3-06-1568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1568 Haldusas

§ 50

.2 lg 1 ja 6 alusel määras linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni. 2.AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Atrid Tubin koostas 07.07.2006.a. viivistasu otsuse nr VTO 138361 selle kohta, et sõiduauto Citroen riikliku 1 registreerimismärgiga 467 MDF parkis 07.07.2006.a. kell 09.07.57 Hobujaama 5 kõrval tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.

§ 50

.2 lg 1 ja 6 alusel määras linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni.

1. 04.08.2006.a. esitas N.Ž. kaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes viivitasu otsuse nr VTO 138354 tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist ( haldusasi nr 3-06-1568), samuti vaidlustas ta samal kuupäeval viivitasu otsuse nr VTO 138361, esitades samasugused nõuded nagu esimeses kaebuses ( haldusasi nr 3-06-1570). 07.08.2006.a. määrusega võttis kohus mõlemas haldusasjas kaebuse menetlusse ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlused, samuti liitis esitatud kaebused ühiseks menetlemiseks haldusasjana nr 3-06-
2. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED Viivistasu otsusele nr VTO 138354 esitatud kaebus 4.Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu otsus on õigusvastane, sest ”Kalevi” basseini juures puudus teave parkimistingimuste kohta. Kaebuse esitaja väitel tasus ta basseinipileteid ostes basseini kassasse parkimistasu 2,5 tunni eest , mistõttu temale viivistasuotsuse koostamine AS Falck poolt oli põhjendamatu.
3. Ka väidab kaebaja, et nagu hiljem on selgunud, oli kõnealuse basseini juures 3 parkimismoodust, ent kuna kaebaja valdab vaid vene ja saksa keelt, ei olnud tal sellest võimalik aru saada, sest mingeid konkreetseid juhiseid parkimisplatsil ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et parkimistingimused peaksid olema kõigile arusaadavad ning parkimise korraldamatus võrreldes teiste Euroopa riikide parkimiskorraldusega torkab eriti silma. Viivistasu otsusele nr VTO 138361 esitatud kaebus 6.Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu otsus on õigusvastane,sest kaebaja jättis auto teiste autode kõrvale Coca-Cola Plaza juurde, kus ei olnud mingeid juhiseid ega märgistusi, mis oleks kaebajale teada andnud, et see on tasuline parkla. Kaebaja leiab, et parkimistingimused peavad olema kõigile arusaadavad ning parkimiskohad arusaadavalt märgistatud. Kaebustes taotletakse vaidlustatud viivistasuotsuste tühistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.AS Falck Eesti peab kaebusi põhjendamatuteks ja palub need jätta rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003.a. määrusega nr 9 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt parkimiskohad aadressidel Hobujaama 5 ning Aia 18 kuuluvad kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Tasulisse parkimisalasse suunduvatele teedele on üles seatud liiklusmärgid 387 ja 872 b, mis tähistavad tasulise parkimisala algust. Tasulisest parkimisalast väljumise kohtadesse on üles pandud ala lõpumärgid
4. Liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 mõjuala mõjualamärk
5. 8.Mootorsõiduk Citroen 467MDF oli 06.07.06 ja 07.07.06 pargitud kesklinna avalikus tasulises parkimiskohas aadressidel Aia 18 ning Hobujaama 5 parkimistasu maksmata. Nimetatud parkimiskohtades ei olnud liikluskorraldusvahendeid, mis võimaldanuks linna kesklinna avalikus tasulises parkimisalas parkida tasu maksmata. Vaidlustatud viivistasuotsused on õiguspärased ja kooskõlas LS § 50.2 2 KOHTU PÕHJENDUSED 9.

((LS) § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil

§-des 501-503 sätestatu kohaselt.

