3.04.07.2006 koostatud pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise prokolli kohaselt tegi komisjon Keila Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada pakkujad kvalifitseerimise tingimustele vastavaks, tunnistada pakkujate poolt esitatud pakkumised vastavaks ning tunnistada edukaks Y AS pakkumine summas 781 920 krooni kui vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast kõige madalama hinnaga pakkumine. 4.Keila Vallavalitsuse 05.07.2006.a. korraldusega nr 750 “Riigihanke “Laulasmaa kooli köögitehnoloogia soetamine ja paigaldamine”
Samuti leidis vallavalitsus, et menetluse antud faasis puudub alus mõne pakkuja pakkumiselt kõrvaldamiseks ning avaldus tulnuks esitada enne pakkumiste esitamise tähtaega. 6.X AS esitas Keila Vallavalitsuse korraldusele nr 750 kaebuse halduskohtule. KAEBUSE NÕUDED JA PÕHJENDUSED 7.Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigust olla edukas pakkuja riigihankemenetluses ja sõlmida Keila Vallavalitsusega hankeleping Laulasmaa kooli köögitehnoloogia soetamiseks ja paigaldamiseks. Haldusakt on õigusvastane, sest Keila Vallavalitsusel puudusid õiguslikud ja sisulised põhjendused komisjoni protokollis tehtud ettepaneku aktsepteerimiseks ning Y AS-i kvalifitseerimise tingimustele vastavaks tunnistamiseks, tema pakkumise edukaks tunnistamiseks ja temaga hankelepingu sõlmimise otsustamiseks. 8.Korraldus on põhjendamatu ja vastuolus õigusaktidega. Riigihangete seaduse (
) § 26 lg 4 tulenevalt ei tohtinud Y AS pakkumist esitada ja kui ta seda tegi, oleks pidanud teda mitte kvalifitseerima kui lubatud pakkujat. Pakkujal, kellelt ostja on saanud nõuandeid ja abi, on teiste pakkujatega võrreldes ilmne eelis. Seega rikub tehnilise kirjelduse koostamine ühe pakkuja poolt ka
Kaebuse esitaja juhtis avalduses tähelepanu sellele, et Y AS-I osalemine on lubamatu, kuid komisjon ega Keila Vallavalitsus ei võtnud midagi ette. 9.Kaevatav käskkiri on haldusakt, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, ei ole proprtsionaalne ning on kaaalutlusvigadega, seega ei vasta HMS § 54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele. Keila Vallavalitsus oleks pidanud korralduses käsitlema ka seda, miks ta avalduses esitatud argumentidega ei nõustu. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud. Kui Keila Vallavalitsus oleks järginud õigusakte, ei oleks Y AS saanud pakkumismenetluses osaleda ja riigihanke oleks võtnud kaebuse esitaja.Seetõttu on kaebajal otsene õiguslik huvi 2 korralduse tühistamiseks. Ka on X AS kandnud ebaseadusliku haldusakti tulemusel kahju, millise nõude ta esitab Keila Vallavalitsuse vastu. 10. Kaebuse esitaja taotleb Keila Vallavalitsuse 05.07.2006.a. korralduse nr 750 „Riigihanke „Laulasmaa kooli köögitehnoloogia soetamine ja paigaldamine“
lg 4 rikkumine ei too automaatselt kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist või pakkumise kutse dokumentide (PKD) tehnilise kirjelduse või Y AS kvalifitseerimise õigusvastasust.
