← Eesti

2-05-24568/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006.a Tartu Viimase kohtuistungi aeg
  2. märts
  3. a Tsiviilasja number 2-05-24568 Tsiviilasi OÜ Dom Pharma hagi X vastu 160 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende hageja: OÜ Dom Pharma; registrikood: 10683980; asukoht: Peterburi tee 81, Tallinn; hageja esindaja: Maiu Paloots; kostja: X ; kostja esindaja: Riho Friedrichs esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442 ja 452 kohus otsustas:
  4. Hagi rahuldada.
  5. Mõista välja X elt 160 000 (sadakuuskümmend tuhat) krooni OÜ Dom Pharma kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista X elt OÜ Dom Pharma kasuks riigilõiv 9000 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  6. detsembril
  7. a sõlmisid OÜ Dom Pharma (hageja) ja X (kostja) laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 160 000 krooni. Vastavalt laenulepingu punktile 2.3 (tl 9) kohustus kostja laenusumma tagastama
  8. juulil
  9. a. Kokkulepitud tähtajal kostja laenusummat ei tagastanud. Nimetatud põhjusel esitas kostja hagi Tartu Maakohtusse 160 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu
  10. mai
  11. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 160 000 krooni ja kohtukulud. Kostja tasus kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja kohtukulud lõplikult
  12. juulil
  13. a. Kostja ei täitnud kohustust õigeaegselt, mistõttu tekib hagejal tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda kostjalt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumise päevast kuni kohase täitmiseni. Vastavalt laenulepingu punktile 3.
  14. (tl 9) on viivisemääraks 0,5% päevas. Laenusumma tagastamisega viivitamisel perioodil
  15. juuli
  16. a –
  17. mai
  18. a on arvestatud viivist 245 600 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud ja nõuab seda põhivõla ulatuses, s.o 160 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel oli lisaks käesolevale laenulepingule sõlmitud ka käendusleping, mille sai hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu kostja vastu pöörata. Vaidlusaluse laenulepingust tuleneva võlasumma mittetasumine oli kostja ainuke õiguskaitsevahend sundimaks hagejat käendusega tagatud võlga tasuma. Selline õigus tuleneb VÕS § 110 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. HAGEJA VASTUS Oma vastuses kostja vastusele märgib hageja, et hageja ja AS M & A vahel on
  19. jaanuaril
  20. a sõlmitud laenuleping, mille punktist 8 (tl 41) nähtub, et käesoleva laenulepingu tagamiseks on sõlmitud käendusleping Valter Gartvichiga (tl 42). AS M & A ei ole X elt väidetava kohustuse täitmist nõudnud, samuti ei ole X väidetava käenduslepingu alusel käendajana AS-le M & A kohustusi täitnud. Seega ei olnud X el ka sissenõutavaks muutunud nõuet Dom Pharma vastu ning tal puudus õigus ja alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale VÕS § 110 lg 1 alusel. OÜ Dom Pharma kohustused AS M & A ees on Valter Gartvichi kui käendaja poolt täidetud
  21. aprilli
  22. a seisuga. X on tasunud hageja ja kostja vahelisest laenulepingust tuleneva põhinõude alles
  23. mail
  24. a. Seega on X peale tema poolt väidetud takistuse ära langemist kohustuse täitmisega viivitanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäävad pooled oma kirjalikus menetluses esitatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tegi otsuse tuginedes järgmistele tõenditele.
  25. Dom Pharma ja X e vahel
  26. detsembril
  27. a sõlmitud laenuleping nr 22/12 (tl 9).
  28. Rahaliste väärtuste üleandmise vastuvõtmise akt (tl 10).
  30. novembril
  31. a OÜ Dom Pharma poolt X ele saadetud hoiatus (tl 11).
  32. Tartu Maakohtu
  33. mail
  34. a tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-379/05 OÜ Dom Pharma hagi X e vastu 160 000 krooni nõudes (tl 12-13).
  35. Viivisearvestus laenulepingult nr 22/12 (tl 14).
  37. mail
  38. a OÜ Dom Pharma poolt X ele saadetud nõudeavaldus (tl 15).
  40. jaanuaril
  41. a AS-i M & A ja X e vahel sõlmitud käendusleping (tl 30).
  43. jaanuaril
  44. a AS-i M & A ja OÜ Dom Pharma vahel sõlmitud laenuleping (tl 40-41).
  46. jaanuaril
  47. a AS-i M & A ja Valter Gartvichi vahel sõlmitud käendusleping (tl 42).
