§-de 27 lg 1; 29 lg 1, 2 kohaselt lahutatakse abielu perekonnaseisuasutuses või kohtus, kusjuures kohus lahutab abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või abikaasa soovib koos abielu lahutamisega elatise väljamõistmist ja abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletuse kohaselt töötab kostja kolmandat aastat Tallinnas. Selle aasta maikuust on poolte abielulised suhted lõppenud: kostja ei tulnud enam koju ega vastanud tema telefonikõnedele. Hageja väitel on kostjal tekkinud uus suhe.
Seega on ka abielu jätkamiseks vajalik kahe inimese ühine tahe. Kuna hageja on kostja alkoholi liigtarvitamise tõttu välistanud abielu jätkamise, on kohtu arvates poolte abielu jätkamine muutunud võimatuks ja abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil jätab kohus hagejale abiellumisel võetud perekonnanime.
§-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Elatisehagi on kohtule esitatud 03. juulil 2006 ja hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01. jaanuarist 2006.
lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Lapsed elavad hageja juures. Lapsed on vanuses 16 ja 17 aastat. Hageja esitatud kalkulatsiooni järgi kulub laste ülalpidamiseks 8860 krooni kuus. Hageja teenib miinimumpalka. Hageja väitel töötab kostja Tallinnas ehitusel, ka laos ja ei ole lapsi rahaliselt toetanud. Kohus leiab, et kummagi vanema varalist seisundit ning laste üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks kummagi lapse ülapidamiseks välja mõista elatusraha 2000 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega.
Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad lapsele ülalpidamist anda. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. 2 Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 164 lg 1 alusel abieluasjas poole menetluskulu poole enda kanda. TsMS § 179 lg 2 alusel lahendab kohus riigilõivu väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.