Obsah (4)

§ 630§ 442§ 64§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Liina Parv juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2006.a, Tartu Viimase kohtuistungi

§-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442 ja 452 kohus otsustas:

1. Hagi osaliselt rahuldada.
2. Välja mõista A.D. elatusraha lapse ülalpidamiseks V.D. kasuks alates
3. augustist
4. a. igakuiselt 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni
5. detsembrini
6. a ja edaspidi 1500 krooni kuus ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.( D.D. arveldusarvele 221027745208 Hansapangas ), kuni tütre täisealiseks saamiseni . Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kohtukulude jaotus Välja mõista A.D. riigilõiv 1400 krooni riigituludesse. Hageja enda kohtukulu – esindajatasuna jätta tema enda kanda . Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699, selgitus riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebuse esitamise kord ja tähtaeg Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Lahendi täitmine ja saatmine Saata otsus teadmiseks menetlusosalistele. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abielust sündis tütar Hageja ja kostja on lahutatud alates

1. detsembrist
2. a ega ela enam koos. Alates 1997ndast aastast ei ole kostja aidanud hagejal last ülal pidada. Lapsele kulub kuus umbes 3000 krooni ja hageja ei ole ise suuteline kõiki kulutusi kandma. Kostja on kohustatud maksma nimetatud summast poole, s.o 1500 krooni. Hageja palub perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 60 lg 1 ja 61 lg-te 1, 2 ja 4 alusel mõista kostjalt välja 1500 krooni elatusraha ühes kuus alates
3. augustist
4. a ja kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksma elatist tütre ülalpidamiseks 500 krooni kuus, kuna suveti on tütar kostja ülalpidamisel. Tütar on tegelikult oma vanavanemate juures Venemaal Ufas. Kostjal on ka teine perekond, keda tuleb materiaalselt toetada. HAGEJA VASTUS Tütar ei ole kunagi olnud kostja täielikul ülalpidamisel. On tõsi, et suvel on tütar kaks kuud isa juures, mistõttu on hageja nõus loobuma kahe kuu elatisenõudest ning soovib elatise väljamõistmist tagantjärgi so. alates
5. oktoobrist
6. a. Muus osas jääb hageja oma nõude juurde. KOHTUISTUNG Hageja muudab oma hagi ja nõuab istungil lapsele elatist 1500 krooni kuus ja seda alates
7. augustist
8. a. Kostja on nõustunud VV poolt kehtestatud elatise miinimummääraga so. 1345 krooni kuus . Kostja taotleb , et nimetatud summa saaks kantud lapse arveldusarvele Hansapangas. Hageja on sellega nõustunud, lubades istungijärgselt vormistada lapse isale informatsiooniks juurdepääsu lapse kontole. Muus osas jäävad pooled oma seisukohtade juurde. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PKS § 61 lg-d 1 ja 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse
9. detsembri
10. a määrusega nr 374 kehtestati alates
11. jaanuarist
12. a kuupalga alammääraks 2690 krooni. Seega ei võinud igakuine elatusraha lapsele kuni
13. detsembrini
14. a olla väiksem kui 1345 krooni. Vabariigi Valitsuse
15. detsembri
16. a määrusega nr 328 kehtestati alates
17. jaanuarist
18. a kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha lapsele alates
19. jaanuarist
20. a olla väiksem kui 1500 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellimusena valmis
21. aastal uurimus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse ja tema kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Uurimuse tulemusena on välja arvutatud, et terve linnalapse ülalpidamiskulud
22. aastal ühes kuus on 14-19-aastaste vanusegrupis 3308 krooni.
23. a kujunevad uurimuse kohaselt sama vana lapse ülalpidamiskulud 3412 krooni suurused. Lisaks lasub isikul, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, kohustus maksta sellelt tulumaksu (tulumaksuseadus § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1). Seega on PkS § 61 lg-s 4 ettenähtud elatise miinimummäär madalam poolest lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste summast. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud elatusraha miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huve saada ülalpidamist piisavalt ka juhul, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud elatise väljamõistmine miinimummääras hagiavalduse esitamise ajast s.o
24. augustist
25. a. Alates
26. augustist
27. a kuni
28. detsembrini 2005 a 1345 krooni kuus ja alates
29. jaanuarist
30. a kuni D.D. 18-aastaseks saamiseni
31. mail
32. a 1500 krooni kuus ja mitte vähem kui pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus ei rahulda hagi täielikult kuna on tõendamist leidnud, et D.D. on suvekuudel elanud kostja juures ja olnud sel ajal tema ainuülalpidamisel. Arvestada tuleb sedagi, et lapse ema igapäevaselt last ei kasvata , seda teevad hageja vanemad. Hageja on kinnitanud istungil , et raha läheb lapsele otse arveldusarvele ja mitte hageja enda ülalpidamiseks. Vältimaks vastastikust arusaamatust on hageja lubanud istungijärgselt vormistada lapse isale juurdepääsu lapse kontole. KOHTUKULUDE JAOTUS
33. jaanuaril
34. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
35. detsembrini
36. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (

).

§ 64

lg 1 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga.

Kohus rahuldas osaliselt hageja nõude elatise maksmiseks

1. augustist
2. a kuni
3. detsembrini
4. a 1345 krooni ulatuses ja alates 01.jaanuarist
5. a 1500 krooni ulatuses. Aasta elatusraha kujuneb seejuures alljärgnevalt 1345*5+1500*7=17225 krooni. Nimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu 1400 krooni. See summa tuleb kostjalt välja mõista. Muud poolte kohtkulud jätab kohus poolte kanda. 3 Kohtunik 4