← Eesti

2-04-1549/12

Tsiviilasi nr 2-04-1549 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006.a Tartu Kohtumaja kell 14.00 Tsiviilasja number 2-04-1549 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielulahutuses Menetlusosalised ja nende • Hageja X • Lepinguline esindaja Rauno Aaslaid • Kostja Y • puudutatud isik alaealine M.S. • puudutatud isik alaealine M.S. 06.06.20065.a esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes PerS § 26, § 27, § 29 lg 1, 2 ja 5, § 30 p 3, § 51, kohus otsustas: hagi rahuldada. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud 05.07.1991.a Tartu Linna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud abieluaktis kanne nr
  2. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisega. Määrata alaealiste laste elukohaks nende ema Y elukoht. Saata kohtuotsuse ärakiri osas, mis puudutab lahutust, selle jõustumisel 10 päeva jooksul Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta hageja poolt kantud kohtukulu – riigilõiv – tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie Lk 1 / 3 Tsiviilasi nr 2-04-1549 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Hagiavalduse sisu Poolte abielu on registreeritud 05.07.1991.a. Abielust on sündinud kaks last, kes elavad ema juures. Abielu jätkamine on muutunud pika lahuselamise ja iseloomude sobimatuse tõttu võimatuks. Hageja on nõus laste ema juurde jätmisega. II Kohtuistung Hageja jääb nõude juurde abielu lahutada. Kostja kohtusse ei ilmunud. Vahetult enne istungit saabus kohtusse tõend, mille kohaselt psühhiaater Peeter Lääne tuvastas 06.06.2006.a ambulatoorse vastuvõtu käigus kostjal Y tõsise haigusseisundi, mis takistab tal osaleda menetluses 4 nädala jooksul. Kohus on seisukohal, et kuna kostja oli teadlik istungi toimumisest, millest kohtunik teavitas kostjat telefoni teel 05.juunil 2006 isiklikult ning mida kinnitab ka kostja poolt kohtule esitatud psühhiaatri tõend, siis on võimalik siiski arutada asja, st abielulahutust ehk siis iseseisvasse menetlusse eraldatud asja sisuliselt. Nimelt on kostja oma esimeses kirjalikus vastuses (kohtusse saabunud 07.12.2004) ning hilisemates kirjalikes seisukohtades märkinud, et ta nõustub abielu lahutamisega, ent esitab vastuhagi ühisvara jagamises ja lastele elatise väljamõistmises. Seega on kohus seisukohale, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on kohtule teada ning asi on võimalik sisuliselt ära lahendada. Kuna kohus eraldas kostja vastuhagi iseseisvasse menetlusse, siis pole ka rikutud kostja kui poole ning tulevase hageja kui poole õigusi. Kostja pole taotlenud ka asja arutamise edasilükkamist. III Kohtu põhjendused, kohtukulude jaotus ja resolutsioon Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele. Vastavalt PerS § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Abielu jätkamine sellistes tingimustes nagu lahusolek, teineteise mittemõistmine ja iseloomude sobimatus, on muutunud võimatuks. Hagi on tõendatud poolte abielutunnistusega ja poolte sooviga abielu lahutada. Vastavalt PerS § 51, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja ei vaidle vastu laste elukoha määramise osas ema juurde. Menetluskulu jääb hageja kanda. Lk 2 / 3 Tsiviilasi nr 2-04-1549 Kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.