) § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt pool menetluses tasutud riigilõivust, on kostja poolt hagejale tasumisele kuuluv riigilõivu summa poole väiksem, s.o 525,00 Eesti krooni. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 1.4 Kõik käesolevast kompromissist tulenevad rahalised maksed kohustub kostja tasuma järgmiselt: saaja: AS arvelduskonto nr: …. viitenumber: … selgitus: kompromiss …., ts.asi nr …, P.V. 1.5 Tähtajaks tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude käesoleva kompromissi järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist määras 0,025% päevas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 1.6 Kostjal on õigus maksegraafikus sätestatud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. Ennetähtaegsel tagastamisel ei pea kostja tasuma intressi etteulatuvalt. 1.7 Pooled taotlevad kohtult käesoleva kompromissi kinnitamist ja antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist vastavalt
1.8 Kostjat on teavitatud asjaolust, et juhul, kui ta ei täida käesolevas kompromissis toodud mistahes makse tasumise kohustust või ei täida seda kohaselt, on hagejal õigus pöörata oma nõue kogu ulatuses sundtäitmisele. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 1.9 Hageja kinnitab, et on teadlik, et tulenevalt
§-st 432 ei või hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagi eseme suhtes. 1.10 Lähtuvalt
lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Riigilõiv palume tagastada AS-i.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, lõpetada kompromissiga. 2
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et poolte poolt käesolevas asjas esitatud kompromissleping vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetluse asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetluseosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 2 p 1 alusel tagastab kohus pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, summas 525,00 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.