← Eesti

3-05-824/4

Obsah (6)§ 26§ 31§ 6§ 16§ 92§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-824 Haldusasi R.L. kaebus Tallinna Van

§ 26lg 1 p 6).

  1. Määrata Advokaadibüroole Raidla & Partnerid Roosikrantsi 2, 10119 TALLINN, riigi õigusabi tasu, summas 9637 krooni (üheksa tuhat kuussada kolmkümmend seitse) ja 70 (seitsekümmend) senti.
  2. Mõista kaebuse esitajalt R.L.lt riigi õigusabi tasu summas 9637 krooni (üheksa tuhat kuussada kolmkümmend seitse) ja 70 (seitsekümmend) senti riigituludesse 12 kuu jooksul pärast R.L. vabadusekaotusliku karistuse lõppemist.
  3. Saata kohtuotsuse ärakirjad kaebuse esitajale, advokaadibüroole Raidla & Partnerid, vastustajale ja Rahandusministeeriumile. Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
  4. septembrist 2006.a arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

  1. 04.12.2003 kell 08.00 – 12.00 korraldati Tallinna Vangla III sektsioonis plaaniväline läbiotsimisoperatsioon.
  2. 29.12.2003 tuvastati Tallinna Vangla kinnipeetaval R.L.l äge kusepõie põletik.
  3. 27.09.2005 esitas R.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ametnike poolt läbiotsimise käigus sooritatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Vanglalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju summas 20 000 krooni väljamõistmiseks.
  4. Tallinna Halduskohtu võttis 07.11.2005 määrusega kaebuse menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  5. Tallinna Vangla ametnike tegevuse kui toimingu tulemusena tekkis kaebuse esitajal tervisekahjustus. Tervisekahjustuse tekitamsega riivati kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust elule. Põhiseaduse (PS) § 16 sätestab lisaks isiku subjektiivsele õigusele ka riigi kohustuse inimelu kaitsta. Tallinna Vangla ametnike tegevus on käsitletav ka kaebuse esitaja julma kohtlemisena, millega on rikutud PS § 18 tulenevat õigust inimväärsele kohtlemisele. Piinamisena on käsitletav kohtlemine, mis toob kaasa nii füüsilisi kui ka psüühilisi kannatusi. Samuti on Tallinna Vangla ametnike käitumine, millega sunniti kinnipeetavaid umbkaudu nelja tunni jooksul kütmata spordisaali külmal põrandal istuma, käsitletav ebainimliku ja alandava kohtlemisena. Kaebuse esitaja õigust inimväärsele kohtlemisele rikkus ka Tallinna Vangla poolt võimaldatud ebapiisav arstiabi, mistõttu muutus saadud tervisekahjustus krooniliseks. Lisaks eeltoodule riivas Tallinna Vangla ametnike tegevus kaebuse esitaja õigust riigipoolsele tervise kaitsele, (sätestatud PS § 28). Tallinna Vangla ametnikud asetasid kaebuse esitaja tema tervist kahjustavasse olukorda, mille tagajärjel kaebuse esitaja haigestus. Samuti on õiguse tervise kaitsele riivega tegemist asjaolu näol, et kaebuse esitajale ei osutatud tõhusat arstiabi, mistõttu talle tekitatud tervisekahjustus süvenes ja tõi kaasa tüsistused.
  6. Seoses läbiotsimise korraldamisega Tallinna Vangla
  7. sektsioonis, hoiti kinnipeetavaid (s.h kaebuse esitajat) umbkaudu 4 tundi külmas kütmata spordisaalis, millega tekitati kaebuse esitajale tervisekahjustus. Vanglaametnike tegevus kinnipeetavate paigutamisel tingimustesse, mis toob kaasa tervisekahjustuse tekkimise, on õigusvastane. RVastS alusel kuulub hüvitamisele üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige ka siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Isegi, kui süüdimõistetud oleksid kasutanud istumiseks oma isiklikke asju, nagu väidab Tallinna Vangla direktor Toomas Malva oma
  8. märtsi 2004 a. kirjas, ei välistaks see kaebuse esitaja tervisekahjustuse tekkimist viidatud sündmuste tagajärjel ning sellest tulenevalt Tallinna Vangla ametnike toimingu õigusvastasust, kuivõrd spordisaal oli kütmata, uks oli lahti ja tegemist oli talvise ajaga.
