3-06-2203/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2203 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus I.B. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindajad Martin Sepp ja Egert Belitšev Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.B., sünd. xx xx xxxx Gruusias Kohtuistungi toimumise aeg
3. november
4. a, Tallinn Resolutsioon Jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus – anda luba I.B. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse – rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu hiljemalt
5. novembril
6. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.20.11.2001 vormistas Irma Lohk Gruusia kodanik I.B.le (sünd. xx xx xxxx.a Gruusias) viisakutse nr 93BKU
7. Isikule vormistati nimetatud kutse alusel 6-päevase sissesõidu viisa kehtivusega 23.04.2002 kuni 28.04.
8. I.B. sisenes Eesti Vabariiki 24.04.2002 läbi Narva raudtee piiripunkti. 26.04.2002 vormistati I.B.le viisa pikendus kehtivusega 29.04.2002 kuni 02.05.2002.a. Pärast viisaga viibimisaja lõppu ei ole I.B. Eesti Vabariigist lahkunud ning viibib alates 03.05.2002 kuni käesoleva ajani Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. 09.09.2004 abiellus I.B. Eesti kodaniku J. Š. (xxxxxxxxxxx). Nimetatud abielu lahutati 06.07.2005.a. 03.05.2006 abiellus I.B. Eesti kodaniku N. J.ga. 09.11.2006.a peeti I.B. Kodakondsus-ja Migratsiooniameti (KMA) ametnike poolt kinni, kui isik oli tulnud sisse andma elamisloa saamiseks vajalikke dokumente.
9. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas 10.11.2006 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada I.B. väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist pole võimalik 48 tunni jooksul täide viia.
10. I.B. vaidleb taotlusele vastu, kuna soovib jääda Eestisse oma abikaasa juurde elama ja taotleda elamisluba. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et KMA taotlus I.B. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12. I. B.le antud viisa kehtivusaeg lõppes
13. mail
14. a ning ta oli kohustatud Eesti Vabariigist lahkuma, kuid jäi ebaseaduslikult Eestisse. KMA on õigustatud ja kohustatud reageerima välisriigi kodaniku ebaseaduslikule viibimisele Eesti Vabariigis. VSS § 14 lg 32 annab riigile õiguse (kuid ei pane automaatset kohustust nagu näiteks VSS § 14 lg 1) välismaalane pärast viisa kehtivusaja lõppu riigist ettekirjutust tegemata välja saata. Väljasaatmise otsustamisel peab KMA hindama, kas asjaoludest tulenevalt on vajalik viivitamatu väljasaatmine või teha isikule lahkumisettekirjutus vastavalt VSS §-le
15. Muuhulgas peab KMA kaaluma ohtu avalikule korrale ja isiku kaitsmisväärt huvisid. I. B. on abielus Eesti Vabariigi kodaniku N. J.ga ja tal on VMS § 121 alusel õigus saada tähtajaline elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Riigi kodaniku abikaasa üleöö riigist väljasaatmine on demokraatlikus ühiskonnas äärmuslik samm, milleks peavad esinema väga kaalukad põhjused; seda eriti olukorras, kus riik on lubanud välismaalasel tema ebaseadusliku Eestis viibimise ajal Eesti kodanikuga abielu registreerida. Perekonnaelu kaitsevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja põhiseaduse sätted, mis keelustavad perekonnaelu ebaproportsionaalse riive.
16. novembril
17. a üritas ta KMA büroos esitada elamisloa taotlust, kuid taotluse vastuvõtmisest keelduti ja isik peeti väljasaatmise eesmärgil kinni. KMA ei ole tõlgendanud VSS sätteid põhiseaduskonformselt ning on jätnud tähelepanuta asjaolu, et isik on ca pool aastat seaduslikus abielus ja ta elab põhiseadusega kaitstavat perekonnaelu. Puuduvad tõendid selle kohta, et I. B. lähtuks oht riigi julgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele või muule olulisele avalikule huvile. KMA esindaja möönis kohtuistungil, et tõenäoliselt tuleb I. B.le anda elamisluba. Kohus leiab, et olukorras, kus isikule tuleks suure tõenäosusega anda abikaasa juures elamiseks elamisluba, on väljasaatmine käsitatav perekonnaelu ebaproportsionaalse riivena, mis on põhiseadusega keelatud. I. B.ile on võimalik teha teatud kõrvaltingimustega lahkumisettekirjutus.
18. Kuna I. B.i viivitamatu väljasaatmine enne elamisloa andmise otsustamist ei ole praeguses olukorras põhiseadusega kooskõlas, ei ole põhjust isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Villem Lapimaa 2