lg 4 rikkumise tagajärjeks ei olnud
Kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, kuidas tehnilise kirjelduse koostamise korra rikkumine tõi kaasa vale otsustuse tegemise. PKD tehniline kirjeldus ei toonud kaasa konkurentsieelist Y AS-le ning vastustaja on kohelnud kõiki pakkumismenetluses osalejaid võrdselt.Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta ei saanud pakkumist esitada, ka on ainsaks pakkumiste hindamiskriteeriumiks madalam hind. 13.Samuti leiab vastustaja, et
ei sisalda alust pakkuja kõrvaldamiseks või mittekvalifitseerimiseks kaebaja poolt viidatud asjaolude tõttu. Seega oli Keila Vallavalitsus kohustatud Y AS-i kvalifitseerima, tunnistama tema pakkumise vastavaks ja peale pakkumiste võrdlemist ja hindamist tunnistama tema pakkumise edukaks kui kõige odavama pakkumise. 14.PKD p.2.1 kohaselt oli riigihanke objektiks Laulasmaa kooli köögi tehnoloogia ostmine vastavalt projektile ja tehnilisele kirjeldusele.PKD p.3.3 alusel hangitakse köögi tehnoloogia vastavalt projektile ja tehnilises kirjelduses toodud näitajatele. Ostetavate asjaolude tehniline kirjeldus oli PKD lisa 3. PKD ja selle osana ostetavate asjade tehnilise kirjelduse näol on tegemist eelhaldusaktiga, mis kuulub eraldi Riigihangete Ametis või halduskohtus vaidlustamisele. PKD tehnilises kirjelduses tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud,nimelt tuleb pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel lähtuda PKD-s sätestatud tingimustest.PKD vastab eelhaldusakti tingimustele. Kaebuses esitatud väitega oleks pidanud vaidlustama PKD
Kuna PKD on kehtiv ja õiguspärane, pidi Keila Vallavalitsus pakkumisi hindama ja võrdlema PKD-st lähtuvalt. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 15.Y AS leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub selle jätta rahuldamata. Kolmanda isiku kinnitusel ei ole ta osalenud ja ei ole nõustanud Keila Vallavalitsust tehnilise kirjelduse koostamisel. 3 Asjaolu, et tehniliste kirjelduste alusfail on koostatud K.A. poolt, ei tõenda iseenesest asjaolu, et vastustaja oleks vaidlustatava pakkumise tehnilise kirjelduste koostamisel kasutanud Y ASi abi või nõuandeid. Viidatud alusfail on K.A. poolt tehtud aastaid tagasi
lg 3 nõuetega ning ühtlasi on tagatud
17.Kaebuse esitajale on kirjalikus vastuskirjas selgitatud, et vastustaja osa oli köögi tehnoloogia arhitektuurilise ja tehnoloogilise lahenduse koostamisel ainult vormiline. Laulasmaa kooli ehituse ja projekteerimise riigihanke võitjaks osutus Eesti Ehituse AS, kellele läks ka köögi tehnoloogia projekti koostamise kohustus. Eesti Ehituse AS-i poolt üle antud köögi tehnoloogia projekti koostajaks on olnud OÜ Sirkel ja Mall. Nimetatud projekt oli ka aluseks pakkumise tehnilise kirjelduse koostamisel. 18.Pakkumise kutse dokumentide p 5 sätestab ainsa hindamiskriteeriumi pakkumise edukuse üle otsustamisel, milleks on madalaim hind. Pakkumiste objektiivne võrreldavus on sellega tagatud.Ostja on hankemenetluses kohelnud kõiki hankemenetluses osalejaid võrdselt ning ei ole rikkunud
Nimetatut kinnitab asjaolu, et avalduse Y AS kõrvaldamiseks esitas kaebuse esitaja alles pakkumiste avamise vahel, mis viitab soovile mõjutada ostjat hindamisel ja otsustamisel. KOHTU PÕHJENDUSED 20.Kohtule esitatud kaebuses taotles X AS Keila Vallavalitsuse 05.07.2006.a. korralduse nr 750 „Riigihanke „Laulasmaa kooli köögitehnoloogia soetamine ja paigaldamine“
Asja arutamisel ei ole ümber lükatud vastustaja seletust ja selle kinnituseks esitatud dokumente asjaolu kohta, et Laulasmaa kooli köögi tehnoloogiaprojekti koostamise kohustus oli Eesti Ehituse AS-l kui Laulasmaa kooli ehituse ja projekteerimise riigihanke edukama pakkumise teinud pakkujal. Kooli köögi tehnoloogia projekti koostas arhitektuuribüroo OÜ Sirkel ja Mall, kelle poole pöördus köögi tehnoloogia ostmiseks tehnilise kirjelduse koostamiseks riigihanke eest vastutav Keila abivallavanem. Kohtu hinnangul eelnevast ja asjaolust, et tehnilise projekti koostanud arhitektuuribüroo arhitekt pöördus omakorda sellealaste kogemusega spetsialisti poole, kes oli Y AS töötaja, ei järeldu vaieldamatult
et ostja poolt sellise isiku, kellel võib olla selle riigihanke osas ärihuve, nõuannete kasutamist. Kohus peab siinkohal silmas asjaolusid, kuidas toimus tehnoloogilise kirjelduse tellimine, samuti seda, et asjas ei ole kaebaja väitnud ega ka tõendanud, et K. A. koostas need kirjeldused Y AS teadmisel ja et ta samal ajal oli seotud ka Y AS poolt riigihanke pakkumise tegemise ettevalmistamisel. 22. Riigihangete seaduse (
) § 1 lg 1 tuleneb
eesmärk, milleks on edendada konkurentsi , tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Iga pakkumisest osa võttev ettevõtja konkureerib teise pakkumisest osa võtva ettevõtjaga ning
sätted on suunatud sellele, et pakkumisest osavõtjatel oleks võrdsed võimalused pakkumise võitmiseks ning neid koheldaks võrdselt ning et edukama pakkumise valimine oleks läbipaistev. Sellel eesmärgil on
-s sätestatud riigihangete teostamise kord, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutus seaduse rikkumise eest.Kohus leiab, et ka
lg 4 sätestatud keeld ostjale kasutada tehnilise kirjelduse koostamisel nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve, on suunatud
eesmärgi tagamisele.