  9. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haigestumine tekitas talle nii hingelisi kui ka füüsilisi kannatusi, mis on 3-3-1-27-02 Riigikohtu seisukoha kohaselt käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kuivõrd kaebuse esitaja oli vanglaametnike õigusvastase tegevuse tagajärjel sunnitud istuma detsembrikuus kütmata spordisaali betoonpõrandal, on vanglaametnike õigusvastase tegevuse ja kaebuse esitajale kahju tekkimise vahel selge põhjuslik seos. Põhjuslikule seosele Tallinna Vangla ametnike õigusvastase tegevuse ning kaebuse esitajale kahju tekkimise vahel viitab selgelt sündmuste ajaline järgnevus — vahetult pärast korralise läbiotsimise läbiviimist 2 Tallinna Vangla
  10. sektsioonis haigestus kaebuse esitaja põiepõletikku ning viibis seetõttu ravil Tallinna Vangla vanglate keskhaiglas.
  11. Tallinna Vangla näol on tegemist avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutusega ning Tallinna Vangla ametnike poolt tekitatud kahju on käsitletav avaliku võimu kandja poolt avalikõiguslike ülesannete täitmise käigus tekitatud kahjuna, mis kuulub hüvitamisele RVastS sätete alusel. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Vastustaja ametnike tegevuses puuduvad süüd välistavad asjaolud — vangla ametnikud viibisid kinnipeetavatega samas ruumis, mistõttu oleks nad pidanud aru saama, kuivõrd külm seal oli. Samuti jätsid vangla ametnikud lahti spordisaali ukse. Üks kinnipeetavatest juhtis ametniku tähelepanu asjaolule, et põrand, millel kinnipeetavad istusid, oli külm. Tallinna Vangla ametnikud jätsid märkuse tähelepanuta. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitaja õigustatud nõudma talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS sätete alusel.
  12. Kaebuse esitaja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 20 000 krooni. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb vanglaametnike tegevust läbiotsimise läbiviimisel pidada raskeks õigusrikkumiseks, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus, kuna sellega seati ohtu kinnipeetavate (s.h kaebuse esitaja) tervis ning tekitati neile füüsilisi kannatusi külmetamise näol ning Tallinna Vangla ametnikud olid teadlikud tingimustest, milles kinnipeetavad hoiti ega võtnud midagi ette olukorra parandamiseks või kahju tekkimise ärahoidmiseks. VASTUSTAJA SEISKOHT
  13. Läbiotsimise tegevusplaanist ja ajakavast nähtub, et kinnipeetavad, kes olid suundumas tööle, olid end riietanud vastavalt talvistele ilmaoludele. Samuti nähtub läbiotsimise tegevusplaanist, et III sektsiooni läbiotsimisgrupi liikmed, kes teostasid kambrites turvakontrolli, võtsid kinnipeetavad ühekaupa spordisaalist ja andsid kinnipeetavatele korralduse korjata kokku kõik neile kuuluvad asjad. Seejärel kontrolliti isiklike asjade vastavust kambri kaardile ning suunati kinnipeetavad koos asjadega tagasi spordisaali.
  14. Tallinna Vangla ametnike tegevus kinnipeetavate paigutamisel spordisaalis läbiotsimise korraldamiseks ei olnud õigusvastane. Spordisaali temperatuuri määratlus on kaebaja poolt antud subjektiivne hinnang. Spordisaali näol on tegemist aktiivselt kasutatava ruumiga, mis kuulub üldisesse küttevõrku. Spordisaali vasakul seinal olid selleks otstarbeks kogu seina ulatuses ribiradiaatorid. Asjaolu, et spordisaali uksest käis pidev liikumine, mistõttu uks oli avatud, ei tähenda, et saali või saali põranda temperatuur oleks muutunud niivõrd jahedaks, mis oleks hakanud ohustama kinnipeetavate tervist, kes viibisid saalis üleriietes. Väär on samuti kaebaja väide, et kinnipeetavaid sunniti istuma külmal betoonpõrandal. Spordisaali põranda all oli küll betoon, kuid see oli soojustatud bituumeniga, mida kattis 1,5 cm paksune tartaankate. Kõikide kinnipeetavate elutsoonist spordisaali paigutamise eesmärgiks on tagada läbiotsimiste operatsiooni efektiivsus ning turvalisus. Spordisaali ei paigutata kinnipeetavaid kauemaks, kui see on aktiivse läbiotsimisoperatsiooni teostamiseks vajalik. Antud juhul oli operatsiooni algusajaks 08.00 ning lõpuks 12.