  48. AS-i M & A poolt OÜ Dom Pharmale ja Valter Gartvichile saadetud pretensioon ja pankrotihoiatus (tl 43-45).
  50. märtsil
  51. a Tallinna Linnakohtule esitatud taotlus AS-i M & A, OÜ Dom Pharma ja Valter Gartvichi vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 23-8937/03 (tl 47-49). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leidis järgmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. On tuvastatud, et hageja ja kostja vahel on
  52. detsembril
  53. a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 160 000 krooni. Kostja kohustus mainitud summa tagastama
  54. juulil
  55. a. Tulenevalt lepingu punktist 3.
  56. kohustus laenusaaja tasuma viivist õigeaegselt tagastamata laenusummalt 0,5% päevas juhul, kui ta ei tagasta kõnealust summat kokkulepitud tähtajal. Kostja tasus põhivõla
  57. mail
  58. a. Seega kohustus kostja tasuma viivist perioodi
  59. juuli
  60. a-
  61. mai
  62. a eest. Viivisesummaks kujunes 245 600 krooni, mida hageja on vähendanud põhivõla summani, s.o 160 000 kroonini. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud viivist tasuma ja seda järgneval põhjusel. AS M & A ja OÜ Dom Pharma vahel sõlmiti laenuleping, mille käendajaks oli kostja . Nimetatud isikute vaheline võlg muutus sissenõutavaks, mis tähendas, et käenduslepingu alusel oli võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja väidab, et hagi esemeks oleva võla tasumata jätmine oli VÕS § 110 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevahend, mida ta kasutas hageja vastu, et sundida teda tasuma AS-ga M & A sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Hageja on nimetatud argumendile vastu vaielnud. Hageja oma kirjalikus vastuses kostja vastusele on juhtinud tähelepanu asjaolule, et
  64. 2003 pole hageja ja kostja vahel mingit käenduslepingut sõlmitud. Leping sõlmiti AS M & A ( laenuandja) ja OÜ Dom Pharma ( laenusaaja ) ja Valter Gartvichi kui käendaja vahel. Kostja X pole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja esindaja on osundanud , et kostja ja AS M & A juhatuse liige Andreas Metsamaa on sõbrad ja on alust arvata , et nad sõlmisid käenduslepingu tagantjärgi , et põhjendada kohustuste rikkumist hageja Dom Pharma ees. Sellele viitab ja AS M & A tegevus võla sissenõudmisel OÜ-lt Dom Pharma ja laenu käendanud Valter Gartvichilt . Vaidluse jooksul pole esitatud AS M & A ja X , kui väidetavale käendaja vastu mingeid nõudeid. (tl. 38-
  65. ) vt. pretensioon (tl. 43-45) ja Tallinna Linnakohtule esitatud hagi
  67. 2004 (tl 47 ) . Kohus leiab , et olukorras, kus laenusaaja ehk antud protsessis hageja ei tea
  69. 2003 a. käendusest midagi, ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas AS M& A ja X e vahel on sõlmitud käendusleping , sest tegemist on hoopis teise õigussuhtega , mille pooled ei kattu käesolevas asjas hagejaks ja kostjaks olevate pooltega. Siiski peab kohus asjakohaseks selgitada VÕS § 110 mõtet ja tähendust käesoleva tsiviilasja kontekstis. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Sätte mõtteks on pakkuda võlausaldajale kaitset võlgniku vastu juhul, kui poolte vahel on vastastikuseid võlasuhteid, millest tulenevalt on ka võlgnikul sissenõutavaid nõudeid võlausaldaja vastu. Niisugune olukord leidnuks aset siis, kui oleks tõendatud, et kostja on käenduslepingust tulenevalt võlausaldajale hageja võla tasunud ning kostjal on seega tekkinud nõudeõigus hageja vastu. Sellisel juhul olnuks tegu vastastikuste kohustustega, mis oleksid andnud kostjale alust VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks. Antud juhul aga hagejal kostja ees sissenõutavat kohustust ei tekkinud, mistõttu ei olnud kostjal seadusest tulenevat õigustust hagi esemeks olevat võlga õigeaegselt tasumata jätta. Eelmainitust tulenevalt ei olnud kostjal õiguslikku põhjust lepingust ja VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat kohustust täitmata jätta. Seega on kostja oma käitumisega laenulepingut rikkunud, mis annab hagejale aluse nõuda viivist tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1, mille esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täimiseni. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 160 000 krooni viivist välja mõista. KOHTUKULUDE JAOTUS
  70. jaanuaril
  71. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib menetluskulude jaotamise osas enne
  72. jaanuari
  73. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi. Vastavalt TsMS §-dele 47 ja 48 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, milleks on riigilõiv ja õigusabikulud. Hageja on tasunud riigilõivu 9000 krooni ja õigusabi eest 5000 krooni. Nimetatud kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.