(LS) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu kehtestas ala, mille piires on parkimine Tallinnas üldreeglina lubatud üksnes parkimistasu maksmise korral, 30.jaanuari 2003.a. määrusega nr

1. Viidatud määruse lisa punktidega 5.1 ja 5.2 on piiritletud kesklinna avalik tasuline parkimisala ning mõlema viivistasuotsuse puhul oli tegemist Tallinna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse kuuluva alaga.
2. Eespoolmärgitud määruse lisa punkt 5.4 sätestab, et mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad tähistatakse liikluskorraldusvahendiga. LS § 50 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusevahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parklana, on sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke Tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles seatud tasulise parkimisala algust tähistavad liiklusmärgid 387 ja 872b, ning tasulisest parkimisalast väljumise kohtadesse on üles pandud ala lõpumärgid
3. Liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 mõjuala mõjualamärk
4. Kohtuistungil uuris kohus vastustaja poolt esitatud Tallinna tasulise parkimisala tähistuse projekti ja kaebuse esitaja võis veenduda ülalnimetatud liiklusmärkide olemasolus. Kohus märgib siinjuures, et kaebuse esitaja ei väitnudki mitte vastavate märkide puudumist, vaid kinnitas, et ta ei märganud mõjualamärke. Kaebuse esitaja väidetest teadmatusest selles, et ta asub tasulisel parkimisalal , saab järeldada, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik, mitte aga viivistasuotsuste õigusvastasust. Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal.
5. Õigusaktide nõuete mittetundmine ei vabasta isikut nende õigusaktide nõuete täitmise kohustusest. Kaebuse esitaja on korduvalt rõhutanud, et tegemist on Saksamaa kodanikuga ja on kaebuses väitnud, et ta on harjunud Saksmaal kehtivate nõuetega ja tavadega, mis erinevad Eesti omadest. Kaebuse esitajal puudus alus eeldada, et Eestis ei ole parkimisel kehtestatud Saksamaal või mõnes muus Euroopa riigis, mille parkimiskorraldusele kaebuses on viidatud, kehtivatest parkimisnõuetest erinevaid reegleid. Siinjuures märgib kohus, et nagu kaebuse esitaja on kohtuistungil seletanud, on ta Saksmaal elanud mõne aasta ja tal on tihedad sidemed Eestiga säilinud. Viimatinimetatud faktilised asjaolud ei ole määravaks, otsustamaks viivistasu otsuse õiguspärasuse üle, kuid kinnitavad selliste väidete ebakohasust. Ka juhul, kui kaebuse esitajal ei oleks mingeid sidemeid Eestiga ning ta oleks siin viibinud esmakordselt, ei vabastaks see teda kohustusest olla piisavalt hoolikas, et teha selgeks parkimise korraldus, kasutades vajadusel, kui isikule jääb parkimiskorraldusest arusaamiseks liiklusmärkidest tulenevast teabest väheseks, täiendava informatsiooni saamise võimalusi. Liikleja ja muu isik peavad täitma