  15. Spordisaalis sellisel viisil viibimine ei too kinnipeetavatele kaasa koormavaid tagajärgi ega ka tervisekahjustusi. Et kinnipeetavate jalad ei väsiks ära ning krampide vältimiseks antakse aeg-ajalt kinnipeetavate gruppidele korraldus püsti tõusta, misjärel võimaldatakse neil jälle istuda. Samuti olid paigutatud kinnipeetavad saali tagumisse otsa, mis tähendab, et välisuksest võimalikult kaugele. 3
  16. Antud juhul ei ole võimalik tuvastada, et kinnipeetavate paigutamine spordisaali ja seal hoidmine põhjustas R.L.l põiepõletiku. Nimetatud sündmus toimus 04.12.2003, äge põiepõletik diagnoositi 29.12.
  17. Võimalik, et R.L.l oli juba eelnevalt tervislikke probleeme, samuti võis tekkida põiepõletik ka peale 04.12.2003.a läbiotsimist, sest R.L. näol oli tegemist töötava kinnipeetavaga, kes erinevalt mittetöötavatest omas õigust viibida väljas ning oma tööpiirkonnas. Kuna esineb tegurite paljusus ning põiepõletik võis tekkida erinevate alternatiivsete asjaolude tulemusena, siis ei saa leida põhjuslikku seost 04.12.2003.a toimunud läbiotsimisel kinnipeetavate paigutamisel spordisaali ja R.L. põiepõletiku vahel. Juhul kui oleks teada, et nimetatud sündmuse tagajärjel oleks tekkinud või ägenenud R.L.le põiepõletik, on Tallinna Vangla pakkunud talle adekvaatset meditsiinilist ravi.
  18. Vastavalt Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr. 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" § 9 lõikele 1 kontrollitakse vanglas kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetavat ravitakse vangla võimaluste piires. Vastavalt kehtinud vangistusseaduse (VangS) § 49 lõikele 1 on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Vastavalt VangS § 53 lõikele 2 suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Nagu nähtub haigusloost on osutanud Tallinna Vangla arstiabi järgnevalt: 29.12.2003 diagnoosis arst R.L.l ägeda kusepõie põletiku ja määras raviks Tab.Sulfatrim viieks päevaks. Võimalike tüsistuste ärahoidmiseks määrati patsiendile 07.01.2004 Tab.Ampicillini 500 viie päeva jooksul, Tab. Metronidazoli viie päeva jooksul ja Tab. Furadonini viie päeva jooksul. 12.01.2004 ja 14.01.2004 uriinianalüüside tulemusena saadeti patsient Tallinna Vangla tervishoiuosakonna statsionaari diagnoosiga äge püelonefriit. Statsionaarsel ravil viibis R.L. kuni 05.02.2004, millal määrati diagnoosiks „praktiliselt terve“. Seega nähtub R.L. haigusloost, et vangla on ravinud isikut, andnud talle medikamente, määranud statsionaarsele ravile ning jälginud isiku tervislikku seisundit. R.L. tervislik seisund nähtub ka kinnipeetava meditsiinilisest kaardist.
  19. 04.12.2003 on läbiotsimine toimunud õiguspäraselt vastavalt kehtivale korrale, mistõttu puudub alus kahju hüvitamiseks vastavalt RVastS-le. Vangla tegevuse raames tuleb ette olukordi, mis kinnipeetavatele ei pruugi olla meeltmööda ning võib tunduda ebamugavad. Kuid piinamisel, inimväärikuse alandamisel ja ebainimlikul kohtlemisel on oma kindel sisu. Antud juhul on vanglatöötajad teinud omalt poolt kõik, et nimetatud ebameeldivused, mis tekivad vangla seadusliku tegevuse käigus oleksid võimalikud minimaalsed, sel põhjusel paigutati kinnipeetavad köetavasse spordisaali ning neil oli võimalus istuda. KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Kaebuse eseme piiritlemine

