kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale 25 000 krooni krediiti. Kokkulepete alusel suurendati krediidisummat 971.66 krooni ja 30300 krooni võrra. Krediidisummaks sai 2 56 271.66 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l p l sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjaid lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostjad sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale mitte ühtegi makset, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 54 585.24 krooni. Kokkuleppe alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 28.37% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress moodustab summas 7424.92 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu järgselt viivise määraks 28.37% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 30.04.2006 ja viivise summa seisuga 07.06.2006 moodustab 1721.65 krooni. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele tuleb kostjatel alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt tasuda viivist 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Kuna lepingu ülesütlemise hetkel oli tagastamata krediidisumma 11 812.17 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 10 917.05 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 29 440.88 krooni. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on pooled kokku leppinud. Kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28.37% krediidisummalt aastas ehk kogu summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 49 019.34 krooni intressi. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata tasutud intress 1236.49 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni ja leppetrahv 10917.05 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 29 440.88 krooni. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab 3 käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 72 673 krooniga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 72 673 krooni ning kostjalt A L `lt täiendavalt välja mõista 32 866.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 54 585.24 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni, viivis 1721.65 krooni, leppetrahv 10 917.05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 29 440.88 krooni. Alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 10.08.2006.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid Rahvastikuregistri järgsetele aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 31.08.2006.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostja A T `i isa poolt on edasiandmiseks materjalid vastu võetud 12.08.2006.a., mille kohta ta on andnud allkirja. Kostjale A L `le on allkirja vastu materjalid kätte antud 27.09.2006.a. Ida Politseiprefektuuri poolt aadressil Rohuaia 22-29 Rakvere. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 10.10.2006.a. Seda tähtaega kohaldab kohus ka A T suhtes. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.
kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka 4 kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele 72 673 krooni ning kostjalt A L `lt täiendavalt 32 866.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 54 585.24 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni, viivis 1721.65 krooni, leppetrahv 10 917.05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 29 440.88 krooni. Alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele viivis 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 20. novembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.