2-05-20583/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2006, Tartu Tsiviilasja number 2-05-20583 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromisslepingu kinnitamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende hageja: X ; kostja: Y ; esindajad ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-
4. Kinnitada X e ja Y vahel
5. augustil
6. a sõlmitud kompromissleping. X ja Y leppisid kokku alljärgnevas: 2.
7. Y tasub alates
8. a augustist X ele elatist xxxx ülalpidamiseks 1000 krooni kuus kuni xxx täisealiseks saamiseni. 2.
9. Elatist tasutakse iga kuu
10. kuupäevaks X e arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas, arveldusarve nr
11. 2.
12. Pooled on kokku leppinud, et elatise võlg summas 3500 krooni tasutakse osade kaupa koos igakuiste elatise maksetega ühe aasta jooksul jooksva kuu
13. kuupäevaks. Y kohustub tasuma elatise võlga igakuiselt vähemalt 300 krooni. 3.Välja mõista Y lt riigilõiv 325 krooni riigituludesse. Ülejäänud kohtukulud jätta poolte kanda. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. KOHTU PÕHJENDUSED
14. augustil
15. a esitati kohtule avaldus kompromisslepingu kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 428 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. KOHTUKULUD
16. jaanuaril
17. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivust vabastatud. Varem kehtinud TsMS § 64 lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Sama TsMS redaktsiooni § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga. Kehtiv TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna kehtiva seaduse norm on eelmisega võrreldes kostja olukorda soodustav, leiab kohus, et tuleb kohaldada kehtivat seadust. Seega loetakse hagihinnaks 9*1000=9000 krooni. Riigilõiv nimetatud summalt on 650 krooni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega palub kostja vähendada temalt väljamõistetava riigilõivu suurust poole võrra. Ehkki antud säte kõneleb tasutud riigilõivu tagastamisest, tuleb seda ka käesoleval juhul kohaldada, kuna sätte mõtteks on väiksema summa riigilõivu tasumine juhul, kui pooled jõuavad kompromissile. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tasutavat riigilõivu tuleb vähendada poole võrra. Kostjal tuleb tasuda riigilõivu 325 krooni. Muud kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Kohtunik