§ 6

lg 3 p 1 alusel võib kaebuse esitaja taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tuvastaks Tallinna Vangla ametnike poolt Tallinna Vangla 3. sektsiooni korralise läbiotsimise käigus sooritatud toimingu õigusvastasuse. Täiendavalt taotleb kaebuse esitaja eeltoodud toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et kuna esimene taotlus on esitatud eesmärgiga, saada õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitatud, tuleb kaebust tervikuna vaadelda kahju hüvitamiseks esitatud kaebusena.

§ 6

lg 3 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodud taotluse esitamise eelduseks ei ole haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamine. 4 Alates 01.01.2002 kehtima hakanud Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja leiab, et läbiotsimise toiming on põhjustanud temale põiepõletiku ning on samuti seisukohal, et läbiotsimine on talle põhjustanud nii tugevat hingelist kui ka haigusest tulenevat füüsilist valu ja kannatusi ning tinginud vajaduse psühholoogilise nõustamise järele. Seega peab kohus RVS § 9 lg 1 alusel kontrollima, kas Tallinna Vangla väidetav õigusvastane toiming on kaebuse esitaja tervist kahjustanud või on sellega kaebuse esitaja väärikust süüliselt alandatud. Kuna Põhiseaduse §-des 16 (igaühe õigus elule), 18 (piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld) ja 28 (igaühe õigus tervise kaitsele) sätestatud õiguste rikkumine ei asenda RVS §-s 9 sätestatud kahju hüvitamise aluseid, ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida kaebuse esitaja poolt viidatud Põhiseaduse sätete rikkumist, vaid piirdub RVS-is sätestatud kahju hüvitamise aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamisega.

