) § 1045 lg 1 punktist 5. Vastavalt
-s kahju õigusvastase tekitamise peatükis sätestatud põhimõttele peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (
Hageja palub välja mõista X lt 114 126.13 krooni Keskkonnaministeeriumi kasuks ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja X on hagimaterjalid koos kohtu määrusega, milles on hoiatus tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta, 27.02.2005 isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole 20 päeva jooksul ega hiljemgi hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud X teenistuslehega; BALTI AUTOLIISINGU AS-i ja Keskkonnaministeeriumi vahelise rendilepinguga; sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktiga; liikluskindlustuse lepinguga; Tiit Tamme ja X vahel sõlmitud sõiduauto kasutuslepinguga; otsusega väärteoasjas nr 2490, 04, 02728; AS Japauto teatisega Suzuki Jimny remondieelse väärtuse kalkulatsiooni kohta; AS Japauto Tartu poolt koostatud Suzuki Jimny hindamisaktiga; Salva Kindlustuse AS-i teatisega nr 29-4/4027 kahju hüvitamisest keeldumise kohta; BALTI AUTOLIISINGU AS-i poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud hüvitusnõudega; Keskkonnaministeeriumi kantsleri kahju hüvitamise nõudega X le; X 29.09.2004 vastusega.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. X on kirjalikult vastanud hageja nõudele enne hagi esitamist kohtusse ning ei ole selles kirjas 29.09.2004 vaidlustanud oma süüd ja Keskkonnaministeeriumile tekkinud kahju suurust. Kostja on teinud ettepaneku maksete ajatamiseks, kuid sellise ettepaneku vastuvõtmine on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite alusel on võimalik asjas teha hagi rahuldav tagaseljaotsus, mis on ka õiguslikult põhjendatud. Kostja on tekitanud hagejale kahju, mis kuulub hüvitamisele. Menetluskulude jaotus 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.