Obsah (6)

§ 14§ 15§ 8§ 28§ 29§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2006.a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1552 Haldusasi V.B.i taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlus

) § 6 lõige 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse §-s 7 loetletakse juhtumid, millistel riigi õigusabi ei anta. Halduskohus mõistab V.B.i taotlusest, et taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada halduskohtule kaebus(ed) seoses haldusaktide ja/või toimingutega, mis puudutavad vara tagastamist omandireformi käigus. Kohus möönab, et omandireformi puudutavad vaidlused on loomult keerulised ning ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik suudaks oma õigusi tingimata ilma professionaalse õigusabita kaitsta. Ka muid

§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine. 6.

§ 14

lõike 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seejuures ei arvestata sama paragrahvi

1. lõike kohaselt taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata, taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohtule esitatud andmetest ja tõenditest nähtuvalt puudub V.B.il rahaline sissetulek, mille eest, pärast eluliselt vajalike kulutuste mahaarvamist, oleks võimalik osta kvaliteetset õigusabi, samuti mistahes muu vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuste kulude katteks. Taotleja on töötu, arvel Tööturuametis tööotsijana ning Tallinna Kesklinnavalitsus maksab talle igakuist toimetulekutoetust. Seega leiab kohus, et V.B.i majanduslik seisund ei võimalda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena
2. Pidades silmas professionaalse õigusabi keskmist maksumust, leiab kohus, tuginedes riigi õigusabi taotluses esitatud andmetele majandusliku seisundi kohta, et V.B. ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Leides eelnevalt, et riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad, peab halduskohus taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle osas, milles taotluse esitaja taotleb riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitatava kaebuse koostamiseks ning halduskohtus esindamiseks. 8.

§ 15

lõike 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks

§ 8

kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisundit, samuti väidetava probleemi olemust, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi

§ 8

punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna V.B.il ei ole taotluse kohaselt ühegi advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, määrab kohus õigusabi osutajaks advokaadi, kelle nimetab advokatuur. Advokatuur nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi viivitamata pärast kohtult taotluse saamist. 9. Kohus peab vajalikuks taotluse esitajale selgitada, et riigi õigusabi ei tähenda tasuta õigusabi. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik. Asjaolu, et kohus määrab riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, ei välista siiski nende kulude hilisemat sissenõudmist, juhul kui halduskohtule esitatav kaebus jäetakse rahuldamata ning kui taotluse esitaja majanduslik olukord märkimisväärselt paraneb. Nimelt tuleneb

§ 28

lõikest 1, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude 2 hüvitamisest vabastatud ning tema kaebust kas täielikult või osaliselt ei rahuldata ning tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab kohus isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. 10. Samuti juhib kohus siinkohal tähelepanu asjaolule, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses (

§ 29

lõige 1).

§ 29

lõike 2 kohaselt mõistab kohus lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. 11.

§ 9

lõike 2 koostoimes riigilõivuseaduse § 37 lõike 8 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlemisel väljaspool kohtumenetlust, st kaebuse koostamiseks, tasuda riigilõiv 200 krooni. Kuna V.B.i maksejõuetus on tuvastatud (määruse punkt 6), tuleb ta halduskohtumenetluse seadustiku § 91 lõike 1 alusel vabastada riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse esitamisel. Indrek Paukštys Kohtunik 3