  1. Kaebuse esitaja väärikuse süüline alandamine Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vangistusasutuses teostatav läbiotsimine on õiguspärane toiming. Vanglas teostatava läbiotsimise õiguslik alus tuleneb VangS § 68 lg-st 1, mille järgi on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumite läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Täpsemalt reguleerib läbiotsimist Justiitsministeeriumi
  2. aprilli
  3. a määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus). Määruse § 43 lg 1 järgi on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on läbiotsimise eesmärk avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Kuigi läbiotsimine iseenesest toob lähtudes läbiotsimise eesmärgist kaasa isikuvabaduste olulise piirangu läbiotsimise ajaks, mida võiks teatud olukorras tõlgendada isiku väärikust alandavana, ei saa kohtu arvates vangistuses korraldatud läbiotsimisest tingitud ajutisi ebamugavusi (sunnitud istumine spordisaali põrandal) kui vangla julgeoleku ja korra tagamise meedet pidada kaebuse esitaja väärikust alandavaks. Nagu nähtub III sektsiooni puhastusoperatsiooni tegevusplaanist (toimiku lk. 84), teostati 04.12.2003 nii kinnipeetavate isiklike asjade kui ka eluruumide läbiotsimine, samuti elusektsiooni kambrite sisustuse vastavusse viimine kehtiva korraga ning töötsooni kontroll ja keelatud esemete eemaldamine. Seega puudus vanglal antud juhul võimalus teostada läbiotsimist kinnipeetavate elu- või tööruumides, vaid kinnipeetavad tuli paigutada neutraalsele, läbiotsimiste - vabale pinnale. Läbiotsimiseks kulunud aega saab pidada mõistlikuks, arvestades tegevusplaanilt nähtuvat, mille kohaselt teostati puhastusoperatsioon III sektsioonis, kus on 12 kambrit 80 kinnipeetavaga. Ka kinnipeetavate arvu arvestades tundub kohtule nende paigutamine spordisaali kui suuremat arvu inimesi mahutavasse ruumi põhjendatud ja mõistlik. Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja K. K.’i ütluste kohaselt algab spordisaali kütmine koos vangla kütteperioodiga ning
  4. detsember jäi kindlasti kütteperioodi sisse. 5 Spordisaali küttesüsteemi mehhanism on olnud kogu aeg samasugune. K. K.’i ütluste kohaselt „
  5. aastal oli küttesüsteem isegi suurem, kuna küttekehade hulk oli suurem, hetkel on torustikku vahetatud ja vähendatud. Torustiku vahetamine toimus aastal 2004.“ Eeltoodud ütlustega peab kohus tuvastatuks, et spordisaal pidi vaidlusalusel päeval olema küttevõrgus. Tunnistaja ütluste kohaselt liikusid kinnipeetavad läbi õue välistingimustes sööklasse, sealt viidi kinnipeetavad spordisaali (toimiku lk. 187). Seega tuleb järeldada, et ka kaebuse esitajal pidid spordisaalis olema seljas riided, mida ta pidas välistingimustes õue läbimiseks sobivaiks. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud seletuse kohaselt olid tal kell 8.10 jalas teksapüksid ja jooksukingad, seljas kampsun ja voodriga teksatagi (toimiku lk. 145). Seega tuleb järeldada, et kaebuse esitaja oli riietanud end soojemalt kui vaid siseruumides viibimiseks. Kaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt oli samal päeval välistemperatuuriks -12 ºC ei saa pidada õigeks ega objektiivseks. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi klienditeeninduse osakonna 10.03.2006 teatisest (toimiku lk. 182) nähtuvalt kõikus välisõhu temperatuur 04.12.2003 kella 8.00 ja 12.00 ajal 3,2 ja 2,6 soojakraadi vahel. Arvestades asjaolu, et kinnipeetavad ei viibinud kogu läbiotsimise aja spordisaalis, vaid käisid ka sektsioonis oma isiklike asjade järel ning lõunal, ei saa kaebuse esitaja paigutamist läbiotsimise ajaks spordisaali pidada tema isikuväärikust riivavaks õigusvastaseks teoks. Tunnistaja K. K.’i ütlustest nähtuvalt ei lubatud kinnipeetavatel istuda läbiotsimise ajal voodimadratsitel, kuna ka madratsite sees võis olla keelatud esemeid (toimiku lk. 187). Arvestades läbiotsimise eesmärki, milleks oli keelatud esemete leidmine, on kohus seisukohal, et kinnipeetavate eraldamist voodimadratsitest ning istumist läbiotsimise ajal põrandal, ei saa pidada vangla poolseks süüliseks väärikuse alandamiseks. Paljasõnaliseks jäävad kaebuse esitaja väited selle kohta, nagu olnuks kaebuse esitaja istunud külmal betoonpõrandal. Vastustaja seletuse kohaselt oli spordisaali põranda all küll betoon, kuid see oli soojustatud bituumeniga, mida kattis 1,5 cm paksune kummikate (tartaankate).
  6. Kaebuse esitajale süüliselt tervisekahjustuse tekitamine ning ebaadekvaatne ravi Kaebuse esitaja väitel tekitas Tallinna Vangla talle süüliselt tervisekahjustuse, mille ravi oli ebaadekvaatne. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 29.12.2003 tuvastas Tallinna Vangla kaebuse esitajal ägeda kusepõie põletiku. Küll aga on vaidlus selle üle, kas kusepõie põletik tekkis vastustaja läbiotsimisoperatsiooni tulemusena (st. sunnitud istumisest spordisaali põrandal) või mitte. Kohus määras
  7. aprilli
  8. a määrusega ekspertiisi ning selle korraldajaks Tervishoiuameti järelevalveosakonna juures tegutseva Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni (edaspidi Ekspertkomisjon) ning eksperdiarvamuse teostajaks Peeter Mardna.
  9. juunil
  10. a andis Ekspertkomisjon oma hinnangu, millest tuleneb järgnev: a) kuna põiepõletikku põhjustab mikroobide sattumine kusepõide, s.t. teda ei peaks põhjustama külmetus, siis on vähetõenäoline, et põiepõletik võib tekkida mitme tunni jooksul külmas ruumis viibimisest või külmal põrandal istumisest; b) on väga vähe tõenäoline, et 04.12.2003 toimunud sündmuste tagajärjel tekkinud põiepõletikku saab 29.12.2003 diagnoosida „ägeda kusepõie põletikuna“. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 16 lg 1 järgi on halduskohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 3 p 4 kohaselt on kohus seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige. Antud juhul puudub kohtul alus arvamaks, et Ekspertkomisjoni 6 eksperdiarvamus oleks ebaõige. Kuna eksperdiarvamuses ei leita, et vaidlustatud toiming oleks põhjustanud kaebuse esitajal kusepõie põletiku, siis leiab kohus, võttes arvesse eksperdiarvamust ning antud haldusasjas esitatud tõendeid, et ei ole tuvastamist leidnud põhjuslik seos Tallinna Vangla poolt 03.12.2004 korraldatud läbiotsimise ning kaebuse esitajal esinenud kusepõie põletiku vahel. Järgnevalt kontrollib kohus kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt ei osutatud talle tõhusat arstiabi, mistõttu tervisekahjustus süvenes ja tõi kaasa tüsistused. Haldusasja materjalidest nähtuvalt diagnoositi kaebuse esitajal 29. detsembril 2003. a äge kusepõie põletik ning haiglast lahkus ta 5. veebruaril 2004. a diagnoosiga „praktiliselt terve“. Kuna kaebuse esitaja oli leidnud, et talle ei osutatud piisavat arstiabi põiepõletiku ravimiseks, siis on kohus küsinud selle kohta arvamust Ekspertkomisjonilt, kes asus järgnevale seisukohale: a) R.L.le pandud diagnoos „praktiliselt terve“ on adekvaatne; b) meditsiinikaardi/haigusloo andmete järgi on meditsiiniline sekkumine olnud adekvaatne; c) põiepõletiku ravi ei ole hilinenud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb samuti lähtuda Ekspertkomisjoni arvamusest, tulenevalt