sätted moodustavad ühtse terviku ning nende tähendust ja mõju tuleb vaadelda vastastikuses koostoimes, mitte aga tervikust eraldatuna. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuna
ei sätesta
lg 4 keelu rikkumise otsest tagajärge, tuleb viidatud sätet mõista lisaks
üldise eesmärgi tagamise vahendina ka kui sama paragrahvi lõikes 3 sisalduva nõude, mille kohaselt tehniline kirjeldus ei või anda osale pakkujatest konkurentsieeliseid ega luua tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele, tagamisele suunatud keeluna. Seega on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui eeldada, et K. A. poolt tehnilise kirjelduse koostamisel osalemine on käsitletav selle riigihanke osas ärihuve omava isiku nõuannete kasutamisena ostja poolt, saaks selle keelu rikkumine põhjustada hankemenetluses tehtud otsustuste õigusvastasuse juhul, kui sellega kaasnesid tagajärjed, mis on vastuolus riigihangete seaduses sätestatud eesmärkidega. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et
lg 4 sätestatud keelu väidetav rikkumine põhjustas selle, et pakkumise kutse dokumentide lisas 3 sisalduva tõttu piirati või raskendati tema osalemist pakkumises, et pakkumise esitamine oleks olnud seetõttu võimatu või raskendatud või et ta oleks pakkumise tegemisel olnud halvemas seisus võrreldes teiste isikutega, ehk kokkuvõtlikult- tõi kaasa konkurentsieelise Y AS-le .
lg 2 tulenevalt saab teatud pakkujatele eelise andmiseks lugeda muu hulgas sellist tehnilist kirjeldust, milles loetletakse spetsiifilist liiki , spetsiifilisest allikast ostetavaid või spetsiifilise protsessi tulemusena valmivaid asju. Selliste asjaolude esinemist kaebaja väitnud ei ole ning kaebuse esitaja on kohtuistungil kinnitanud, et kaebuse aluseks ei ole
lg-st 1 tulenevalt on tehniline kirjeldus PKD kooseisus.
lg 1 kohaselt on tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses riigihanke korras ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi või tootmismeetodite kirjeldus, mis määratleb riigihanke objektile esitatavad nõuded ning võimaldab riigihanke objekti kirjeldada sellisel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas kvaliteeti, toimivust ja ohutust, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure, katseid ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja etikettimist, sümboleid ja terminoloogiat, klassifitseerimist, projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist, vedu, koostist, mõõtmeid, mahtu või kogust ja muid tehnilisi näitajaid. Tulenevalt
sätestatust, mille kohaselt pakkumine peab vastama PKD-s esitatud nõuetele ning § 43 ja § 45 sätestatust, mille kohaselt pakkumise vastavaks tunnistamisel ning pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel arvestatakse pakkumise kutses esitatud tingimusi, on pakkumise kutse dokumentide vaidlustamiseks sätestatud
lg 2 erikord – nimelt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. Kaebuse esitaja on PKD-ga tutvumisel leidnud, et PKD tema õigusi ei riku. Käesolevas vaidluses sisuliselt pakkumise kutse dokumentide vaidlustamisele suunatud väited on esitatud hilinenult ning kaebaja seisukoht, et enne kui kahe pakkumise vahepeal taotluse esitamine võimalik ei olnud, on põhjendamatu. 24.
lg 1 näeb ette, et ostja on kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsitud dokumente. Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et
Viidatud paragrahvis ei ole toodud alusena kaebuses nimetatut. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et sellise alusena on võimalik kohaldada
lõikes 1 nimetatud oluliselt eksitava teabe esitamist, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega. Kohtu hinnangul saab selliseks teabeks olla siiski pakkujate kvalifitseerimisele esitatud nõuete kohta väärteabe esitamine. Vaidlustatud korralduses ( p 1) on pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavaks tunnistamisel leitud, et pakkujad vastavad kõigile pakkumise kutse dokumentides esitatud kvalifitseerumise tingimustele.
lg 4 p 2 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi vaid juhul, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides ( PKD) esitatud tingimustele.
lg 3 kohaselt võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest. Keila Vallavalitsuse korralduse nr 750 preambulis on haldusakti väljaandmise õigusliku alusena muuhulgas viide
lg-le 2 ja 3, korralduse p.2 nähtuvalt on pakkumised tunnistatud vastavaks, kuna pakkumised vastavad pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja sisulist kõrvalekaldumist ei olnud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuses esitatud põhjendustel Y AS-i pakkumise tagasilükkamiseks õiguslik alus puudus .
