabile , sealhulgas tervishoiuteenustele mahus, mis on ette nähtud alaliselt või tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibivatele välismaalastele. Erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamist on kaebaja asja arutamisel muu hulgas põhjendanud rahaliste võimaluste puudumisega, väites, et tema vanuses ja tervisliku seisundiga inimesel on ilma sissekirjutuseta raske Venemaal tööd leida. Kohtu hinnangul on ka sellele väitele laiendatavad eespool toodud põhjendused, samuti tuleb rõhutada, et kaebuse esitaja on olnud teadlik oma lahkumiskohustusest ajast, kui lõppes tähtajaline elamisluba ning ta pidi sellega arvestama. Kaebuse esitaja on ka teadlik temale tehtud lahkumisettekirjutusest, mis on jätkuvalt jõus . Kohtuistungil antud seletustest ja asjas esitatud dokumentidest ei järeldu kaebuse esitaja materiaalselt raske olukord ( korteri soetamine, käimasolev majaehitus).
12. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine ja riigis viibimine, Eesti riigil on õigus kehtestada erandeid elamisloa taotluse esitamisel. Põhiseadusega ei ole vastuolus nõue, et välismaalane peab taotlema elamisluba väljaspool Eestit. Sooviavalduse rahuldamata jätmisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mis on sätestatud HMS § 5 lg 2 , mille kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt ,vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Asjaolust, et kaebuse esitaja suhtes erandi tegemisest keeldumine on temale ebameeldivaks otsustuseks, ei saa järeldada haldusmenetluse nimetatud põhimõtete rikkumist. Kaebuse esitaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et välismaalaste subjektiivsete õiguste hulka kuulub Eestis elamine ning käsitlenud elamisloa taotlusega 8 seotud ebamugavusi subjektiivsete õiguste rikkumisena. Kaebuse esitaja sooviavalduse menetlemisel ei ole KMA HMS § 5 lg 2 sätestatud põhimõtteid rikkunud. . Kaebaja väitel ei olnud KMA toiming kooskõlas HMS § 3 lg 2 sätestatuga, s.o.ei olnud kohane, vajalik ega proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. VMS § 11.1 lg 1 sätestatud üldkorrast erandite tegemisel on sama paragrahvi lõikest 2 võimalik järeldada, et ennekõike on silmas peetudki olukordi, kus välisesindusest elamisloa taotlemine oleks ülemääraselt koormav või ebaproportsionaalne. Siseriigis elamisloa esitamise võimaluse sätestamise eesmärgiks ei ole soodustuste kehtestamine ebaseaduslikult Eestis viibivatele isikutele, kelle, nagu kohus on eelnevalt rõhutanud, ei teki sooviavalduse esitamisega seaduslikku viibimisalust. Kohus on ka eelnevalt märkinud, et välismaalaste ebavõrdse kohtlemise aluseks saavad olla erandlikud asjaolud. Elamisloa taotlemine välisesindusest kannab eesmärki vältida olukorda, kus isik viibiks riigis seadusliku aluseta, seega on nõue vajalik ja proportsionaalne. 25.Kohus leiab, et keeldumine sooviavalduse rahuldamisest on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. KMA on esitanud argumendid, millest haldusorgan on lähtunud ja haldusorgan on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks on leitud, et sooviavalduse siseriigis erandina esitamise taotluse rahuldamiseks erandlikud asjaolud puuduvad. Nähtuvalt kaebuse motiividest on need põhjused olnud kaebajale arusaadavad. Erandi tegemisest keeldumisel on hinnatud taotleja poolt esiletoodud põhjuseid ning on põhjendatult leitud, et tegemist ei ole mõjuvate põhjustega, mis takistavad kaebajal elamisloa taotlemiseks pöörduda välisesindusse. Kohus nõustub vastustaja järeldustega, ka ei ole kohus tuvastanud põhjuseid, mis tingiksid elamisloa taotluse erandina siseriigis esitamise loa andmist. Kuna keeldumine sooviavalduse rahuldamata jätmisest on olnud õiguspärane, on täitmata kohustaminõude rahuldamise üks eeldustest – toimingu õigusvastasus, mistõttu kohustamisnõue rahuldamisele ei kuulu.
13. HkMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab menetluskulud. Kuivõrd vastustaja ei ole käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis kohtukulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 9