§ 16lg-st 1 ja Ts

MS § 232 lg 3 p-st

  1. Kuna eksperdiarvamuses ei leita, et kaebuse esitajale ei ole osutatud nõuetekohast ravi põiepõletiku ravimisel, siis on kohus seisukohal, et puudub alus kaebuse esitaja väitel, et talle ei osutatud tõhusat arstiabi ning on esinenud PS §-ga 28 tagatud õiguste riive.
  2. Kahjunõue

§ 6

lg 3 p 2 alusel võib kaebuse esitaja taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja on taotlenud talle õigusvastase toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuivõrd kohus leidis, et toiming oli seadustega kooskõlas ning puudub põhjuslik seos vaidlustatud toimingu ning kaebuse esitajal esinenud põiepõletiku vahel, siis puudub kohtul alus ka vastustajalt kaebuse esitaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Seega jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda.

  1. Riigi õigusabi tasu Käesolevas haldusasjas on kohus oma
  2. novembri
  3. a kohtumäärusega võimaldanud R.L.le jätkuvat riigi õigusabi andmist pärast seda, kui Tallinna Linnakohus oli oma pädevust ületades määranud
  4. juulil
  5. a R.L.le õigusabi halduskohtus menetletavas asjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Riigi õigusabi andnud advokaat Gerli Kilusk on esitanud kohtule taotluse haldusasjas riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Määratud esindaja Gerli Kilusk on taotlenud käesolevas haldusasjas järgmiste kulude hüvitamist:
  6. Esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest – 23,5 tundi – 7285 krooni.
  7. Esindaja tasu haldusasja kohtulikus menetluses osalemise eest – 930 krooni. Esindaja palub määrata punktides 1 ja 2 märgitud tööde koefitsiendiks 2,
  8. Eeltoodu alusel palub määratud esindaja tasuda advokaadibüroole Raidla & Partnerid riigieelarve vahenditest 16 430 krooni ja sellele lisanduva käibemaksu 2957,40 krooni, seega kokku 19 387 7 krooni ja 40 senti. Vastustaja ei ole taotlusele vastu vaielnud ning riigi õigusabi saaja R.L. on kirjalikult taotlusega nõustunud. Justiitsministri
  9. jaanuari
  10. a määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 13 kohaselt isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse §-i
  11. Korra § 12 lg 1 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 155 krooni iga poole tunni kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 krooni iga poole tunni kohta. Määratud esindaja on õigusabi tasu arvutamisel kasutanud ka koefitsienti 2,
  12. Samas on Korra § 3, mis reguleeris tsiviil- ja halduskohtumenetluses kasutatavat koefitsienti, alates 11.08.2006 kehtetu (Justiitsministri
  13. juuli
  14. a määrus nr 24 „Justiitsministri
  15. jaanuari
  16. a määruse nr 2 «Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord» muutmine“ punkt 1.) Sellest tulenevalt leiab kohus, et koefitsiendi rakendamiseks puudub alus ning kohus ei arvesta õigusabi tasu määramisel esindaja poolt kasutatud koefitsienti 2,
  17. Esindaja on määranud haldusasja kohtuliku ettevalmistamise ajaks 23,5 tundi, millega on nõustunud ka esindatav R.L.. Arvestades pooltunni maksumuseks 155 krooni (tulenevalt Korra § 12 lg-st 1), on haldusasja kohtuliku ettevalmistamise riigi õigusabi tasuks 7285 krooni. Käesolevas haldusasjas on toimunud kaks istungit, millest tulenevalt on põhjendatud määrata riigi õigusabi tasu 3 tunni (ehk 6 pooltunni) eest. Arvestades pooltunni maksumuseks 155 krooni (tulenevalt Korra § 12 lg-st 2), on kohtuliku menetluse riigi õigusabi tasuks 930 krooni. Nagu kohus on eelpool osundanud, ei kuulu enam halduskohtumenetluses kohaldamisele koefitsient. Lõplikuks riigi õigusabi tasuks kujuneb 8215 krooni, millele lisandub käibemaks (tulenevalt Korra § 1 lg-st 2) summas 1478,70 krooni, seega on riigi õigusabi lõplikuks tasuks 9637,70 krooni.

§ 95

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitajale anti riigi õigusabi, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Antud haldusasjas kaebust ei rahuldatud, seega vastustajalt riigi õigusabi tasu välja ei mõisteta. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 2 kohaselt riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. Sama seaduse § 16 lg 3 järgi, kui isikule antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena, määrab kohus võimaluse korral kindlaks ka hüvitamise tähtpäeva. Riigi õigusabi andmisel kohustati R.L.t ühekordse maksena hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast vabadusekaotusliku karistuse lõppemist. Kuna antud haldusasjas kaebust ei rahuldatud, siis vastustajalt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid välja ei mõisteta ning kaebuse esitajal R.L.l tuleb see riigile hüvitada. Samas leiab kohus, et tasumise tähtaega tuleb pikendada 12 kuuni alates R.L. vabanemisest. Seega tuleb R.L.l riigile hüvitada antud haldusasjas kantud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena summas 9637,70 krooni 12 kuu jooksul pärast vabadusekaotusliku karistuse lõppemist. 8 Tiina Pappel Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.