s sätestatud ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

1. Kaebuse esitaja, tasudes Kalevi SPA-le viimasele kuuluval maa-alal parkimise eest, ei omandanud sellega õigust parkida linna tasulisel avalikul parkimisalal linnale tasu maksmata. Parkimistasu puhul on tegemist kohaliku maksuga, mis LS § 50.1 lg 5 3 kohaselt laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003.a. määruse nr 9 lisa p.1.1 kohaselt on parkimistasu Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks käesolevas määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Kaebuse esitaja ei ole sellist rahalist kohustust Tallinna linna suhtes täitnud. Kalevi SPA on tähistanud haldusasja materjalide juures olevatelt fotodelt nr 2 ja 3 nähtuvalt temale kuuluva maa-ala, kus on võimalik parkida vaid Kalevi SPA-st ostetud pileti alusel. Kui kaebuse esitajal jäi midagi siiski parkimiskorralduses arusaamatuks, kasvõi eesti keele mitteoskamise tõttu, saanuks ta parkimispileti ostmisel teda huvitavaid asjaolusid täpsustada. Asja arutamisel on kaebaja muu hulgas seletanud, et Kalevi SPA-le kuuluval maa-alal ei olnud parkimisruumi ja kaebajal ei olnud aega, et otsida, kust osta parkimispilet. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud piisavalt hoolas ning nägi tema poolt antud seletuse kohaselt eraomandis olevat parklat tähistavaid märke hiljem , vaid kinnitab hoolsusekohustuse nõuetekohast täitmata jätmist ja ei tingi AS Falck Eesti viivistasuotsuse õigusvastasust.
2. Ka 07.07.2006.a. koostatud viivistasuotsuse vaidlustamisel on kaebaja tuginenud sellele, et ta ei saanud teavet tasulises parkimisalas viibimisest. Kohus ei korda siinkohal varemtoodud seisukohta mootorsõidukijuhi hoolsuskohustusest panna tähele mõjualamärke ning rõhutab, et kaebuse esitajal puudus alus eeldada, et mõjualamärkide kasutamisel paneb Tallinna linn ka mõjuala sees üles hulgaliselt samasisulisi liiklusmärke. Mootorsõiduki juhtimise õigust omava isikuna tuleb kaebuse esitaja puhul eeldada tähelepanelikkust ning liiklusmärkide tundmist. Kohtule esitatud fotod ( liidetud haldusasja 3-06-1570 juures)kajastavad linna tasulise avaliku parkimisala ja eravalduses oleva tõkkepuuga eraldatud tasulise parkla paiknemist. Kaebuse esitaja oli Hobujaama 5 saabumisel möödunud kesklinna tasulise avaliku parkimisala alguse mõjualamärgist ning selle märgi mõjuala lõppu tähistavast märgist ta ei olnud saanud oma teel mööduda, puudusid ka muud liikluskorraldusvahendid, mille alusel oleks tal olnud alust arvata, et kõnealune maaala ei kuulu linnale kuuluva tasulise avaliku parkimisala hulka.Seetõttu puudus kaebajal alus eeldada, et tegemist on tasuta parkimiskohaga, seda enam, et tegemist oli linnasüdames parkimisega. Kohus mõistab, et kaebuse esitaja võis olla segaduses seetõttu, et ta ei olnud eelnevalt täitnud vajalikul määral hoolsuskohustust ning tema sõnul ei pannud ta tähele mõjualamärki kesklinna tasulisse avalikku parkimisalasse sisenemisel, ent nimetatu ei mõjuta viivistasuotsuse õiguspärasust.
3. LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Asja arutamisel kaebuse esitaja poolt 07.07.2006 viivistasuotsuse vaidllustamiseks esitatud väide parkimiskella asetamisest autos nähtvale kohale ja tegelikust parkimisest Hobujaama 5 vähem kui 15 minutit, mistõttu puudus alus viivistasuotsuse koostamiseks, on paljasõnaline ja ebausaldusväärne. Esmalt märgib kohus, et kaebuses tugines kaebaja sellele, et tegemist ei olnud tasulise parkimisalaga. Seetõttu puudunuks tal vajadus parkimise algusaja märkimiseks. Teiseks on kaebuse esitaja sellise olulise asjaolu jätnud oma kaebuses täielikult märkimata ning ei osanud kohtuistungil selgitada selle põhjuseid. Kolmandaks peab kohus vajalikuks arvestada, et praktikas märgivad linnatransporditeenindajad viivistasuotsuse asjaolude kirjeldusse parkimiskella 4 olemasolu ja selle näidu, mida antud juhul tehtud ei ole.Kõiki neid ülaltoodud asjaolusid koos arvestades peab kohus esitatud väidet põhjendamatuks. Samas viitab kaebuse esitaja poolt sellise väite esitamine asjaolule, et kaebuse esitaja oli tegelikult ka teadlik kui mitte Tallinna linnavolikogu otsusest nr 9, siis

sätteist. 15. Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 10 sätestab parkimistasu kohaliku maksuna. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine

s sätestatud alustel ja korras.

§ 502

lõige 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Seega ei tulene LS-st parkimisjärelevalve ametiisiku kaalutlusõigust seaduses toodud aluste esinemisel teistsuguseks käitumiseks ja väide viivistasuotsuse õigusvastasusest põhjusel, et esimese rikkumise korral võinuks AS Falck Eesti piirduda hoiatusega, on põhjendamatu ja vastuolus seaduses sätestatuga. 16.LS § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Sama sate annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada viivistasu täpsustatud määrad. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 p.9.6 kehtestab viivistasu määraks parkimistasu maksmata jätmisel 480 krooni. Kuna kaebaja parkimistasu oli mõlemal juhul maksmata, siis oli parkimisjärelevalve ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus 480 krooni suuruse viivistasu määramise kohta. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsused seaduslikud ja nende tühistamiseks puudub alus. 17. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja AS Falck Eesti ei ole kohtukulude nõuet esitanud, jäävad kummagi poole kanda tema enda kulud. Lea Kuuse kohtunik 5