2-05-24615/9

Tsiviilasi nr 2-05-24615 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2006 Tartu, Tsiviilasi K.R. hagi Ü.R. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: K.R. ; esidnaja määratud korras adv. Mare Laur kostja: Ü.R. ; Istung 08.
2. 2006a. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 434; 436 440 lg4, PerS § 26, § 27, § 29 lg 1, 2 ja 5, § 30 p 3, kohus otsustas: hagi rahuldada. Lahutada Ü.R. ja K.R. abielu, mis on registreeritud 03.01.1992.a Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud abieluaktis kanne nr 7 (abielutunnistus II-LA nr 323140). Jätta K.R. perekonnanimi muutmata. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisega. Saata kohtuotsuse ärakiri Perekonnaseisuosakonnale. selle jõustumisel 10 päeva jooksul Tartu Maavalitsuse Kohtukulude jaotus Välja mõista Ü.R. ilt riigilõiv 300 krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). I Hagiavalduse sisu HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abielu sõlmiti
3. jaanuaril
4. a Tartu Linna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud pojad . Mõlemad lapsed elavad hageja juures. Poolte abielulised suhted lõppesid
5. a veebruaris, mil kostja asus eraldi elama. Kostjal on uus naine, mistõttu abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Hageja taotleb abielu lahutamist, ühisvara jagamist, elatist laste ülalpidamiseks kokku 2690 krooni ulatuses kuus kuni laste täiskasvanuks saamiseni ning palub jätta peale abielu lahutamist enda perekonnanimeks R. KOSTJA VASTUS Kostja abielulahutamise hagile vastu ei vaidle ning teavitab, et on pooled on saavutanud ühisvara ja elatise suhtes mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe. KOHTUISTUNG Abielulahutuse osas vaidlust ei ole. Vaidlus on vara jagamise ja elatise maksmise üle. Pooled leppida ei soovi ja soovivad abielulahutust. Ühisvara suhtes pretensioone ei ole. Kostja kompenseerib hagejale 2500 krooni maksva puunuppudega voodi väärtuse. Muu ühisvara on jagatud poolte vahel kohtuväliselt (kinnistu X Tartus, kodutehnika, mööbliesemed ja sõiduauto Opel Astra). Kostja kohustub maksma elatist poeg xxx ülalpidamiseks pool vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalgapalga alammäärast s.o. alates 02.12.2005 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni K.R. kasuks. Samuti kohustub kostja maksma elatist poeg xxx ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalgapalga alammäärast s.o. alates 02.12.2005 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni . Riigilõiv jääb kostja kanda. Pooled loobuvad igasugustest edaspidistest vastastikustest ühisvara nõuetest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud. PkS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Istungil on kohus tuvastanud, et hageja tahab abielu lahutada, kuna abielulised suhted on juba mõnda aega läbi ning neid ei ole võimalik taastada. PkS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled on väljendanud, et ei soovi abielu jätkata. Nimeseaduse § 11 lg 1 ütleb, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. K.R. on kohtule avaldanud, et soovib, et talle jääks abiellumisel võetud perekonnanimi – R. 2 Poolte vaheline kompromissleping elatise ja ühisvara jagamise osas on kinnitatud määruses. KOHTUKULUDE JAOTUS
6. jaanuaril
7. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
8. detsembrini
9. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Abielulahutuse hagi esitamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista. Kohtunik 3