lg 1 kohaselt võrdleb ja hindab ostja kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Seega kvalifitseeritud pakkujad, kelle pakkumine on tunnistatud vastavaks, pääsevad pakkumiste hindamisele ja võrdlemisele. Viidatud sätte teine lause, millele kohus on viidanud ka eespool, näeb ette, et pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi. Kuna pakkumise kutse dokumente ei olnud kaebuse esitaja vaidlustanud enne pakkumiste avamist, oli Keila Vallavalitsus õigustatud ja kohustatud pakkumisi hindama ja võrdlema PKD-st lähtuvalt. 25.
lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. 6 Käsitletava riigihanke pakkumise kutse dokumentide p 5.1 kohaselt hinnatakse pakkumisi üheainsa hindamiskriteeriumi alusel, milleks on madalaim hind. Nimetatud hindamiskriteerium võimaldab objektiivset hindamist ning nähtuvalt pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise protokollis toodud pakkumiste võrdlemise tulemustest on soodsaim pakkumine välja selgitatud pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumi alusel, s.o. võttes aluseks pakkumiste maksumuse võrdluse. Pakkumise edukaks tunnistamine on objektiivselt põhjendatud ning kaebuse esitaja pakkumine ei olnud soodsaim.
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärk ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Ostja on pakkumise kutse tingimustele vastanud pakkumiste hulgast selgitanud pakkumiste hindamisega välja pakkuja, kelle pakkumise maksumus oli madalaim ehk teisisõnu kes pakkus ostja poolt soovitud asju malalama hinnaga. Ostja ei ole väljunud hindamiskriteeriumi raamidest ega rikkunud võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtet. Eespooltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Keila Vallavalitsuse korraldus nr 750 osas, millega tunnistati kvalifitseerunuks Y AS, vastavaks ja edukaks Y AS pakkumine ning otsustati sõlmida Y AS-ga kui eduka pakkumise teinud pakkujaga hankeleping on õiguspärane. Õiguspärane haldusakt ei riku kaebuse esitaja väidetavat õigust olla tunnistatud edukaimaks pakkujaks ja õigust hankelepingu sõlmimisele. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on kohtusse pöördumise aluseks ennekõike kaebuse esitaja õiguste rikkumine, mitte ainuüksi toimingu või haldusakti õigusvastasus. 26.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohus on 14.10.03 kohtuotsuses nr 3-3-1-54-03 leidnud, et vaatamata teistes dokumentides, millele on viidatud, esitatud põhjendustele tuleb haldusaktis ära tuua vähemalt põhimotiivid, kuna diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Keila Vallavalitsuse korralduses nr 750 on need nõuded täidetud. Asjaolu, et Keila Vallavalitsus ei kajastanud korralduses kaebuse esitaja avaldust Y AS-i eemaldamiseks menetlusest, vaid vallavalitsus vastas sellele kirjaga, ei tingi kohtu hinnangul korralduse õigusvastaseks tunnistamist. Vastavad põhjendused seoses pakkumise kutse dokumentide vaidlustamisega on kohus esitanud eespool. Tuvastamiskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 27.Keila Vallavalitsus on kohtule esitanud taotluse tema poolt kantud kulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 11682 krooni. Kohtule on esitatud kulude kandmise tõenduseks advokaadibüroo Laus&Partnerid 19.09.2006 arve nr 30/06 ja advokaadibüroo juhataja kinnitus arve tasumise kohta. Kohus leiab, et kuigi Keila Vallavalitsus oli kõnealuses riigihankes ostjaks, kes pidi orienteeruma riigihanke seaduse sätetes, ei saa pidada ülemääraseks õigusabiteenuse osutamiseks advokaadi kasutamist kohtumenetluses. Siinjuures arvestab kohus sellega, et tegemist ei ole füüsilise isiku ja vallavalitsuse vahelise vaidlusega, vaid kohtusse oli pöördunud õigusabi osutava isiku vahendusel äriühing . Kohtu hinnangul oli vallavalitsus, tagamaks oma huvide võrdväärne kaitse, õigustatud antud juhul kasutama advokaadi teenuseid. Esitatud taotlus on põhjendatud ning kulutused ei ole ülemäärased. Y AS taotleb kantud kohtukuluna kaebuse esitajalt 4248 krooni väljamõistmist. Kohtule on esitatud advokaadibüroo Kuklase ja Parnerid 01.09.2006 arve nr 164 ning arve tasumist 7 tõendava maksekorralduse ärakiri. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub HKMS § 92 lg 7 alusel rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.