Obsah (6)

§ 322§ 407§ 162§ 173§ 468§ 179

Tsiviilasi nr 2-06-19040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsi

§ 322lg 1 alusel loeb kohus need seega kostjale kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laste sünnitunnistused, hageja palgatõendi, lasteaia tõendi, Eesti Energia tõendi, Sotsiaalkindlustusameti tõendi ja üüriteatise, samuti ligikaudsed arvestused laste vajaduste kohta kuus. Vastavalt PerS §-dele 60 lg 1; 61 lg 1, 2 ja 4 ning 70 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega poegade ülalpidamiseks välja mõista 2 150 krooni igakuiselt kummalegi pojale kuni poegade täisealiseks saamiseni. 2 Vastavalt

§ 162

lg-le 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Nende sätete alusel jätab kohus antud asjas menetluskulud kostja kanda.Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

§ 179

lg 2 alusel lahendab kohus riigilõivu väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik 3